Ingabe zikhona ezinye izindlela zokukhulelwa ngaphandle kokwenza ucansi
Abanye abantu bayathakazelisa babuze bathi, ingabe kukhona ezinye izindlela zokukhulelwa, ikakhulukazi uma bengenasifiso kakhulu ngobulili obujwayelekile. Akukhulunywa ngokunganaki isayensi yomzimba kodwa ngokuhlola ukuthi isidoda neqanda kungahlangana kanjani ngaphandle kwendlela evame ukusetshenziswa. Abantu futhi bakhuluma ngokuthi ingabe intombi engakaze ilale indoda ingakhulelwa ngoba bezwe izindaba noma amahemuhemu ahlukahlukene. Impendulo emfushane: kuhlaba qho kodwa akusikhona okungenzeki nhlobo uma isidoda sihlangana neqanda ngesikhathi esifanele [1]. Lokho-ke njalo kuholela emibuzweni ejulile.
Abanye babuza bathi, ingabe owesifazane angakhulelwa ngaphandle kokuba owesilisa athintane naye ngokuqondile. Empeleni, kukhulunywa ngokudinga isidoda, hhayi ukuthi owesilisa kumele abe ekamelweni. Lokho kuvula izinhlobo ezahlukene zezindlela. Cabanga ukuthi nawe uyazibuza uthi, ingabe ngingakhulelwa ngaphandle kocansi ngokujwayelekile: yebo, ezinye izinqubo zodokotela noma amasu owazenzela zona zingase zisebenze [2]. Kodwa kubalulekile ukwazi ukuthi ukuvuthwa kweqanda nendlela isidoda esisinda ngayo kuhlangana kanjani. Uma ucabanga uthi, “Ngifuna ukukhulelwa kabi kodwa ngiyalizwa,” ukuqonda isikhathi sokuzala, izinketho zezokwelashwa, nezinto zempilo yansuku zonke kungasiza ukukhulisa amathuba akho. Kule ndatshana, sizobeka obala amaqiniso ambalwa nezinganekwane mayelana nokukhulelwa ngaphandle kocansi olujwayelekile. Ngakho qhubeka ufunda.
Ukuqonda Okuyisisekelo (Nezinto Ezingamangaza Ezinye)
Abantu abaningi bayabuza bathi, ingabe ungakhulelwa ngaphandle kokwenza ucansi uma kunokuthintana okuthile kobudlelwano noma ukuxhumana ngaphandle kuphela. Ithuba lincane, kodwa yebo, kungenzeka uma inhlanze yesidoda ifinyelela noma isondele esithweni sangasese sowesifazane. Abanye bafuna ukwazi bathi, ingabe ungakhulelwa ngaphandle kocansi uma konke abakukhethayo bekungukudlala nje kancane. Isidoda sidinga nje indlela, ngakho noma kungelona ithuba elikhulu, akusikho okungenzeki nhlobo. Isikhathi sokwenza izinto sibaluleke kakhulu.
Ezimeni ezithile, umuntu angaze abuze athi, ingabe ungazikhulelisa uma usebenzisa isirinji noma enye idivayisi ukufaka isidoda ngaphakathi kwakho. Kuyinto engaqondakali kancane, kodwa abantu bayakuzama lokho. Omunye umqondo wukuthi ingabe owesifazane angakhulelwa ngaphandle komuntu wesilisa ebudlelwaneni bangasese obujwayelekile, kodwa esebenzisa isidoda somnikeli. Lokho yilokho okwenziwa omama abazikhethelayo ukuba bodwa noma imibhangqwana yabesifazane ababili. Lutho kulokho olususa isidingo sesidoda, kodwa ngempela lususa ubulili obujwayelekile. Kwesinye isikhathi into emangalisayo kakhulu ukuthi umzimba awudingi nhlobo ubudlelwane bomzimba obuqondile ukuze ukuchumiseka kwenzeke [3].
Imisebenzi Yezokwelapha Engafaki Ocansi Lwendabuko
Isayensi ithuthuke kakhulu manje, ngakho ingabe ungakhulelwa ngaphandle kokuba nocansi uma ukhetha indlela yezokwelapha? Yebo ngokuphelele. Ukufakelwa kwesidoda ngaphakathi esibelethweni (Intrauterine Insemination, IUI) kufaka isidoda ngokuqondile esibelethweni. Noma i-IVF – in vitro fertilization – ihlanganisa iqanda nesidoda elabhorethri, bese kufakwa umbungu esibelethweni. Ngakho uma uzibuza ukuthi ingabe ungakhulelwa ngaphandle kocansi noma ungakhulelwa ngaphandle kokungena kwesitho sangasese (penetration), impendulo ithi yebo, inqobo nje uma iqanda nesidoda kuhlangana ngandlela thize.
Abantu abaningi nakakhulu babuza ukuthi ingabe ungakhulelwa ngaphandle kocansi noma ungakhulelwa ngaphandle kokwenza ucansi okujwayelekile, ikakhulukazi ukuze bagweme izimo ezibuhlungu noma izithiyo ezingokomzwelo. Lezi zixazululo zezokwelapha zingasiza. Kodwa khumbula: lezi zinketho zingabiza kakhulu, zithathe isikhathi, futhi zidinga ngokuqinisekile olunye uhlelo lwamahlule egazi noma amalungiselelo omzimba [4]. Abanye abantu futhi banokucatshangelwa kwabo siqu noma okuhlobene nokholo, ngakho kubalulekile ukukhuluma nochwepheshe oqeqeshiwe uma uthatha lokhu ngokungathi sína.
Ukuzama i-DIY (Ukufakelwa Isidoda Ekhaya)
Lapho abantu becabanga ngokuthi ingabe ungazikhulelisa yini, bavame ukubhekisa ekufakeni isidoda esithweni sangasese sowesifazane usebenzisa izindlela ezilula ekhaya. Singase sibe ngesivela kumlingani ongafuni ukwenza ucansi noma kumuntu onikela ngesidoda. Nokho, qaphela udaba lokuhlanzeka nokuhlela isikhathi kahle. Abanye bayazibuza, ungakhulelwa ngaphandle kokuba nocansi uma benza konke ngokunembile ekhaya. Kungenzeka. Amanani empumelelo angase abe phansi, kodwa awasiwo uziro [5].
Uma ubheka ezinye izindlela zokukhulelwa, ungangeza ukufakelwa kwesidoda ekhaya ohlwini. Abantu balandelela isikhathi sokuvuthwa kweqanda (ovulation) besebenzisa amakhithi noma amashati. Baqoqa isidoda, sithemba ukuthi masinyane futhi ngendlela ehlanzekile, bese besifaka ngesirinji encane. Inzuzo enkulu wukuthi kunobumfihlo nokunethezeka. Okubi wukuthi akuwona wonke umuntu okhulelayo masinyane, futhi kungaholela ekucindezelekeni uma inyanga ngayinye idlula kungekho mphumela. Kodwa kusalokhu kuyenye yezindlela ezihlukene zokukhulelwa ngaphandle kwendlela evamile.
Indima Yesidoda Ekukhuleliseni Umuntu
Ake siguqule indlela. Impilo yesidoda ibalulekile, ngisho noma ningenzi ucansi lwakudala. Abantu kwesinye isikhathi bayazibuza, intombazane ingakhulelwa kanjani uma inani lesidoda lomlingani liphansi noma kusetshenziswa umnikeli wesidoda. Empeleni, yilowo nalowo umgomo wokuhlolwa kwezokwelapha: ukubona ukuthi isidoda sinamandla yini. Noma ukuthi kudingeka yini umnikeli.
Lapho isidoda sisemgudwini omuhle, amathuba okuchuma ayanda. Uma singekho esimweni, singaphazamisa imizamo noma usebenzisa i-IUI, i-IVF, noma ukufaka isidoda ekhaya. Ngakho-ke ukuthi ungakhulelwa kanjani wedwa kuhlobene ngokuqondile nomthetho owodwa owodwa – isidoda sidinga ukuhlangana neqanda, futhi kumele sibe nempilo enhle [6]. Indlela nje ehluke kancane. Lokhu futhi kubalulekile uma umuntu ekhathazeka ngokungezwani komzimba nesidoda noma izimo ezilinganisa ukuxhumana nabalingani besilisa.
Umbuzo Omkhulu: Kungenzeka Yini Ukukhulelwa Ungakaze Ube Nocansi?
Yebo, kungenzeka. Isimo esiyinhloko sithi: ingabe amaseli esidoda afakwa endaweni efanele ngesikhathi uvuthwa amaqanda. Abantu abafuna ezinye izindlela zokukhulelwa ngokuvamile benza ucwaningo olunzulu ngezikhathi zokuzala. Bangase baqinisekise ukuthi cishe ngosuku lwama-14 emjikelezweni ojwayelekile wezinsuku ezingama-28 yiso isikhathi sabo esihle kakhulu. Bese bebeka isidoda ngokucophelela eduze komlomo wesibeletho noma benze i-IVF. Lokhu kuholela ekukhulelweni ngaphandle kokungena emzimbeni ezimeni eziningi ezibikiwe. Impumelelo iphinde ixhomeke empilweni yokuzala yomuntu ngamunye. Ukucindezeleka, ukungalingani kwamahomoni, noma izifo ezifihlekile kungaphazamisa imizamo [7].
Ukuhlola Umqondo Wokukhulelwa Kwentombi
Leli gama livame ukushiya abantu bemangale. Kungaba ngenxa yesiko noma izizathu zomuntu siqu. Ukukhulelwa kwentombi (virgin pregnancy) ngokuyisisekelo kusho ukuthi bekungekho ukuxhumana okuqondile ngokocansi okwenzekile, kodwa ukukhulelwa kwenzeka noma kunjalo. Abantu bayabuza ukuthi lokho ngabe kungenzeka ngempela yini. Ezimeni ezinqabile kakhulu, kungase kwenzeke uma ukuxhumana kwangaphandle nesidoda kuholele ekuchumeni. Noma kungase kwenzeke ngosizo lwezokwelashwa ezithuthukile. Ngezinye izikhathi sibona izihloko zezindaba ezidumazayo ngalokhu, kodwa ngokuvamile kuwukujwayelekile okungajwayelekile.
Nokho umqondo wona uyahlala. Ingabe kuyukududuzwa okungelona iqiniso noma kuyenzeka ngempela? Ngokuvamile, akuvamile kakhulu. Kodwa ngomqondo, uma isidoda sifakwa esithweni sangasese sowesifazane ngesikhathi esifanele, ukuchumisa kungenzeka, kungakhathaliseki ukuthi ucansi lokungena alukaze lwenziwe [8].
Izehlakalo Zenzeka: Izindlela Ongakhulelwa Ngazo Ngephutha
Manje, abanye abantu bakhathazeka ngezikhathi ezingahleliwe: izindlela ongakhulelwa ngazo ngephutha. Mhlawumbe kube nokuchama ngaphandle eduze nomlomo wesitho sangasese sowesifazane, noma usebenzise indlela yokuzihoxisa kabi. Uma lokho kuhambisana nokuvuthwa kwamaqanda, cabanga nje, ukukhulelwa kungenzeka. Yilokhu kanye okwenza ukuthi ukukhulelwa okungahlosiwe kwesinye isikhathi kwenzeke uma imibhangqwana noma abantu ngabanye bethembele ekuqageleni [9].
Ukwazi umjikelezo wakho kubalulekile. Kunjalo nokuqonda ukuthi yiziphi kuphela izindlela zokukhulelwa. Empeleni, kubuyele ekutheni isidoda sihlangane neqanda ngandlela thize. Yilokho kuchazwa okulula kakhulu. Uma ugcina yonke into ikude nesitho sangasese sowesifazane, ithuba cishe lincane kakhulu. Uma isidoda sithola indlela, noma encane, lelo thuba liyakhula kancane. Alikhulu, kodwa alilona iqanda. Uma uzibuza ukuthi ungaba kanjani nocansi ungakhuleli, ukusebenzisa izindlela ezithembekile zokuvimbela inzalo ezinjengezibhebhe zokuvimbela inzalo, amakhondomu, noma i-IUD kunganciphisa kakhulu ingozi.
Ukusekelwa Kokudla & Ukulinganiselwa Kwamahomoni
Uma kuxoxwa ngakho ukuthi yini engabangela ukukhulelwa, akukhulunywa ngomcimbi owodwa kuphela, kodwa nangamandla okuzala jikelele. Uma uswela ukudla okubalulekile noma unezinkinga zamahomoni, lokho kungaphazamisa noma kwenze inqubo inzima. Ngisho noma ugwema ucansi olujwayelekile, umzimba wakho usadinga ukukhiqizwa kwamahomoni okuhlelekile ukuze kukhishelwe amaqanda anempilo, kanti umlingani wakho (noma umfaki) udinga isidoda esinekhwalithi enhle. Amanye amavithamini anjenge-folic acid noma amaminerali afana nensimbi angathuthukisa izimo zokuchumiseka [10].
Izinketho zokuphila zisiza futhi. Abantu abacabanga ngokuthi yini engakukhulelisa bangase bangakuqapheli ukuthi ukwenza imisebenzi yomzimba, ukulala kahle, nokunciphisa ingcindezi kungakhuphula amandla okuzala jikelele. Uma isimo sesibeletho siqinile, noma uma umjikelezo wakho uzinzile, ungahlela kalula izinqubo, kungaba ukufakwa kwesidoda ekhaya noma inqubo ethuthukile yokuzala. Lokhu kubalulekile kokubili kubesilisa nabesifazane, noma kumfaki (donor) uma ningekho obudlelwaneni obujwayelekile bendoda nowesifazane.
Uhlangothi Lwemizwa Lokukhulelwa Ngokungajwayelekile
Ngezinye izikhathi siba sobuchwepheshe kakhulu kuze sikhohlwe ngezinto zemizwa. Umuntu ohlosela ukuba nomntwana ngaphandle kocansi angase abhekane nokudideka noma ukukhathazeka ngokwamukelwa umndeni. Bangase futhi bangabi nesiqiniseko ngezinga lempumelelo. Uma umbuzo wakho uthi "ingabe kukhona ezinye izindlela zokukhulelwa" ngoba awukwazi ukwenza ucansi ngezizathu zezokwelapha, lokho kungaletha ingcindezi engokwengqondo. Ukusekelwa ongakuthola kudokotela wezengqondo noma kumeluleki okhethekile ngezinkinga zokuzala kungase kusize [11].
Futhi, lowo mbuzo omkhulu othi “ngenzeni lokhu?” ungavela. Kuhle ukucacisa izizathu zakho kusenesikhathi, ukuze ulungiselele ngokwengqondo ukuzama izikhathi eziningi, ikakhulukazi uma ukhetha izinqubo zokwelashwa ezingakhathaza umzimba noma zibize kakhulu. Ungayideleli inhlalakahle yengqondo. Xoxa nomngane oseduze noma nochwepheshe ukuze ugcine isimo sengqondo sakho silinganiselwe [12].
Okufingqiwe
Uma usazibuza ukuthi ingabe kukhona ezinye izindlela ongakhulelwa ngazo noma ufuna ezinye izindlela zokukhulelwa, noma ukhathazekile ngokukhulelwa ngaphandle kokungena, noma uhehwa yisimo sokukhulelwa kongakaze alale ocansini, khumbula njalo umgomo oyinhloko: ukufakelwa kudinga kuphela ukuthi isidoda sihlangane neqanda ngesikhathi nendawo efanele. Kungaba wukuthintana okungahleliwe, ukungenelela kwezokwelapha okuhleliwe, noma izindlela zasekhaya, ulwazi lwakho lokuthi ukuzala kusebenza kanjani lungakunika amandla okwenza izinqumo ezinolwazi. Siphinde sabona ukuthi izindlela ongakhulelwa ngazo ngengozi zikhona uma kungenzeki ukuqaphela kahle ngesikhathi sefasitela lakho lokuzala. Lokho kufanele kuchaze ukuthi yiziphi kuphela izindlela zokukhulelwa ngoba ekugcineni konke kumayelana nalowo mxhumaniso obalulekile phakathi kwesidoda neqanda [13]. Khumbula ukuthi yini engabangela ukukhulelwa nokuthi yini engakukhulelisa ngokuyisisekelo kuzungeza lezi zinto ezibalulekile zebhayoloji, kungakhathaliseki ukuthi ucansi lwangena noma alungenanga. Ngezinye izikhathi kulula, ngezinye izikhathi kunzima, kodwa ngohlelo olulungile nangesimo sengqondo esifanele, ungahlola zonke izindlela ngokuvikelekile.
Imibuzo ejwayele ukubuzwa
Ingabe uketshezi lwangaphandle ezithithibeni lungaholela ekukhulelweni?
Kungenzeka, nakuba kuyivelakancane kakhulu. Uma isidoda sisisha futhi sithinta isitho sangasese sowesifazane eduze kwezinsuku zokuzala, awusoze wazi.
Ingabe ukusebenzisa isirinji ekhaya kuhlale kusebenza?
Akuhlali njalo, impumelelo incike ezintweni eziningi. Kodwa kungazanywa.
I-IVF ibiza malini uma ngigwema ucansi ngokuphelele?
Izindleko ziyahlukahluka kakhulu ngeklinikhi nesifunda, ngakho kungcono uhlole kahle izinto zezimali.
Ingabe lezi zindlela zibuhlungu ngokomzimba?
I-IUI noma i-IVF ingabangela ukungakhululeki okuncane, kodwa akuhlali njalo kunjalo. Insemination yasekhaya ingaba lula ukuphatha.
Ingabe kufanele ubone udokotela kuqala?
Kunconywa ngokuphelele. Uchwepheshe angase abone izinkinga zempilo noma anikeze ukuholwa okungcono.
Kwenziwe. Ngithemba lokho kuchaza kahle. Yebo, bekuningi. Kodwa lonke uhlangothi lubalulekile. Futhi sekuphelile.
Izikhombo
- Wilcox, A. J., Weinberg, C. R., & Baird, D. D. (1995). Isikhathi sokwabelana ocansini maqondana nokukhishwa kweqanda. Imiphumela emandleni okukhulelwa, ukusinda kokukhulelwa, nobulili bengane. I-The New England journal of medicine. Kuyatholakala ku: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/7477165/
- Ikomidi Eliphethelekile le-American Society for Reproductive Medicine (2015). Ukuhlolwa kokuxilonga kowesifazane ongenakwazi ukukhulelwa: umbono wekomidi. I-Fertility and sterility. Kuyatholakala ku: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/25936238/
- Practice Committee of American Society for Reproductive Medicine (2014). Ukugcinwa kwezicubu ze-ovari ngokubandiswa kakhulu: umbono wekomidi. Fertility and sterility. Kutholakala ku: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/24684955/
- Chambers, G. M., Hoang, V. P., Sullivan, E. A., Chapman, M. G., Ishihara, O., Zegers-Hochschild, F., Nygren, K. G., & Adamson, G. D. (2014). Umthelela wamandla okhokha abathengi ekutholakaleni kobuchwepheshe bokusizwa ekuzaleni nasezinsebenzisweni zokudlulisa umbungu: ukuhlaziywa kwamazwe ngamazwe. Fertility and sterility. Kutholakala ku: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/24156958/
- van Rumste, M. M., Custers, I. M., van der Veen, F., van Wely, M., Evers, J. L., & Mol, B. W. (2008). Umthelela wenani lama-follicle emazingeni okukhulelwa ekufakelweni isidoda ngaphakathi esibelethweni ngokushukunyiswa kwamaqanda: ukuhlaziywa okuhlanganisayo. Human reproduction update. Kutholakala ku: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/18687698/
- Barratt, C. L. R., Björndahl, L., De Jonge, C. J., Lamb, D. J., Osorio Martini, F., McLachlan, R., Oates, R. D., van der Poel, S., St John, B., Sigman, M., Sokol, R., & Tournaye, H. (2017). Ukuxilongwa kokungabi nenzalo kwabesilisa: ukuhlaziywa kobufakazi bokusekela ukuthuthukiswa kwemihlahlandlela yomhlaba ye-WHO, izinselelo namathuba ocwaningo esizayo. Human reproduction update. Kutholakala ku: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/28981651/
- Domar, A. D., Clapp, D., Slawsby, E. A., Dusek, J., Kessel, B., & Freizinger, M. (2000). Umthelela wezindlela zokungenelela zengqondo ezenziwa emaqenjini emazingeni okukhulelwa kwabesifazane abangabi nenzalo. Fertility and sterility. Kutholakala ku: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/10731544/
- Van Steirteghem, A. C., Nagy, Z., Joris, H., Liu, J., Staessen, C., Smitz, J., Wisanto, A., & Devroey, P. (1993). Amazinga aphezulu okuchumiseka nokunamathiselwa embungwini ngemva kokufakwa kwesidoda ngaphakathi kwe-cytoplasm. Human reproduction (Oxford, England). Kutholakala ku: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/8408487/
- Trussell J. (2011). Ukwehluleka kwemithi yokuvimbela inzalo e-United States. Contraception. Kutholakala ku: https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC3638209/
- Twigt, J. M., Bolhuis, M. E., Steegers, E. A., Hammiche, F., van Inzen, W. G., Laven, J. S., & Steegers-Theunissen, R. P. (2012). Ukudla ngaphambi kokukhulelwa kuhlotshaniswa namathuba okukhulelwa okuqhubekayo kwabesifazane abathola ukwelashwa kwe-IVF/ICSI. Human reproduction (Oxford, England). Kutholakala ku: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/22593431/
- Boivin, J., & Lancastle, D. (2010). Izikhathi zokulinda kwezokwelapha: ukusondela kwesigameko, imizwa nokuzivumelanisa nesimo. Women's health (London, England). Kutholakala ku: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/20088730/
- Domar, A. D., Zuttermeister, P. C., & Friedman, R. (1993). Umthelela wengqondo wokungabi nenzalo: ukuqhathanisa neziguli ezinezimo zezokwelapha ezinye. Journal of psychosomatic obstetrics and gynaecology. Kutholakala ku: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/8142988/
- Evers J. L. (2002). Ukungabi nenzalo okuncane kowesifazane. Lancet (London, England). Kutholakala ku: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/12126838/










