Ingabe indoda ingakhulula isidoda ingasizwa noma ingachami isidoda? Kuchaziwe
Ukuchamela kwabesilisa wuhlelo oluyinkimbinkimbi. Kuyinto abantu abaningi abangayicabangi kakhulu ngaphandle kokuthi kube nenkinga, kodwa kwabashadile abazama ukukhulelwa (TTC), ukuwuqonda lokhu kungenza umehluko omkhulu. Imibuzo efana nokuthi ingabe umfana angakhulula isidoda engakuzwanga yini noma ingabe indoda ingakhulula isidoda ngaphandle kokuchamela ivamile kakhulu, ikakhulukazi uma ukukhulelwa kungakenzeki.
Akukhona ngaso sonke isikhathi mayelana nezinkinga, nokho. Ngezinye izikhathi kumayelana nokuthi umzimba usebenza kanjani nje. Ngakho-ke, ake singene kule ndaba ukuze siqonde kahle ukuthi kwenzekani ngempela nokuthi kuhlobene kanjani nokuzala.
Kwenzekani Ngesikhathi Indoda Ichamela?
Ukuchamela Okunempilo akukhona nje ukukhishwa okulula kwesidoda. Kunenqubo yonke eyenzeka ngemuva kwalokho. Kwenzeka ngezinyathelo ezimbili. Okokuqala, kukhona isigaba sokukhishwa (emission). Kulesi sigaba, isidoda sisuka emasende siye ku-prostate, lapho sixubana khona noketshezi oluvela ku-prostate nakumavesicle esidoda ukuze kwakheke isidoda (semen). Bese kulandela isigaba sokuxoshwa (expulsion), lapho imisipha iphusha isidoda sidlule emgodleni womchamo siphume esithweni sangasese sowesilisa.
Iningi lezikhathi, ukuchamela kwenzeka ngesikhathi sokufinyelela i-orgasm. Kodwa akuhlali kunjalo. Ezinye izinsizwa zingachamela ngaphandle kokuba ne-orgasm. Futhi, ngokumangalisayo, abanye bangaba ne-orgasm bengachamelanga. Uma ucabangisisa, umzimba awulandelanga njalo imithetho esicabanga ukuthi uyayilandela.
Inani lamanzi esidoda (semen) nalo lingahluka. Ngokwesilinganiso, indoda ikhipha cishe ama-millilitha angu-5 esidoda—cishe isipuni esisodwa. Kungase kungabonakali njengokuningi, kodwa lowo mongo omncane uqukethe izigidi zesidoda. Ngasinye sazo sinamandla okuchumisa iqanda, yingakho ukuqonda ukuchamela kubaluleke kangaka uma nizama ukukhulelwa (TTC).
Ingabe Isidoda Singakhululwa Ngaphandle Kokuchamela?
Yebo, kungenzeka ngokuphelele. Omunye wemisebenzi evame kakhulu yokuthi lokhu kwenzeke uketshezi olubizwa ngokuthi i-pre-ejaculate, olwaziwa nangokuthi i-pre-cum. Lolu ketshezi olucacile lukhishwa ngesikhathi sokuvuswa kwesocansi, ngisho nangaphambi kokuba indoda ifinyelele ekuchamelweni. Nakuba umsebenzi omkhulu we-pre-ejaculate kuwukuthambisa nokunciphisa ubaba obangaphakathi emgodleni womchamo (urethra), lungakwazi ukuthatha isidoda esisele ekuqhamukeni kwangaphambilini. Yize inani lesidoda ukuze ukhulelwe eliku-pre-cum liphansi kakhulu kunelesemanzini ejwayelekile esidoda, ukukhulelwa kuseyenzeka uma lihlangana neqanda.
Esinye isimo esichaza lokhu ukuchama kwesidoda okubuyela emuva. Kulesi simo, ingqikithi yesidoda ibuyela emuva iye esinyeni esikhundleni sokuphuma ngomthondo ngesikhathi sokufinyelela emgqeni (orgasm). Lesi simo siyinkimbinkimbi ngoba indoda isazizwa imizwa yokufinyelela emgqeni, kodwa kuphuma ingqikithi yesidoda encane kakhulu noma kungaphumi nhlobo. Kubabhangqwana abafuna ukukhulelwa (TTC), lokhu kungaba yisithiyo sangempela, ngoba isidoda asifiki lapho sidingeka khona [1].
Lokhu kwenza imibuzo efana nokuthi ingabe indoda ingakhulula isidoda ngaphandle kokuchama ngesidoda ibaluleke kakhulu kunoma ubani ofuna ukuqonda kahle ukungazali.
Kungani Ukukhishwa Kwesidoda Kungahle Kungaqashelwa?
Kunezikhathi lapho isidoda singakhishwa khona ngaphandle kokuba indoda iqaphele nhlobo. Enye yezizathu ezivamile kakhulu yikukhishwa kwesidoda ebusuku, okwaziwa kakhulu ngokuthi "wet dreams." Lokhu kwenzeka ngesikhathi sokulala, imvamisa ngenxa yamaphupho ocansi noma ngisho nokucasuka komzimba okubangelwa amashidi. Njengoba kwenzeka ngesikhathi indoda ilele, kungenzeka ukuthi ingakuboni neze [2].
Ezinye izimo zempilo nazo zingabangela ukukhishwa kwesidoda kungabonakali. Isibonelo, ukulimala kwemizwa okubangelwa izifo ezifana nesifo sikashukela noma ukulimala komgogodla kungathinta imizwa evamile ezwakala ngesikhathi sokuchama kwesidoda. Lokhu kungasho ukuthi isidoda siyakhishwa ngaphandle kokuthi indoda izwe ukuthi kwenzekile.
Imishanguzo iyisici esinye futhi. Imithi esetshenziswa ukwelapha ukucindezeleka, umfutho wegazi ophezulu, noma izinkinga zesibeletho sobudoda (prostate) ingaphazamisa imizwa nemisipha ebamba iqhaza ekukhishweni kwesidoda. Lokhu kungaholela ezimeni lapho indoda ikhipha isidoda ingasizwa, okuvusa ukukhathazeka okunjengokuthi ingabe insizwa ingakhipha isidoda ingasizwa yini [3].
Uyini Ukuchama Kwesidoda Okubuyela Emuva?
Ukuchama kwesidoda okubuyela emuva kuwuhlelo lapho ingqikithi yesidoda yenza uguquko oluyisibuyekezo, ibuyele emuva iye esinyeni esikhundleni sokuphuma ngembobo yomthondo. Akuyona into engajwayelekile njengoba ungase ucabange, futhi amadoda amaningi ayakuthola kuphela ukuthi analesi simo lapho esehluleka ukuzala.
Lesi simo singadalwa izinto eziningana. Kwesinye isikhathi senzeka emva kokuhlinzwa kwesinye noma kwesibeletho sobudoda (prostate). Ngezinye izikhathi, imishanguzo esetshenziselwa ukwelapha umfutho wegazi ophezulu noma ukucindezeleka ingabuthakathisa imisipha emlonyeni wesinye, ivumele ingqikithi yesidoda ukuthi igobeke iye ngendlela engalungile. Kwamanye amadoda, ukuchama kwesidoda okubuyela emuva (retrograde ejaculation) kuhlotshaniswa nokulimala kwemizwa okubangelwa isifo sikashukela noma ezinye izifo [4].
Uphawu olubonakala kakhulu lwe-retrograde ejaculation umchamo ofiphele ngemva kwe-orgasm. Lokho kungenxa yokuthi imbewu ixubana nomchamo esinyeni somchamo. Nakuba lesi simo singalimazi impilo yendoda, singenza kube nzima kakhulu ukuchuma.
Ukuthi Uketshezi Oluphuma Ngaphambi Kokuphuma Kwembewu Luthinta Kanjani Ukukwazi Ukukhulelwa?
Uketshezi oluphuma ngaphambi kokuphuma kwembewu, noma i-pre-cum, ingxenye evamile yokuvuswa. Lukhiqizwa ama-Cowper's glands, lucacile, lunamathela, futhi ngokuvamile aluqapheleki kuze kube seluvele lukhona. Umsebenzi walo omkhulu ukugcoba i-urethra nokunciphisa noma yikuphi ukuvuvukala nokubaba okusele emchameni.
Abantu abaningi abangazi ukuthi uketshezi oluphuma ngaphambi kokuphuma kwembewu lungathwala isidoda. Lokhu kwenzeka lapho isidoda esisele ekuphumenini kwangaphambilini sisalokhu sikwi-urethra bese sithathwa yilolo ketshezi lwangaphambi kokuphuma. Kubabhangqwana abathembela endleleni yokukhipha indoda ngaphambi kokuphuma njengenhlangano yokuvikela ukukhulelwa, lokhu into okufanele bayazi. Ngisho ngaphandle kokuphuma okuphelele kwembewu, ukukhulelwa kusenokwenzeka uma isidoda esikulo matshezi angaphambi kokuphuma sihlangana neqanda [5].
Indlela Ukuvuza Kwesidoda Okungathinta Ngayo Ukukwazi Ukukhulelwa
Ukuvuza kwesidoda kubhekisela ekuphumenini kwembewu kungahlosiwe, ngokuvamile ngaphandle kokuvuswa noma i-orgasm. Lokhu kungenzeka ngezizathu eziningana. Ngokwesibonelo, ngemva kokuchama, abanye besilisa bangabona inani elincane lembewu liphuma. Lokhu kuvame ukuba akuyona inkinga futhi kuwukuthi nje imbewu eseleyo ikhishwa ku-urethra.
Kodwa uma ukuvuza kwesidoda kwenzeka kaningi, kungase kubonise isimo esiyisisekelo esifana ne-prostatitis, okuwukuvuvukala kwe-prostate, noma umonakalo wemizwa. Kubabhangqwana abaku-TTC, ukuvuza okuvame kakhulu kunganciphisa inani lesidoda esikwaziyo ukuchuma esitholakalayo ukuze kuqhamuke ukukhulelwa. Uma lokhu sekuyinkinga evamile, kuwumqondo omuhle ukukhuluma nodokotela [6].
Izinto Zendlela Yokuphila Ezithinta Impilo Yesidoda
Indlela yokuphila kowesilisa ingaba nomthelela omkhulu empilweni yesidoda sakhe nasekukhiqizeni izingane. Izinto ezifana nokudla, ukuzivocavoca, nengcindezi zidlala indima enkulu. Ngokwesibonelo, ukungatholi imisoco eyanele efana ne-zinc, i-magnesium, noma i-selenium kungalimaza ukukhiqizwa kwesidoda.
Ingcindezi ingenye into enkulu futhi. Uma amazinga ezingcindezi ephakeme, ingaphazamisa ibhalansi yamahomoni, okubalulekile ekukhiqizweni kwesidoda esinempilo. Ngaphezu kwalokho, imikhuba efana nokubhema, ukuphuza kakhulu utshwala, nokusebenzisa izidakamizwa ingenza isimo sibe sibi kakhulu.
Ukuthuthukisa izinqumo mayelana nendlela ophila ngayo, njengokudla ukudla okunempilo okunothe ngama-antioxidant, ukuzivocavoca njalo, nokuthola izindlela zokulawula ingcindezi, kungathuthukisa kakhulu impilo yesidoda [7].
Ukubhekana nezinkinga zokuphuma kwembewu
Uma uhlangabezana nezinkinga ngokuchama kwesidoda, ungazingenisi eceleni. Kungaba ukuchama kwesidoda okuhlehlayo, ukuchama kwesidoda okubambelekayo, noma okunye, kubalulekile ukuthola imbangela yakhona. Udokotela angakusiza ukuthola ukuthi yini ebangela inkinga futhi ancome izindlela zokwelapha ezingase zisebenze kuwe.
Kubantu besilisa abane-ukuchama kwesidoda okuhlehlayo, imishanguzo eqinisa imisipha ezungeze intamo yebhuladha ingasiza ngezinye izikhathi. Kukhona futhi izithasiselo ezihambisana nokuzala eziqukethe izinto ezifana ne-L-carnitine noma i-ginseng, ezingathuthukisa impilo nokunyakaza kwesidoda.
Ezimweni ezibucayi kakhulu, abantu abashadile bangase badinge ukubheka obuchwepheshe bokuzala obusekelwayo njengokufakelwa kwesidoda esibelethweni (IUI) noma i-in-vitro fertilization (IVF). Lezi zinketho zingasiza ukunqoba izinkinga zokuchama kwesidoda futhi zithuthukise amathuba okukhulelwa [8].
Ikuphi Isikhathi Sokubonana Nodokotela
Uma uqaphela noma yini engajwayelekile mayelana nokuchama kwesidoda—kungaba ukuncipha kwenani lesidoda, umchamo ofiphele ngemuva kwe-orgasm, noma ubunzima bokufinyelela ekuchameni kwesidoda—kuhle ukukhuluma nodokotela. Lezi zimpawu zingase zibonise izinkinga ezifihlekile ezifana nokuchama kwesidoda okuhlehlayo noma i-prostatitis.
Kubantu abashadile abazama ukukhulelwa, ukubhekana nalezi zinkinga kusenesikhathi kungenza umehluko omkhulu [9]. Uma nibona inkinga ngokushesha futhi niyilapha, amathuba enu okukhulelwa aba ngcono.
Umphumela Oyinhloko
Ukuchama kwesidoda kowesilisa kungase kubonakale kulula, kodwa kunezinto eziningi ezenzakalayo kunalokho okubonakala emehlweni. Imibuzo efana nokuthi ingabe indoda ingakhulula isidoda ingasizwa yini lokho, nokuthi ingabe indoda ingakhulula isidoda ingachami ngokuphelele, ikhombisa indlela le nqubo eyinkimbinkimbi ngayo ngempela.
Ngokuqonda ukuthi ukuchama kwesidoda kusebenza kanjani kanye nezinselelo ezingavela, abafuna ukukhulelwa bangakwazi ukulawula kangcono impilo yabo yokuzala. Kungaba ukubhekana nokuchama kwesidoda okuhlehlayo, ukunaka uketshezi lwangaphambi kokuchama kwesidoda, noma ukwenza izinguquko empilweni, konke lokho kungasiza. Futhi uma ningaqiniseki, ukuxhumana nodokotela kungaholela ezixazululweni ezizonisiza nifinyelele izinhloso zenu.
Imibuzo Evame Ukubuzwa
Kuyini ukuchama kwesidoda okuhlehlayo?
Ukuchama kwesidoda okuhlehlayo kwenzeka uma isidoda singakwazi ukuphuma ngophondo lwesitho sangasese sowesilisa ngesikhathi se-orgasm, kodwa singene ngaphakathi ebhuladha. Lokhu kubangelwa imisipha ebuthakathaka entanyeni yebhuladha, okivamise ukuholela emchameni ofiphele ngemuva kokuqhanyelwa. Nakuba kungalimazi umzimba, kungase kuthinte ikhono lokuzala.
Ingabe uketshezi lwangaphambi kokuchama kwesidoda lungadala ukukhulelwa?
Yebo, uketshezi oluphuma ngaphambi kokuchama kwesidoda lungase luthwale isidoda, ikakhulukazi uma kusasele isidoda emgodini womchamo ngenxa yokuchama kwesidoda kwangaphambilini. Ngisho noma inani lesidoda lincane, uketshezi lwangaphambi kokuchama kwesidoda lungakhulelisa iqanda, okwenza ukukhulelwa kwenzeke.
Kungani kuba nokuvuza kwesidoda?
Ukuvuza kwesidoda kungenzeka ngenxa yesidoda esisele ku-urethra, i-prostatitis, noma ukulimala kwemizwa. Kuvame ukuba kungalimazi kodwa kungase kubonise inkinga uma kwenzeka kaningi noma kungachazeki.
Ngingayithuthukisa kanjani impilo yesidoda?
Ukudla okunempilo okuqukethe i-zinc, i-selenium, kanye nama-antioxidant kungathuthukisa impilo yesidoda. Ukuzivocavoca njalo, ukuphatha ukucindezeleka, nokugwema ukubhema noma ukuphuza ngokweqile nakho kusiza ukugcina izinga lesidoda lilihle.
Ngabe kufanele ngikhathazeke ngokuncipha kwenani lesidoda ngesikhathi sokuchama ngokocansi?
Ukuyehla ngezikhathi ezithile kobuningi be-manzi esidoda kujwayelekile, ikakhulukazi njengoba umuntu eseguga. Nokho, izinguquko eziqhubekayo noma ezinye izimpawu ezihambisanayo zingase zibonise inkinga futhi kufanele zihlolelwe udokotela.
Izikhombo
- Jungwirth, A., Giwercman, A., Tournaye, H., Diemer, T., Kopa, Z., Dohle, G., Krausz, C., & European Association of Urology Working Group on Male Infertility (2012). Imihlahlandlela ye-European Association of Urology ngezingxaki zokungazali kwabesilisa: ukubuyekezwa kuka-2012. European urology. Kutholakala ku: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/22591628/
- Marilyn J. Hockenberry, David Wilson. Wong's Nursing Care of Infants and Children. Kutholakala ku: https://shop.elsevier.com/books/wongs-nursing-care-of-infants-and-children/hockenberry/978-0-323-48538-8
- Pereira-Lourenço, M., Brito, D. V. E., & Pereira, B. J. (2019). Ukuchama ngokushesha ngokocansi (Premature Ejaculation): Kusukela ekusebenzeni komzimba kuye ekwelashweni. Journal of family & reproductive health. Kutholakala ku: https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC7072026/
- Thorve, V. S., Kshirsagar, A. D., Vyawahare, N. S., Joshi, V. S., Ingale, K. G., & Mohite, R. J. (2011). Ukungasebenzi kwezinso zobudoda okubangelwa isifo sikashukela: izibalo, indlela esenzeka ngayo kanye nokuphathwa kwayo. Journal of diabetes and its complications. Kutholakala ku: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/20462773/
- Trussell J. (2011). Ukwehluleka kwemithi yokuvimbela inzalo e-United States. Ijenali i-Contraception. Kutholakala ku: https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC3638209/
- Condorelli, R. A., Calogero, A. E., Vicari, E., Favilla, V., Cimino, S., Russo, G. I., Morgia, G., & La Vignera, S. (2014). Ukutheleleka kwezindlala ezisizayo kwabesilisa: ukubaluleka kwamazinga e-testosterone iyonke egazini. International journal of endocrinology. Kutholakala ku: https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC4172872/
- Aitken, R. J., Smith, T. B., Jobling, M. S., Baker, M. A., & De Iuliis, G. N. (2014). Oxidative stress kanye nempilo yokuzala kwabesilisa. Asian journal of andrology. Kutholakala ku: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/24369131/
- Palermo, G. D., Cohen, J., Alikani, M., Adler, A., & Rosenwaks, Z. (1995). Intracytoplasmic sperm injection: ukwelashwa okusha kuzo zonke izinhlobo zokungazali kubantu besilisa. Fertility and sterility. Kutholakala ku: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/7750593/
- Kumar, N., & Singh, A. K. (2015). Izitayela zokungazali kubantu besilisa, imbangela ebalulekile yokungazali: ukubuyekezwa kwemibhalo. Journal of human reproductive sciences. Kutholakala ku: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/26752853/









