Ingabe ukungabi nokuphuma uketshezi ngaphambi kokuya esikhathini kuwuphawu lokukhulelwa?
Ukuphuma koketshezi lwesitho sangasese sowesifazane ezinsukwini ezimbalwa ngaphambi kokuya esikhathini kuvame ukuhlotshaniswa nokukhulelwa. Lokhu kungenxa yokuthi lapho iseli leqanda elichumile lifakelwa esibelethweni, libangela ukopha okuncane noma ukuphuma koketshezi, okubizwa ngokuthi ukopha kokufakelwa kombungu [1].
Nokho, akubona bonke abesifazane abahlangabezana nokopha kokufakelwa kombungu, futhi lokhu kungabavuselela imibuzo abesifazane abazama ukukhulelwa nabafuna izimpawu zokukhulelwa. Laba besifazane bangase bazibuze ukuthi ukungabi nokuphuma koketshezi ngaphambi kokuya esikhathini kuwuphawu lokukhulelwa yini noma kuwuphawu lwenkinga ethile yezempilo yokuzala.
Kulesi sihloko sizozama ukuqonda ukuthi ingabe ukungabi nokuphuma koketshezi ngaphambi kokuya esikhathini kungaba uphawu lokukhulelwa nokuthi yiziphi ezinye izimo ezingaholela ekushodayo kokuphuma koketshezi lwesitho sangasese sowesifazane. Lesi sihloko siphinde sihlinzeke nangeminye imiqondo engakusiza ukubona ukukhulelwa kusenesikhathi.
Ingabe Ukukhulelwa Kubangela Ukuphuma Koketshezi Lwesitho Sangasese Sowesifazane?
Lapho ukukhulelwa kwenzeka, kuvame ukudala izinguquko ekuphumenikeni koketshezi lwesitho sangasese sowesifazane. Ukopha kokufakelwa kombungu kungavela njengamachashaza amancane egazi noma inani elincane loketshezi olupinki noma olunsundu. Lokhu kupha kokufakelwa kombungu kwenzeka lapho iqanda elichumile linamathisela odongeni lwesibeletho, imvamisa cishe ezinsukwini ezingu-10 kuya kwezi-14 ngemuva kokuvuthwa kweqanda [1].

Ngaphezu kwalokho, ukukhulelwa kwandisa ukukhiqizwa kwe-estrogen ne-progesterone emzimbeni, okushukumisa umlomo wesibeletho nesitho sangasese sowesifazane ukuthi kukhiqize uketshezi oluningi. Lolu ketshezi, olwaziwa ngokuthi i-leukorrhea, luvamise ukuba luncane, lube mhlophe njengobisi futhi lungenaphunga [2]. Kusiza ukuvikela isibeletho nengane esesibelethweni ekuthelelekeni ngesikhathi sokuqala sokukhulelwa.
Ingabe Ukuvuthwa Kweqanda Nako Kungabangela Ukuphuma Koketshezi Lwesitho Sangasese Sowesifazane?
Ukuvuthwa kweqanda inqubo yemvelo yokukhululwa kwamaseli amaqanda ku-ovari, futhi kwenzeka cishe maphakathi nomjikelezo wokuya esikhathini [3]. Ukuvuthwa kweqanda kubangela izinguquko eziningi kujele lesibeletho futhi kungabangela nokuphuma koketshezi lwesitho sangasese sowesifazane. Ujele wesibeletho uvame ukuba sobala futhi unwebeke, ufane neqanda elingakaphekwa ngesikhathi sokuvuthwa kweqanda, okwenza kube lula ukuthi isidoda sihambe futhi sichumise iqanda [4].
Uketshezi oluphuma ngesikhathi sokuvuthwa kweqanda (ovulation) luyinkomba ebalulekile yokuzala kwabesifazane abaningi. Inani nokubumbana kwalolu ketshezi kungahluka phakathi kwabantu nasemjikelezweni owodwa kuya komunye.
Nokho, ukungabi khona kwezinguquko kujele lesibeletho nokungabi khona kokuphuma koketshezi lwesitho sangasese sowesifazane maphakathi nomjikelezo wokuya esikhathini kungase kubonise i-anovulation — isimo lapho ama-ovari engakhululi nhlobo iqanda phakathi nomjikelezo wokuya esikhathini.
Ingabe Ukungabi Nokuphuma Koketshezi Kuyinkomba Yokukhulelwa?
Ukungabi nokuphuma kwanoma yiluphi uketshezi lwesitho sangasese sowesifazane ngaphambi kokuya esikhathini kuyinto akuyona inkomba yokukhulelwa. Ku empeleni, ukukhulelwa kuvame ukuhlotshaniswa nokwanda kokuphuma koketshezi, hhayi ukushoda kwalo. Uma ungenalo ukuphuma koketshezi ngaphambi kokuya esikhathini, lokho kungase kubangelwe ukuhlukahluka okujwayelekile komjikelezo wakho wokuya esikhathini.
Kubalulekile futhi ukukhumbula ukuthi umzimba womuntu ngamunye uhlukile. Abanye abesifazane banoketshezi oluningi ngokwemvelo, kanti abanye banalo oluncane. Futhi, ukungabi bikho kokuphuma uketshezi ekuqaleni kokukhulelwa kujwayelekile kwabesifazane abaningi.
Imibiko ikhombisa ukuthi kuphela owesifazane oyedwa kwabane oqaphela ukopha kokufakwa kombungu ngaphambi kokuya esikhathini [1]. Lokhu kusho ukuthi ukungabi khona koketshezi ngaphambi kokuya esikhathini akwenele ukunquma ukuthi ukhulelwe noma cha.
Ingabe Ukungabi Nokuphuma Uketshezi Kungakhombisa Impilo Engesihle Yokuzala?
Ngamanye amasikhathi, ukungabi bikho nhlobo kokuphuma uketshezi esithweni sangasese sowesifazane kungase kubonise inkinga ngempilo yokuzala. Uketshezi oluphuma esithweni sangasese sowesifazane lunendima ebalulekile ekugcineni isitho sangasese sowesifazane sinempilo ngokugcina umswakama waso wemvelo nokulingana kwe-pH.
Izimo ezingaholela ekushodayo kokukhishwa koketshezi esithweni sangasese sowesifazane zifaka:
-
Ukungalingani Kwamahomoni
Amahomoni, ikakhulukazi i-estrogen, adlala indima enkulu ekukhiqizeni uketshezi esithweni sangasese sowesifazane [5]. Ukungalingani kwenani le-estrogen kungaholela ekwehleni komswakama nasekuncipheni koketshezi. Lokhu kungalingani kungenzeka ngenxa yokucindezeleka (stress) nezimo zempilo ezifana nesifo se-polycystic ovary syndrome (PCOS) nezinkinga ze-thyroid.
-
Ukunqamuka kokuya esikhathini
Ukunqamuka kokuya esikhathini (menopause) yisigaba esivamile empilweni yawo wonke owesifazane lapho imijikelezo yakhe yokuya esikhathini iyama unomphelo. Umbiko woMnyango Wezempilo emhlabeni wonke (World Health Organization, WHO) ubonisa ukuthi iningi labesifazane lithola ukunqamuka kokuya esikhathini phakathi kweminyaka engu-45 no-55 [6].
Ngalesi sikhathi, umzimba ukhiqiza i-estrogen encane, okungaholela ekomeleleni kwesitho sangasese sowesifazane. Kanye nalokhu komelela, ungase uphawule nezinye izimpawu, ezifana nokuluma, ukushisa, noma umuzwa wokuqina endaweni yesitho sangasese sowesifazane.
-
Imithi
Ezinye izidakamizwa zinganciphisa ukukhiqizwa kwemvelo koketshezi esithweni sangasese sowesifazane emzimbeni. Isibonelo, imithi ye-antihistamine ivame ukusetshenziselwa ukwelapha izifo zokungezwani komzimba kodwa ingaphinde yome amathishu anamafinyila, okuhlanganisa nalawo asesithweni sangasese sowesifazane [7]. Ngokufanayo, amanye amaphilisi okwelapha inzalo noma ukwelashwa ngamahomoni angaphazamisa amazinga amahomoni, okungaholela ekwehleni kokukhiqizwa koketshezi.
-
Izifo
Izifo ezingapheli noma izimo ezithinta indawo yesitho sangasese sowesifazane nazo zingathinta kabi uketshezi olukhishwa esithweni sangasese sowesifazane. Isibonelo, i-bacterial vaginosis ingaphazamisa ibhalansi yamagciwane amahle namabi esithweni sangasese sowesifazane. Lokhu kungaholela ezinguqukweni kubunjalo (consistency) nasekombala woketshezi, futhi kwezinye izimo kungaholela ekungabi bikho nhlobo koketshezi.
Ngokufanayo, ezinye izifo ezithathelwana ngocansi (STIs), njenge-chlamydia noma i-gonorrhea, kanye nesifo sofuba lwesitho sangasese sowesifazane (yeast infection) zingabangela ukuvuvukala nezinguquko ekukhishweni kwesitho sangasese sowesifazane [8].
Ungayiqinisekisa Kanjani Ukukhulelwa?
Uma uhlele ucansi lwakho ngesikhathi sokuvuthwa kweqanda kodwa ungazange uba nolwakhwaphane ngaphambi kokuya esikhathini ukuze uthole ukuthi ukhulelwe, kufanele ubheke ezinye izimpawu zokuqala zokukhulelwa. Lezi zihlanganisa:
- Ukuphoswa kokuya esikhathini
- Isicanucanu
- Ubuhlungu nokuzwela kwamabele
- Ukukhathala
- Ukuchama kaningi
- Izinguquko esimweni sengqondo
Lapho uqaphela ezinye zalezi zimpawu, yiso leso sikhathi esingcono kakhulu sokuqinisekisa ukukhulelwa kwakho ngokuhlolwa. Ungakhetha noma ukuhlolwa kokukhulelwa kwasekhaya noma ukuhlolwa kwegazi emtholampilo ukuze uqinisekise ukukhulelwa.
Umzimba wakho wengeza ukukhiqizwa kwehomoni ebizwa ngokuthi i-human chorionic gonadotrophin, ebizwa nangokuthi ihomoni ye-hCG, ngesikhathi sokukhulelwa. Amakhithi okuhlola asekhaya okuqinisekisa ukukhulelwa asebenza ngokuthola le homoni emchameni. Ukuhlolwa kwegazi emitholampilo kuhlola amazinga ale homoni egazini. Lawa mahonjwa angakusiza uqinisekise ukukhulelwa kwakho ngokunemba kufika ku-99%.
Isifinyezo Esiyinhloko
Uma ungazange ube noketshezi lwesitho sangasese ngaphambi kokuya esikhathini, lokho akusona isibonakaliso sokukhulelwa. Eqinisweni, ukukhulelwa ngokuvamile kubangela ukwanda kokukhipha uketshezi ngenxa yezinguquko zamahomoni. Ngakho-ke, ukuthi ukungabi bikho koketshezi kusho ukuthi ukhulelwe akulona iqiniso; esikhundleni salokho, ukungabi bikho koketshezi ngezinye izikhathi kungase kube uphawu lwenkinga kwezempilo yokuzala.
Uma usola ukuthi ukungabi bikho koketshezi ngaphambi kokuya esikhathini kuwuphawu lokukhulelwa, bheka ezinye izimpawu zokuqala zokukhulelwa, njengokungaphuthelwa kokuya esikhathini, isicanucanu, noma ubuhlungu nokuzwela emabeleni. Uma usangabaza ukuthi ukhulelwe noma cha, kuhle ukuthatha ukuhlolwa kokukhulelwa ukuze ususe ukungabaza kwakho.
Imibuzo Evame Ukubuzwa (FAQs)
-
Kubukeka kanjani ukopha kokufakelwa umbungu?
Ukopha kokufakelwa umbungu kuvame ukubonakala njengezimvama ezincane ezipinki noma ezinsundu futhi kwenzeka cishe ezinsukwini ezi-6 kuya kwezi-12 ngemuva kokukhishwa kweqanda (ovulation). Ungase uthole nezinye izimpawu zokuqala zokukhulelwa njengokungaphuthelwa kokuya esikhathini, isicanucanu, nobuhlungu noma ukulangazelela kwamabele ngemuva kokopha kokufakelwa umbungu.
-
Ngingase ngikhulelwe yini noma ngabe anginazo zimpawu noma uketshezi?
Yebo, owezabesifazane ngamunye uhlangabezana nokukhulelwa ngendlela ehlukile. Abanye besifazane bangase bangaqapheli zimpawu zokuqala neze, kuhlanganise nokushintsha kokukhipha uketshezi lwesitho sangasese, kodwa basakhulelwe.
-
Ngingakuqinisekisa kanjani ukuthi ngikhulelwe?
Ungaqinisekisa ukukhulelwa ngokuthatha ukuhlolwa kokukhulelwa kwasekhaya okuthola ihomoni ye-hCG emchameni wakho. Enye inketho ukuvakashela udokotela wakho ukuze wenze ukuhlolwa kwegazi ukuze kutholwe le homoni egazini.
Izinsiza Ezisetshenzisiwe
- Professional, C. C. M. (2024r, uNcwaba 9). Ukopha kokufakelwa umbungu (Implantation Bleeding). Cleveland Clinic. https://my.clevelandclinic.org/health/symptoms/24536-implantation-bleeding
- Miles, K. (2024, uLwezi 26). Kuthethani ukukhipha uketshezi lwesitho sangasese sowesifazane (leukorrhea) ngesikhathi sokukhulelwa? BabyCenter. https://www.babycenter.com/pregnancy/your-body/what-does-vaginal-discharge-during-pregnancy-mean_270
- Holesh, J. E., Bass, A. N., & Lord, M. (2023l, uNhlaba 1). I-Physiology, Ukukhishwa kweqanda (Ovulation). StatPearls - NCBI Bookshelf. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK441996/
- Najmabadi, S., Schliep, K. C., Simonsen, S. E., Porucznik, C. A., Egger, M. J., & Stanford, J. B. (2021d). Amaphethini omjuluko wesibeletho nefasitela lokuzala kwabesifazane abangaziwa njengabanenkinga yokungabi nabantwana: ukuhlaziywa okuhlanganisiwe kwamaqembu amathathu. Human Reproduction, 36(7), 1784–1795. https://doi.org/10.1093/humrep/deab049
- UpToDate. (n.d.-b). UpToDate. https://www.uptodate.com/contents/vaginal-discharge-in-adult-women-beyond-the-basics/print
- World Health Organization: WHO. (2024b, uMfumfu 16). Ukuyeka ukuya esikhathini (menopause). https://www.who.int/news-room/fact-sheets/detail/menopause
- Farzam, K., Sabir, S., & O’Rourke, M. C. (2023, uNtulikazi 10). Ama-antihistamine. StatPearls - NCBI Bookshelf. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK538188/
- Garcia, M. R., Leslie, S. W., & Wray, A. A. (2024b, u-Ephreli 20). Izifo Ezidluliselwa Ngocansi. StatPearls - NCBI Bookshelf. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK560808/










