Yiziphi Izimpawu Zokutheleleka Kwesidoda Futhi Yiziphi Izifo Isidoda Esingazibangela
Iningi lamadoda alicabangisisi kakhulu ngempilo yesidoda sawo kuze kube sekuqalwa ukuzama ukuba nengane. Kodwa ukutheleleka esidodeni, okuwaziwa futhi ngokuthi isidoda esithelekile, kungaba yinkinga enkulu ekuzaleni. Kaningi, lezi zifo azibonwa futhi azilashwa, kodwa zingadala izinkinga zangempela uma sekufikwa ekuzameni ukukhulelwa. Ake sibheke eduze ukuthi ukutheleleka esidodeni kuthinta kanjani ukuzala, yiziphi izimpawu okufanele uzibheke, nokuthi zingelashwa kanjani.
Kuyini Isidoda Esithelekile?
Ngakho-ke, kuyini ngempela isidoda esithelekile? Empeleni, kuyinto efana nalokho okushoyo. Isidoda singatheleleka amagciwane, amabhaktheriya, noma ezinye izinhlobo zezinambuzane ezincane ezibangela izifo. Lezi zifo zivame ukuqala emgudwini womchamo noma kowokuzala, futhi zingaba nomthelela omkhulu empilweni yesidoda [1]. Noma ngabe ukutheleleka kuqala kuso isifo somgudu womchamo (UTI), noma into efana naleso esithathelwana ngocansi (STI), kungaphazamisa ikhono lesidoda lokunyakaza, ukusebenza, futhi kwehlise inani lesidoda. Okubi nakakhulu, ezinye izifo zingalimaza i-DNA esidodeni, okuholela ezinkingeni ezinkulu zokuzala.
Yiziphi Izifo Engazibangela Isidoda?
Umbuzo ojwayelekile uthi, yiziphi izifo isidoda esingazibangela? Umbuzo omuhle lo ngoba izifo zingathinta indoda futhi mhlawumbe nomlingani wayo. Ezinye zezifo ezivame ukulimaza isidoda zifaka:
- Izifo zomgudu womchamo (UTIs): Lezi zingaqala emgudwini womchamo bese zidlulela ohlelweni lokuzala, zibangele ukutheleleka esidodeni [2].
- Izifo ezithathelwana ngocansi (STIs): Izifo ezithathelwana ngocansi ezifana nechlamydia noma i-gonorrhea zingadala izinkinga ezinkulu ohlelweni lokuzala, zibe nomthelela ngqo ekwazini kwesidoda.
- I-Prostatitis: Lena yinkinga yokutheleleka noma ukuvuvukala kwe-prostate, ethinta ukukhiqizwa nokuhlanzeka kwesidoda.
- I-Epididymitis: Uma i-epididymis itheleleka, ukunyakaza kwesidoda kwehla. Futhi ngaphandle kokunyakaza okuhle, isidoda asikwazi ukufinyelela ukuyochumisa iqanda [3].
- I-Orchitis: Lesi simo sihlanganisa ukutheleleka noma ukuvuvukala emasendeni, okwenza kube nzima ukuthi kukhiqizwe isidoda esinempilo esingabonakala kusuka ku-isithombe sesidoda esinempilo.
Lezi zifo zingabuthakathisa isidoda, futhi uma zingelashwa, zingenza kube nzima kakhulu ukukhulelwa. Ngakho-ke, yebo, azihlekisi neze.
Izimpawu Zokutheleleka KweSidoda
Kodwa wazi kanjani ukuthi unesifo sokutheleleka kwesidoda? Kunzima ngoba izimpawu azihlali zibonakala sobala. Eqinisweni, amanye amadoda awabona ukuthi kukhona inkinga. Kodwa uma uqaphela noma yiziphi zalezi zimpawu zokutheleleka kwesidoda, sekuyisikhathi sokubona udokotela:
- Ubuhlungu ngesikhathi sokuchama
- Ubuhlungu ngesikhathi sokuchama isidoda (ejaculation)
- Isidoda esinemibala engajwayelekile (ophuzi noma oluhlaza okotshani) [4]
- Isidoda esinephunga elibi
- Ubuhlungu esiswini esingezansi noma emakhwapheni (emaphapheni) ezende
- Ukuya endlini encane kaningi
Lezi zimpawu zivame ukuba izinkomba zokuthi kukhona okungahambi kahle ohlelweni lokuzala. Noma zingase zibonakale zincane, zingase zikhombise inkinga enkulu, njengokutheleleka esidodeni noma olunye uhlobo lokutheleleka olungalimaza impilo yesidoda.
Ukutheleleka Kuthinta Kanjani Ukuzala?
Inkinga enkulu ngokutheleleka ukuthi kuthinta kanjani ukuzala. Amadoda anesidoda esithelelekile angase abe nesidoda esincane esinempilo, noma isidoda esingakwazi ukuhamba kahle. Ukuhamba kwesidoda kubaluleke kakhulu uma kuzanywa ukukhulelwa ngoba yilokho okwenza isidoda sikwazi ukubhukuda siye eqandeni. Uma ukutheleleka kwehlisa ukuhamba noma kulimaze i-DNA yesidoda, khona-ke ukuchuma kungase kungenzeki nhlobo [5]. Noma kukhulelwe, isidoda esilimele singaholela ekulahlekelweni yisisu noma eminye imihibe ngesikhathi sokukhulelwa.
Amadoda anokutheleleka emzimbeni womchamo noma esidodeni angase abe nenani eliphansi lesidoda, okwehlisa amathuba okukhulelwa. Ngakho noma ukutheleleka kwesidoda kungasho njalo ukuthi akukho nenzalo, ngokuqinisekile kwenza yonke inqubo ibe nzima kakhulu. Uma ukutheleleka kuhlala kungelashwanga isikhathi eside, kuba zimbi kakhulu imiphumela empilweni yesidoda.
Ukwelashwa Nokuvimbela
Iningi lokutheleleka elithinta isidoda lingelapheka, futhi impilo yesidoda ingathuthuka ngokuhamba kwesikhathi. Ama-antibiotic avamise ukuba umugqa wokuqala wokuzivikela, ikakhulukazi uma kukhona amagciwane [6]. Kulabo ababonisa izimpawu zokutheleleka kwesidoda, kubalulekile ukubona umhlinzeki wezempilo ukuze uthole ukuxilongwa okufanele nohlelo lokwelashwa oluhambisana nalolo hlobo lokutheleleka.
Ngaphezu kwemithi yezokwelapha, indlela yokuphila inomthelela omkhulu ekugcineni isidoda sinempilo. Ukudla kahle, ukuphuza amanzi anele, nokuthatha izithasiselo ezinamavithamini njengensimbi (zinc), i-folic acid, ne-CoQ10 kungasiza kakhulu ekukhiqizweni kwesidoda nasekuthuthukiseni ikhwalithi yaso. La mavithamini asebenza ngokwandisa ukuhamba kwesidoda (sperm motility) nokuvikela amaseli esidoda ekulimazweni.
Okubalulekile ekugcineni
Ukutheleleka esidodeni kungalimaza kakhulu ikhono lokuzala kwabesilisa. Ukuqaphela izimpawu zokutheleleka kwesidoda nokuqonda ukuthi yiziphi izifo isidoda esingazibangela kuyizinyathelo ezibalulekile ekuvikeleni impilo yakho yokuzalana. Izinselelo ezivamile zokutheleleka kwesidoda zihlanganisa i-bacterial prostatitis noma izifo ezithathelwana ngocansi ezingalimaza ikhwalithi nokunyakaza kwesidoda. Ungalindi ukuthola ukuhlolwa uma uba nezimpawu noma usola ukutheleleka. Ukwelashwa kusenesikhathi kungasiza ukuvimbela umonakalo wesikhathi eside ekuzaleni kwakho.
Khumbula, ukunakekela kusenesikhathi, ngisho okuncane, kungasiza kakhulu ekugcineni isidoda sinempilo nasekuthuthukiseni amathuba okukhulelwa ngendlela yemvelo.
Imibuzo ejwayele ukubuzwa
Ingabe isidoda esinezifo singaholela ekungazaleni?
Yebo, singadala, uma singalashwa. Ukutheleleka kunganciphisa ikhwalithi yesidoda futhi kwehlise amathuba okukhulelwa.
Yiziphi izifo isidoda esingazibangela?
Izifo ezithathelwana ngocansi ezifana negonorrhea noma i-chlamydia, izifo zomgudu womchamo (UTIs), nokutheleleka ku-prostate noma emasende.
Yiziphi izimpawu ezivamile zokutheleleka kwesidoda?
Ubulungu ngesikhathi sokuchama, isidoda esinemibala engajwayelekile, noma ukungakhululeki endaweni yamaphaphu ezibeletho (i-pelvic).
Ukutheleleka kwesidoda kuhlonzwa kanjani?
Udokotela angakwazi ukwenza izivivinyo, njengokuhlaziywa kwesidoda, ukuze abheke amabhaktheriya noma ukutheleleka. Ukuthola udokotela ungasesha i-semen analysis eduze kwami.
Izikhombo
- La Vignera S, Vicari E, Condorelli RA, D'Agata R, Calogero AE. Ukutheleleka kwamangqamuzana angeziwe obulili emadodeni nezinkomba zesidoda (ukubuyekeza). Int J Androl. Kutholakala ku: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/21696400/#:~:text=In%20this%20review%2C%20we%20show,the%20following%20mechanisms%3A%20altered%20secretory
- Weidner W, Krause W, Ludwig M. Ukubaluleka kokutheleleka kwamangqamuzana angeziwe obulili emadodeni ekuzaleni okulandelayo kugxilwe ikakhulukazi ku-prostatitis. Hum Reprod Update. Kutholakala ku: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/10582781/
- Oliva A, Multigner L. I-epididymitis engapheli ne-Grade III varicocele nokuxhumana kwazo nezici zesidoda emadodeni afuna usizo ngenxa yokungakwazi kokuzala kweziphathimandla zomshado. Asian J Androl. Kutholakala ku: https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC6038156/
- Ochsendorf FR. Izifo ezithathelwana ngocansi: umthelela ekuzaleni kwabesilisa. Andrologia. Kutholakala ku: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/18336453/
- Saleh RA, Agarwal A. I-oxidative stress nokungazali kwabesilisa: kusukela ocwaningweni kuye ekusebenziseni kwezokwelapha. J Androl. Kutholakala ku: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/12399514/
- Nickel JC, Costerton JW. I-coagulase-negative staphylococcus ku-prostatitis engapheli. J Urol. Kutholakala ku: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/1732601/










