getting pregnant

Abesifazane Bangaba Nini Nokuzala Okuncane Kakhulu? Thola Isikhathi Okungenzeka Kancane Kakhulu Ukukhulelwa Kusona

0 amazwana
When Are Women Least Fertile? Find the Least Likely Time to Get Pregnant - Conceive Plus® When Are Women Least Fertile? Find the Least Likely Time to Get Pregnant - Conceive Plus®

Wake wazibuza ukuthi yisiphi isikhathi lapho kungenzeka kancane kakhulu ukuthi ukhulelwe emjikelezweni wakho wanyanga zonke? Abantu abaningi bayabuza lokhu uma befuna ukwelula isikhathi phakathi kwezingane zabo noma bagweme ukukhulelwa ngokuphelele. Kodwa akuhlali kumhlophe nokumnyama nje. Umzimba womfazi ngamunye uhlukile. Abanye balandelela izinguquko emjikelezweni wabo nsuku zonke, kanti abanye bathembele nje ekulinganiseni okuyisisekelo. Noma iyiphi indlela oyisebenzisayo, kuyasiza ukuba nombono wokuthi ukukhiqiza inzalo kushintsha kanjani ngesonto nesonto. Ukuqonda isikhathi sakho sokukhulelwa kungakusiza ukunquma ukuthi isikhathi sokukhulelwa kungenzeka nini kakhulu. Kulesi sihloko, sizobheka izigaba zomjikelezo, ama-hormone, nezinye izinto ezithinta ukuthi ukukhulelwa kungenzeka yini—noma kuncane yini. Uzobona futhi imisoco engasiza ukusekela umzimba wakho uma ngempela ufuna ukukhulelwa, kanye namathiphu amadoda nawo. Uma ufunda kuze kube sekugcineni, ngethemba uzothola umbono ocacile kakhulu wokwenyuka nokwehlela kokukhiqiza inzalo, kanye nendlela yokuthola izinsuku ezingase ziphephe kakhulu ocansini olungenazivikelo noma ezibe nobungozi obuncane bokukhulelwa.

Umunwe wesifazane ubambe amakhaphulethi amabili kanye nebhodlela le-Conceive Plus Women's Fertility Support ngakwesokudla kanye ne-Fertility Support for Women nezinto ezine eziwusizo zesengezo ezibhalwe ngamaphuzu

Umjikelezo Nezigaba Zawo

Umjikelezo wesifazane unezigaba eziningi, ngayinye enoshintsho lwama-hormone ahlukile. Lo mjikelezo ngokuvamile uqala ngosuku lokuqala lokopha kokuya esikhathini, olwaziwa ngoSuku 1. Ubude bawo jikelele buyahlukahluka kakhulu. Abanye abantu bawubona uqeda ezinsukwini ezingu-21, kanti abanye ungafinyelela kwezi-35. Ake ngikuchazele kafushane.

  1. Menstruation (ukuhamba kokuya esikhathini): Udonga lwesibeletho luyachithwa uma kungazange kube nokutshalwa. Ukopha kungahlala izinsuku ezingu-3 kuya kwezi-7, okungadala ukungcola impela kodwa konke lokho kujwayelekile.
  2. Isigaba se-Follicular: I-pituitary gland ikhipha i-Follicle-Stimulating Hormone (FSH), ikhuthaza ama-ovari ukuthi athuthukise ama-follicle. Iqanda elilodwa ngokuvamile livuthwa, kanti amazinga e-estrogen aqhubeka enyuka, enza udonga lwesibeletho lube lushubile futhi [1].
  3. Ovulation: Lokhu kuvame ukwenzeka cishe maphakathi nomjikelezo wezinsuku ezingu-28. Ukukhuphuka kwe-Luteinizing Hormone (LH) kubangela ukuthi iqanda liphume ku-follicle lihambe lingene ku-fallopian tube [2].
  4. Isigaba se-Luteal: I-follicle ekhiphe iqanda (manje ebizwa nge-corpus luteum) ikhiqiza i-progesterone. Le hormone isekela ukushuba kodonga lwesibeletho. Uma kungekho ukuchanyuselwa, amazinga ama-hormone ehla bese kuqala umjikelezo omusha [3].

Phakathi nalezi zigaba, abaningi bayazibuza bathi “ngabe yisiphi isikhathi lapho nginethuba elincane kakhulu lokukhulelwa” ukuze mhlawumbe bahlele isikhathi socansi ngokuhambisana nalokho. Kodwa kudinga ukuqaphela, ngoba umjikelezo ngamunye ungashintsha inyanga nenyanga.

Ithiphu ephezulu: Uma ungathanda ukuhlela kangcono, gcina incwadi yokubhala noma uhlelo lokusebenza lweselula lapho ubhala khona izinsuku zokuqala, ukuthi igazi beliningi kangakanani, noma noma yimuphi ubuhlungu obuphakathi nomjikelezo. Ngokuhamba kwesikhathi, kungavela amaphethini akusize uqagule ngokunembile kakhulu.

Ukuqaphela Iwindi Lokuzala

I-ovulation yisona sibopho sakho esiyinhloko sokuzala. Lolo usuku noma cishe usuku lapho iqanda likhishwa khona, ngokuvamile liphila kuze kufike emahoreni angama-24. Kodwa isidoda singahlala sifinyelela ezinsukwini ezinhlanu kuya kweziyisithupha, ngakho “iwindi lokuzala” lifaka izinsuku ezimbalwa eziholela ekukhipheni iqanda kanye nosuku lokukhipha iqanda uqobo. Manje umbuzo wangempela abaningi abanawo uthi “nini abesifazane bengakhulelwa”? Uma ukude kakhulu nalelo windi le-ovulation, amathuba ayancipha. Nokho, ukwehluka okungajwayelekile komjikelezo kungadida abantu. Akusoze kwaba yinto eqinisekile ngokuphelele.

Imijikelezo emifushane ingabangela ukuthi ikhipho leqanda (ovulation) yenzeke ngemuva nje kwesikhathi sokuya esikhathini. Ngakho uma ube nocansi ngaphandle kokuzivikela ngasekupheleni kokuya esikhathini, isidoda singase sisekhona ngesikhathi iqanda likhishwa. Ngokufanayo, ukuba nocansi ngaphambi kokuya esikhathini ngokuvamile kubhekwa njengesikhathi esinobungozi obuphansi bokukhulelwa, kodwa imijikelezo engajwayelekile kwesinye isikhathi ingashintsha isikhathi se-ovulation ngendlela ongayilindele. Ngakho-ke, kubalulekile ukuba ungazithembi nje izibalo zomjikelezo ngaphandle kokulandelela ngokucophelela [4].

Ithiphu ephezulu: Uma udinga izimpawu ezinembile kakhulu, ungahlola amazinga akho e-LH usebenzisa lezo zinti ezincane zokuhlola i-ovulation noma ama-monitor. Angakuxwayisa uma sekuzovela ukwenyuka, okunguphawu lokuthi i-ovulation isendleleni.

Ukuya esikhathini kanye Nezingxenye Ezincane Zokukhulelwa

Ukuya esikhathini ngokwalo ngokuvamile kubonisa isikhathi sokuzala esiphansi. Kubaningi, yilona isikhathi esingcono sokwenza ucansi ungakhuleli, nakuba kungasi u-100% oqinisekile. Kuncane amathuba kakhulu, kodwa akusho ukuthi akunakwenzeka. Abanye besifazane banemijikelezo emfushane, noma bakhipha iqanda (bayovulate) masinyane kunokulindelekile. Isidoda singahlala siphilile emzimbeni izinsuku ezimbalwa, ngakho uma ugcina ngokukhipha iqanda ngokushesha, usengakhulelwa [5].

Lokhu kwenza abanye babuze ukuthi, nini owesifazane engasekho kakhulu ekuzaleni? Impendulo elula: mhlawumbe ekuqaleni komjikelezo (la malanga okuya esikhathini), kanye nesikhathi ngemuva kokuphela kwempilo emfushane yeqanda. Kodwa lokho kuya ngokuthi ama-hormone akho ahleleka kanjani.

Ithiphu ephezulu: Noma ngabe ubona isikhathi sakho sokuhlela (i-period), futhi kugobhoza kakhulu, lokho akusona isiqinisekiso esiphelele. Sebenzisa enye indlela yokuvikela ukukhulelwa uma uzimisile ngokuphelele ukuthi ungakhuleli.

Ukulinganisela Kwamahomoni Nokuzala

Amahormoni ayakwazi ukuhola “umkhosi” wokuzala. Uma engakhuphuki futhi ehle ngendlela efanele, ukuvuthwa kweqanda kungase kungenzeki, noma kwenzeke kungalindelekile. Lokho kungashintsha yonke imingcele yokuthi “intombazane incipha nini kakhulu ekuzaleni” ngoba awutholi iphethini ejwayelekile yejikelezo [6].

Amahormoni abalulekile afaka phakathi:

  • I-Follicle-Stimulating Hormone (FSH): Iyaleza ama-follicle emaqandeni ukuthi aqale ukuthuthuka.
  • I-Luteinizing Hormone (LH): Ibanga lowo mzamo wokugcina ukuze kukhishwe iqanda elivuthiwe.
  • I-Estrogen: Yenza ungqimba lombeletho lube lukhulu, isize umzimba ulungiselele ukwamukela iqanda elichumile.
  • I-Progesterone: Iqinisa futhi izinzise ungqimba lombeletho ngemva kokuvuthwa kweqanda.

Uma noma yikuphi kulokhu kuphunyuka esilinganisweni, lonke ijikelezo lingaphazamiseka. Ukucindezeleka, uhlelo olunzima lokuzivocavoca, noma ezinye izifo kungaphazamisa izinto kakhulu.

Ithiphu ebalulekile: Uma imijikelezo yakho yokuyeka ukuya esikhathini iyaphela ngokuzumayo noma iba yinkinga enganaki imithetho, kungasiza ukwenza ukuhlolwa kwamahomoni nodokotela. Ukuthola kusenesikhathi kuvame ukukusindisa ekudidekeni futhi kukusize uhlele impilo yakho kangcono.

Umfazi okhulelwe ohlangothini lwesobunxele lwesithombe kanye nemikhiqizo ethi Conceive Plus Women's Ovulation Support kanye ne-Conceive Plus Women's Fertility Support esithombeni, kanti umugqa wokukhangisa ubhalwe ngokuthi Iphakheji Yokweseka Ukuzala Elula kanye no-Conceive

Okukhuthaza Izinsuku Zokungabi Nakuzala Okuphansi

Kunzima ukusho usuku oluqondile lwalo “owesifazane ukuncipha nini kakhulu ekuzaleni” njalo ngenyanga, kodwa singakhomba izinto ezijwayele ukwehlisa ingozi yokukhulelwa:

  • Ukude Nokuvuthwa Kweqanda: Uma sekuhambe izinsuku ezimbalwa selokhu kwavuthwa iqanda futhi selingasebenzi, amathuba ayawa kakhulu.
  • Ukuncipha Kokubikwa Kwamahomoni: Uma weqa noma ubambezeleka ekuvuthweni kweqanda ngenxa yokucindezeleka noma isizathu sezempilo, ngeke kube khona iqanda. Akukho qanda, akukho ukukhulelwa.
  • Ukungajwayeleki Kwejikelezo: Uma unezinkinga ezifana ne-PCOS, kungenzeka ungavuthwa nhlobo kwezinye izijikelezo, okunganciphisa kakhulu ukukwazi kwakho ukuzala kwezinye izinsuku, kodwa futhi kudale ukungaqondakali.

Asikwazi ukugcizelela ngokwanele ukuthi lutho kulokhu lususa ngo-100% amathuba okukhulelwa. Ezinye izijikelezo ziba nokwanda kwamahomoni okungahleliwe okuphula noma yisiphi isheduli.

Ithiphu ebalulekile: Ukuphuza amanzi anele, ukuphumula, nokugcina uhlelo lokuzivocavoca olulinganiselayo kungasiza ukugcina ijikelezo elizinzile. Uma ubona ukuthi ijikelezo lakho lifushane njalo noma lide ngokweqile, kuhlakaniphe ukulilandelela ngokucophelela noma uxhumane nochwepheshe.

Indima Yezithako Ezikhethekile Empilweni Yokuzala

Abantu bavame ukuzibuza ngezinto zokudla ezingasiza ukuzala. Ngisho nalabo abazama ukugwema ukukhulelwa, ukusekela imijikelezo yemvelo yomzimba wakho kungakusiza ukuthi uqonde kahle ishadi elithi “owesifazane ukuncipha nini kakhulu ekuzaleni” ngokuzethemba okukhulu. Bheka la makhambi okudla ashiwo kakhulu:

  • I-Folic Acid: Ixhunyaniswe nokwakhiwa kwe-DNA nokunciphisa izinkinga zokwakheka komgogodla (neural tube defects).
  • I-Myo-Inositol & i-D-Chiro-Inositol: Zisiza ekumelaneni nokungabekezeleli i-insulin futhi zingalungisa imijikelezo kwabanye, ikakhulukazi labo abane-PCOS.
  • ICoQ10: Kucatshangwa ukuthi ivikela amaqanda ngenxa yezakhiwo zayo zokuba i-antioxidant.
  • IZinc: Isici esiyinhloko ekukhiqizweni kwesidoda futhi ibalulekile nasekusebenzeni kwamahomoni kubobabili ubulili.
  • ISelenium: Ingase ibe usizo ekwakhekeni okuvamile kwesidoda.
  • IMagnesium: Isiza ukulawula amahomoni, futhi ilungele ukusebenza kwemisipha jikelele.
  • IVithamini D: Ithinta ukusebenza kwama-ovari futhi ingasiza nokugcina ibhalansi yokuzivikela komzimba isesimeni.

Ngisho noma ufuna nje ukubona ukuthi abesifazane baneqondo eliphansi lokuzala nini, umzimba oneselelo esilinganiselayo namahomoni azinzile ungakwenza kube lula ukuzwa noma ukulandelela iphethini yomjikelezo wakho wemvelo.

Ithiphu ebalulekile: Uma uthenga izithasiselo zokuzala noma ama-multivitamin ajwayelekile, bheka amalebula ukuze uqinisekise ukuthi awuphindi eminye yemaminerali. Ukweqisa ezinye izakhi kungabuyisela emuva noma kube yingozi.

Indima Yamadoda Kulolu Daba

Ukuzala akuphathelanga kuphela nokukhishwa kweqanda. Ngaphandle kwesidoda esinempilo, akukho ukukhulelwa okungenzeka, noma ngabe isikhathi sihle kangakanani. Impilo yamadoda ingabuye inqume ukuthi ukukhulelwa kwenzeka ngokushesha kangakanani uma sekuvuthiwe iqanda. Ezinye izakhi zokudla kanye nezinhlanganisela zemithi yemvelo, ezifana ne-L-Carnitine, iMaca, noma iGinseng, zingasekela ukukhiqizwa kwesidoda esiqinile nokuhamba kwaso kahle.

Uma amadoda ethatha imikhuba engcono—njengokunciphisa ukubhema, ukunciphisa utshwala, noma ukugwema izibhavu ezishisa kakhulu ezilimaza isidoda—angase abe sesimeni esihle sokuba ubaba womntwana ngokushesha. Lokhu kubambisana kubalulekile futhi nakulabo abafuna ikhefu ekukhulelweni. Uma isidoda sinamandla amancane, amathuba okukhulelwa ayancipha. Nokho, kuyingozi ukuthembela kulokho kuphela [7].

Ithiphu ebalulekile: Uma umbhangqwana uzama ukugwema noma uzama ukukhulelwa, bobabili kufanele bahlolisise indlela yabo yokuphila. Ukuhlolwa okusheshayo kwempilo yesidoda somlingani wesilisa kungaveza ukuthi indlela yokubeka isikhathi yanele noma kudingeka ukuqaphela okwengeziwe.

Ukubhekana neZinganekwane Ngamazinga Aphansi Okuzala

Sivame ukuzwa izinhlobo ezahlukene zokukhuluma ngezinsuku “ezinokuzala” nezinsuku “ezingazali”. Ezinye zalezi zitatimende zingadukisa. Nansi incazelo emfushane yokucacisa:

  • Inganekwane: Awukwazi ukukhulelwa ngesikhathi usesesikhathini.
  • Iqiniso: Amathuba mancane kodwa awasiwo uziro, ikakhulukazi ngemijikelezo emifushane [8].
  • Inganekwane: Uma usudlule usuku lokuvuthwa kweqanda, ungaphumula sonke isikhathi somjikelezo.
  • Iqiniso: Kuvamise ukuba iqiniso ukuthi uma iqanda selibhidlikile, amathuba aba mancane kakhulu. Kodwa kwesinye isikhathi kuba nemijikelezo engajwayelekile noma ukuvuthwa kweqanda okubambezekayo kusenzeka [9].
  • Inganekwane: Abesilisa abangakaze babe nengane abayikwazi ukukukhulelisa.
  • Iqiniso: Isenzo ngasinye socansi olungavikelekile siyithuba elisha. Umlando wakho wangaphambilini awuqinisekisi ukuthi ngeke ukhulelwe manje [10].

Imibono engeyona efana nale ingalinga abantu ukuthi bagweme ukusebenzisa izindlela zokuvimbela ukukhulelwa, okungaholela emiphumeleni abangayilindelanga. Kungcono ukugcina ulwazi lwakho lunembile.

Ithiphu Ebaluleke Kakhulu: Uma uthembele “kundlela yomjikelezo” noma “kundlela yekhalenda”, zilungiselele ukulandelela izinyanga ezimbalwa. Ukungena kule ndlela ungakulungiselelanga kahle kungaholela emangalisweni ongawafunanga.

Izindlela Zokuqaphela Nokulandelela Ukuzala

Uma uthatha ngokungathí sina ukuhlonza “ishadi elikhombisa ukuthi owesifazane angavundeleka kancane nini”, cabanga ngezindlela zokuqaphela ukuzala (FAMs). Zisuselwe ekubhekelweni okuqhubekayo:

  • Ukulandelela Ikhalenda: Bhala phansi usuku lokuqala kokuya esikhathini okungenani emijikelezweni eyisithupha bese ubhala nemijikelezo emifushane kakhulu nemide kakhulu. Bese wenza ukubala ukuze uqagele isikhathi lapho kungenzeka uvundeleke khona.
  • Izinga Lokushisa Lomzimba Elisisekelo: Njalo ekuseni, linganisa izinga lokushisa lomzimba ngaphambi kokunyakaza kakhulu. Ukukhuphuka okuncane kuvame ukukhombisa ukuthi usanda kukhipha iqanda, okungase kube sekwedlule isikhathi sokugwema ukukhulelwa kodwa kuwusizo ekubikezelweni komjikelezo olandelayo.
  • Umakhwephethi Wesibeletho: Uketshezi olushelelayo, olwelulekayo luvame ukuvela ngaphambi nje kokukhishwa kweqanda. Ukuncipha noma ukoma kwalolu ketshezi kungase kukhombise izikhathi ezingavundeleki.

Nakuba lezi zindlela zingakusiza ukubona ukuthi owesifazane angavundeleka kancane nini, azikaze ziphelele. Ukuhamba, ukucindezeleka, ukugula, noma ukungalali kahle ebusuku kungaphambukisa idatha.

Ithiphu Ebaluleke Kakhulu: Uma unenyanga egcwele ukucindezeleka noma uhambela kude kakhulu uye ezifundeni ezinezinye izikhathi zendawo, hlola kabili ngekhithi yokukhipha iqanda ukuze uqinisekise ukuthi iphethini yakho ejwayelekile ayizange ishintshe kakhulu.

Ama-Lubricant Ahambisana Nokuzala Nendawo Yawo

Abanye bayazibuza ukuthi ama-lubricant athinta kanjani ukuzala. Izinhlobo ezijwayelekile ozithenga esitolo zingaphazamisa ukuhamba kwesidoda ngoba i-pH ingokwemvelo noma ngenxa yamakhemikhali amaningi kakhulu. Ngesikhathi esifanayo, izinhlobo ezihambisana nokuzala zivame ukuba nama-ion awusizo njenge-calcium noma i-magnesium agcina isidoda sisendaweni engcono. Uma ufisa ingane, lokho kuyindaba enhle, kodwa uma usesigabeni sokungafuni nhlobo ukukhulelwa, kungaba esinye isizathu sokuqinisekisa isikhathi esincane kakhulu sokukhulelwa emjikelezweni wakho, ngoba i-lubricant esekela isidoda ingelula isikhathi isidoda esisahlala siphila [11].

Ithiphu Ebaluleke Kakhulu: Hlala uhlola ilebula kuma-lubricant amasha. Uma kubhalwe ngokucacile ukuthi “kuphephile ekuzaleni”, kuhloswe ngokugcina isidoda siphila futhi sihambayo. Uma lokho kungesilo inhloso yakho, qiniseka ukuthi futhi uthembele kwezinye izindlela zokuvimbela ukukhulelwa.

Iphakethe Lokuzala Okukhulu labesilisa nabesifazane kanye nama-lubricant okuzala

Indlela Yokuphila Nokulawula Ukucindezeleka

Impilo yomzimba nengqondo kokubili kudlala indima ekuzaleni. Ukucindezeleka okuqhubekayo, isibonelo, kungaphazamisa amazinga amahomoni, kubangele ukuthi ukhiphe iqanda kusenesikhathi noma sekwedlule isikhathi okuvamile. Lokho kungalimaza uhlelo lwakho lokuthembela ezinsukwini “eziphephile” ezaziwayo, ngoba kushintsha isikhathi lapho abesifazane bengavundeleki kakhulu [12].

Cabanga ngezindlela zokuphatha impilo yakho yansuku zonke:

  • Ukuphumula ngenkathi wenza ukuzindla okufushane noma ukuzivocavoca kokuphefumula.
  • Ujabulela ukuzivocavoca okulingene noma okuncane ongakuthokozela ngempela.
  • Ukwenza isiqiniseko sokuthi ulala ngokwanele nokunciphisa ukwanda okukhulu kwe-caffeine.
  • Ukuqaphela umjikelezo wakho ngesikhathi sokuhamba, ngoba ukushintsha kwezikhathi ngokundiza (jet lag) kungaphazamisa amaphethini okukhishwa kwama-hormone.

Ithiphu Ephambili: Ungazizwa unecala uma izinga lakho lokucindezeleka liphezulu. Yenza nje izinyathelo ezincane, ezingokoqobo. Uma uzama ukwenza i-yoga amahora amabili nsuku zonke bese wehluleka, lokho kungakwandisa ukudumala. Uhambo olusheshayo lunganele ukwenqanda ingqondo.

Okubalulekile

Ngakho-ke, ukucacisa isikhathi lapho kungenzeka kancane ukukhulelwa akuhlali kuwubuchwepheshe obuqinile besayensi, kodwa sinemiyalelo ethile evamile esiyaziyo. Izinsuku zokuqala zokuya esikhathini noma izinsuku ezilandela ukuphela kwezinsuku ezingama-24 zokuphila kweqanda zivame ukuba yizikhathi lapho ikhono lokukhulelwa liphansi kakhulu. Noma kunjalo, indlela engcono kakhulu wukufunda izimpawu zomjikelezo wakho, ubheke noma yiziphi izinguquko eziphuthumayo, futhi mhlawumbe usebenzise amathuluzi angeziwe njengama-ovulation strips uma udinga ukunemba. Qaphela ukudla kwakho futhi ubheke nemikhuba yomlingani wakho uma nihlose ukugwema noma ukufuna ingane. Umzimba wakho uhlelo oluxhumene ndawonye, ngakho konke kusukela ekucindezelekeni kuya ezikhawulweni ekudleni kungabangela izinguquko. Uma wazi okuningi, uzobe ulungele kangcono ukuphatha noma iyiphi indlela oyikhethayo [13].

Imibuzo evame ukubuzwa

Ingabe ukucindezeleka kungasishintsha masinyane isikhathi sami esinezinga eliphansi lokukhulelwa?

Yebo, kungakwazi. Ukucindezeleka okukhulu kunganyakazisa isikhathi sokuvuthwa kweqanda kusenesikhathi noma sephuze, ngakho ungase ungabi “sephepheni” njengoba ubucabanga.

Kungani abantu bethi ngeke ukhulelwe ngesikhathi sokuya esikhathini?

Ngenxa yokuthi ngokuvamile kungenzeka kancane. Kodwa akusikho ukuthi akunakwenzeka nhlobo, ikakhespecially uma umjikelezo wakho mfushane noma kuba nokopha okuphuzile okuxubene nokuvuthwa kweqanda kusenesikhathi.

Uma umjikelezo wami ungajwayelekile kakhulu, ngingazi kanjani ukuthi imaphi amasikhathi engincane kakhulu engizokhulelwa kuwo?

Kunzima kakhulu. Ukusebenzisa izindlela eziningana zokulandelela—njengokulinganisa izinga lokushisa komzimba ekuseni, ukubheka i-cervical mucus, noma ngisho nokuhlola ama-hormone—kungasiza. Kodwa uma umjikelezo wakho ungajwayelekile kakhulu, khuluma nochwepheshe bezempilo ukuze uthole ukuthi kungani.

Ingabe ama-vitamin avimbela ukukhulelwa?

Cha, azivimbeli. Kodwa inhlanganisela enesabelo esilinganiselayo yama-vitamin namaminerali ingasiza umjikelezo wakho uhlale uzinzile, okwenza kube lula ukubikezela ukuthi nini abesifazane abangakwazi ukukhulelwa uma uthembela ekubhekaneni nesikhathi.

Ingabe kwanele nje ukubheka imijikelezo yami yokuba nesikhathi sokuvimbela inzalo?

Uma ngempela ufuna ukuvikela ukukhulelwa, kungenzeka ukuthi udinge okungaphezu kokubala izinsuku. Ukuhlanganisa izindlela zokuvimbela ezivimbela isitho sangasese noma enye imithambo yokuvimbela inzalo nokulandelela umjikelezo ngokuvamile kuphephe kakhulu.

Izikhombo

  1. Jun, J. K., Yoon, J. S., Ku, S. Y., Choi, Y. M., Hwang, K. R., Park, S. Y., Lee, G. H., Lee, W. D., Kim, S. H., Kim, J. G., & Moon, S. Y. (2006). Ukwehluka kofuzo lwesamukeli se-follicle-stimulating hormone kanye nokusabela kwamaphaphu okuvutshelwa kwamaqanda okulawulwayo ku-ovarian hyperstimulation kwe-IVF-ET. Journal of human genetics. Kutholakala ku: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/16871362/
  2. Ecochard, R., Boehringer, H., Rabilloud, M., & Marret, H. (2001). Izici zesikhathi se-ultrasound, ezamazinga amahomoni, nezinye izinkomba ezingaqondile zokuvuthwa kwamaqanda. I-BJOG: ijenali yamazwe ngamazwe ye-Obstetrics and Gynaecology. Kutholakala ku: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/11510707/
  3. Baird, D. T., & Fraser, I. S. (1974). Ukwakheka kwegazi namazinga okukhiqizwa kwamaqanda e-estradiol-17 beta ne-estrone kwabesifazane kuwo wonke umjikelezo wokuya esikhathini. Ijenali ye-Clinical Endocrinology and Metabolism. Kutholakala ku: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/4598662/
  4. Fehring, R. J., Schneider, M., & Raviele, K. (2006). Umehluko ezigabeni zomjikelezo wokuya esikhathini. Ijenali Yezokubeletha, Yezifo Zabobulili Besifazane, Nokunakekelwa Kwezingane Ezisanda Kuzalwa: JOGNN. Kutholakala ku: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/16700687/
  5. Wilcox, A. J., Weinberg, C. R., & Baird, D. D. (1995). Isikhathi sokwenza ucansi maqondana nokuvuthwa kwamaqanda. Imiphumela emandleni okukhulelwa, ukusinda kokukhulelwa, nobulili bengane. I-New England Journal of Medicine. Kutholakala ku: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/7477165/
  6. Wang, X., Jin, L., Mao, Y. D., Shi, J. Z., Huang, R., Jiang, Y. N., Zhang, C. L., & Liang, X. Y. (2021). Ukuhlolwa kwe-Test yesitokwe samaqanda kanye nobudala ekubikezeleni ukusabela okubi kwesitokwe samaqanda ekukhuthazweni okulawulwayo kwesitokwe samaqanda—Ukuhlaziywa kwedatha yomhlaba wangempela yeziguli eziyi-89,002. I-Frontiers in Endocrinology. Kutholakala ku: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/34526967/
  7. Cooper, T. G., Noonan, E., von Eckardstein, S., Auger, J., Baker, H. W., Behre, H. M., Haugen, T. B., Kruger, T., Wang, C., Mbizvo, M. T., & Vogelsong, K. M. (2010). Amanani abhekiswe kuwo e-World Health Organization ngezimfanelo zesidoda somuntu. Ukubuyekeza Ngokuzalana Komuntu. Kutholakala ku: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/19934213/
  8. Bouchard, T., Fehring, R. J., & Schneider, M. (2013). Ukusebenza kahle kwenqubo entsha yokudlula ngemva kokubeletha yokugwema ukukhulelwa. Ijenali yeBhodi LaseMelika Lezokwelapha Komndeni: JABFM. Kutholakala ku: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/23288279/
  9. Bouchard, T., Fehring, R. J., & Schneider, M. (2013). Ukusebenza kahle kwenqubo entsha yokudlula ngemva kokubeletha yokugwema ukukhulelwa. Ijenali yeBhodi LaseMelika Lezokwelapha Komndeni: JABFM. Kutholakala ku: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/23288279/
  10. Garrido, N., Remohí, J., Martínez-Conejero, J. A., García-Herrero, S., Pellicer, A., & Meseguer, M. (2008). Umnikelo wezici zamangqamuzana esidoda ezingeni le-embryo kanye nempumelelo yokuzala esizuzwe ngosizo lwezokwelapha. I-Reproductive Biomedicine Online. Kutholakala ku: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/19079971/
  11. Sharma, R., Biedenharn, K. R., Fedor, J. M., & Agarwal, A. (2013). Izici zendlela yokuphila nempilo yokuzalana: ukuthatha ukulawula inzalo yakho. I-Reproductive Biology and Endocrinology: RB&E. Kutholakala ku: https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC3717046/
  12. Rooney, K. L., & Domar, A. D. (2018). Ubudlelwane phakathi kwengcindezi nokungabi nenzalo. Ingxoxo ku-neuroscience yezokwelapha. Kutholakala ku: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/29946210/
  13. Frank-Herrmann, P., Heil, J., Gnoth, C., Toledo, E., Baur, S., Pyper, C., Jenetzky, E., Strowitzki, T., & Freundl, G. (2007). Ukusebenza kahle kwendlela esuselwe ekuqapheliseni inzalo yokugwema ukukhulelwa okuxhumene nokuziphatha ngokocansi kobhangqwana ngesikhathi sokuvundela: ucwaningo olude olubheke phambili. Ukuzalana Komuntu (Oxford, England). Kutholakala ku: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/17314078/
Yabelana

Ukuze uthole imiphumela emihle!

Londoloza u-10% futhi uthole izincomo zemikhiqizo yokuzala ngqo ebhokisini lakho lokungenayo le-imeyili.

Uzama ukukhulelwa?

Qala Ukusebenzisa i-Conceive Plus Namuhla!

Kutholakala futhi ku