Ingabe ungakhulelwa ngesidoda esisemanzini?
Kodwa ingabe ungakhulelwa emanzini?
Lapho indoda ikhipha isidoda, ikhupha uketshezi olubizwa ngokuthi i-semen, okuyinhlanganisela yamaseli esidoda namanye amafutha amaningi [1]. Lawa mafutha anikeza ukudla amaseli ekhwalithi yesidoda futhi ayawasiza ukuthi afinyelele iqanda emzimbeni wesifazane.
Lapho amaseli esidoda esemanzini, aye hlukane asuka esidodeni bese esakazeka emanzini. Lokhu kwenza kube nzima ukuthi isidoda singene emzimbeni wesifazane sifinyelele iqanda esibelethweni samashubhu e-fallopian. Lokhu kusho ukuthi amathuba okukhulelwa ngenxa yesidoda esikumanzi mancane kakhulu noma awukho nhlobo.
Imvelo Elungele Ukusinda Kwesidoda
Isidoda singahlala siphila emzimbeni wendoda izinsuku eziningana. Ngokufanayo, izifundo zibonisa ukuthi amaseli esidoda angasinda kuze kufike ezinsukwini ezi-5 emzimbeni womuntu wesifazane [2]. Lokhu kungenxa yokuthi imvelo yangaphakathi yomzimba ilungele ukusinda kwamaseli esidoda.
Imvelo elungele isidoda ihlanganisa izinga lokushisa elithile ne-pH ethile. Amaseli esidoda asebenza kahle kakhulu ezingeni lokushisa elithile, ngokuvamile ku-34 ºC noma ku-93.2 ºF [3]. Amaseli esidoda adinga nebanga elithile le-pH, imvamisa phakathi kuka-7.2 no-7.8 [4].
Ukuchayeka emoyeni, emanzini, noma ekushiseni okwedlulele kungalimaza ukusebenza nokusinda kwesidoda.
Ingabe Isidoda Singasinda Emanzini?
Ukuze isidoda esikumanzi sibangele ukukhulelwa, kufanele sikwazi ukusinda futhi sihlale sisebenzayo emanzini. Nokho, lokhu ngokuvamile akuvamile ukwenzeka. Amaseli esidoda ayafa emanzini echibi ngenxa ye-chlorine efakiwe, izinguquko ekushiseni, nezinye izinto ezifanayo.
Ngisho noma amaseli esidoda esaphila emanzini, awakwazi ukungena emzimbeni womfazi afinyelele iqanda kalula njengoba kungase kuzwakale. Kunenani elincane elidingekayo lamangqamuzana esidoda ukuze kwenzeke inhlanyelo, elivamise ukuba ngaphezu kwamangqamuzana esidoda ayizigidi eziyi-15 ku-millilitha ngayinye yoketshezi lwemveza [5]. Leli zinga elikhulu lamangqamuzana esidoda aphilile awakwazi ukungena emzimbeni womfazi esuka emanzini echibi noma ethabhu eshisayo.
Ingabe Amaseli Esidoda Angakwazi Ukuhamba Emanzini?
Kulungile, okwesikhashana, ake samukele ukuthi amaseli esidoda angasinda ngaphakathi kwamanzi. Omunye umbuzo obalulekile ekukhulelweni uthi, "Ingabe amaseli esidoda angahamba emanzini?"
Amaseli esidoda ahamba ngaphakathi komgudu wokuzala wesifazane ngemuva kokwabelana ucansi ngenxa yezinto eziningi ezahlukene [6]. Isidoda sinoketshezi lwemveza kanye nengqimba yamafinyila emzimbeni womfazi ukusekela lokhu kunyakaza.
Ngakolunye uhlangothi, i-uketshezi lwemveza oluphilile olukhishwa amadoda nesidoda luyancipha ngokushesha emanzini. Futhi awekho amafinyila (mucous membrane) asekelayo ukugeleza kwesidoda. Yingakho kunzima kakhulu ukuthi iseli lesidoda libhukude emanzini lingene emzimbeni womfazi ngobuningi.
Izinganekwane Ezihambisana Nokukhulelwa
Kunezinto eziningi ezihlangene ekufezeni ukukhulelwa, kusukela ngesikhathi socansi kuya ekuphileni kwesidoda. Nokho, kukhona izinganekwane eziningi ezivamile eziphathelene nendlela ukukhulelwa okungenzeka ngayo.
Ake sichithe ezinye zezinto ezivame kakhulu:
Inganekwane 1: Isidoda Emanzini Singabangele Ukukhulelwa
Abanye abantu bakholelwa ukuthi amaseli esidoda angahamba ngaphakathi kwamanzi echibi noma ethabhu bese engena emzimbeni womfazi, kubangele ukukhulelwa. Nokho, njengoba kuchaziwe ngenhla, mancane kakhulu amathuba okuthi isidoda esisemanzini singenza kube khona ukukhulelwa.
Inganekwane 2: Ukudla Isidoda Kungenza Ukhulelwe
Ukudla isidoda akunakubangela ukukhulelwa ngoba umzimba wakho ugaya amaseli esidoda njengamaprotheni. Ukuze kube khona ukukhulelwa, amaseli esidoda kufanele afinyelele iqanda emgodini wokuzala, okungenzeki uma udla isidoda.
Inganekwane 4: Ukukhulelwa Kungenzeka Noma Nisiphi Isikhathi Senyanga
Cha, awukwazi ukukhulelwa noma yinini enyangeni; kunalokho, kukhona izinsuku ezithile ezibizwa ngefasitela lokuzala lapho i-sperm ingachumisa iqanda, futhi ungakhulelwa. Lezi zinsuku zivela cishe ngesikhathi sokuvuthwa kweqanda (ovulation).
Okubalulekile
Kukhona imibono eminingi engalungile ngokuthi ukukhulelwa kwenzeka kanjani ngenxa yokuntuleka kolwazi. Omunye wale mibono engalungile uthi ukukhulelwa kungenzeka ku-sperm esemanzini.
Ngakho uma uzibuza ukuthi ingabe ungakhulelwa yini ku-sperm esemanzini, ubufakazi besayensi bubonisa kakhulu ukuthi akunakwenzeka kakhulu ngaphansi kwezimo ezijwayelekile.
Imibuzo Evame Ukubuzwa
-
Ingabe i-oxygen ibulala i-sperm?
Abantu bavame ukubuza ukuthi ingabe i-sperm iyafa yini uma ihlangana ne-oxygen. Uma ukhipha inhlawulo ngaphandle, i-sperm ayifi ngenxa ye-oxygen kodwa ngenxa yomoya owomile, izinga lokushisa, nezinye izinto.
-
Ingabe ungakhulelwa nge-sperm endala?
I-sperm iphilela isikhathi esiphezulu samaminithi ambalwa kuphela ngaphandle komzimba kanye nezinsuku ezi-5 ngaphakathi komzimba wesifazane. Noma iyiphi i-sperm endala kunaleso sikhathi ayisekho isebenza futhi ayikwazi ukubangela ukukhulelwa.
Izinsiza Ezisetshenzisiwe
- Tanga, B. M., Qamar, A. Y., Raza, S., Bang, S., Fang, X., Yoon, K., & Cho, J. (2021). Ukuhlolwa kwesidoda: inqubekelaphambili yezindlela ekuhlolweni kokuzala okusekelwe ezingeni lekhwalithi ye-sperm. Animal Bioscience. https://doi.org/10.5713/ab.21.0072
- Yini i-Sperm? (2023c, December 22). WebMD. https://www.webmd.com/infertility-and-reproduction/sperm-and-semen-faq
- Roland, J. (2020, January 2). Kungani Amateshi Ami Ebandayo, Futhi Iyiphi Indlela Engcono Kakhulu Yokuwafudumeza? Healthline. https://www.healthline.com/health/cold-testicles-2#optimal-temp
- Dhumal, S. S., Naik, P., Dakshinamurthy, S., & Sullia, K. (2021). i-pH yesidoda nokuhlobana kwayo nokunyakaza nenani - Ucwaningo kubesilisa abangazalisi kahle. JBRA Assisted Reproduction, 25(2), 172-175. https://doi.org/10.5935/1518-0557.20200080
- Leslie, S. W., Soon-Sutton, T. L., & Khan, M. A. (2024b, February 25). Ukungazali Kwesilisa. StatPearls - NCBI Bookshelf. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK562258/
- Miller, D. J. (2018). Uhambo Olukhulu Lwe-sperm Ngaphakathi Komsele Wokuzala Wesifazane. Animal : Ijenali Yamazwe Ngamazwe Ye-Animal Bioscience, 12(Suppl 1), s110. https://doi.org/10.1017/S1751731118000526










