fertility tests

Iyiphi I‑phesenti yesidoda_esiphilayo izinsuku ezi-3 nokusinda kwaso ngaphambi kokukhishwa kweqanda

0 amazwana
What Percent of Sperm Live 3 Days and Their Survival Before Ovulation - Conceive Plus® What Percent of Sperm Live 3 Days and Their Survival Before Ovulation - Conceive Plus®

Impilo yesidoda iyindaba ebalulekile lapho uzama ukukhulelwa, futhi ivame ukusishiya nemibuzo eminingi kunempendulo. Ukuqonda izinto ezifana nokuthi bangaki amaphesenti esidoda aphila izinsuku ezintathu kungase kubonakale kuyinselele, kodwa futhi kuyathakazelisa. Kuningi okwenzekayo ngaphezu kokuthi nje isidoda sifinyelela eqandeni noma cha. Ngezinye izikhathi kubonakala sengathi imvelo inewashi layo eliyimfihlakalo elishaya. Isikhathi lapho isidoda sihlangana neqanda sibalulekile, kanti nezimo ngaphakathi komzimba wesifazane zingashintsha ngokushesha. Lolu lwazi lungakusiza ukuhlela kangcono, nakuba umjikelezo ngamunye ungafani. Akukhona nje kuphela ngamanani; kumayelana nokuqonda umzimba wakho nezimpawu zawo. Ngandlela-thile, ukufunda ngokusinda kwesidoda kungenza lolu hambo lokuba ngabazali lungesabeki kakhulu. Ekugcineni, ngisho nolwazi oluncane lungaletha induduzo enkulu lapho yonke into incike kokuncane.

Impilo Yesidoda: Uhlolojikelele

Isidoda sakhiwa njalo emzimbeni wendoda. Sakhelwe ukuhamba nokuchumisa iqanda. Ngezinye izikhathi asihlali isikhathi eside neze. Ngezinye izikhathi, sihlala isikhathi esithile. Izifundo zikhombisa ukuthi isidoda singaphila ezinsukwini eziningana ngaphakathi emzimbeni wesifazane, kodwa lokho kuya kakhulu ngemvelo ezungezile [1]. Cabanga nje – ngomzuzu owodwa usanda kuphuma, ngomzuzu olandelayo izimo sezingase zingabi mnandi kangako. Ukulandela umjikelezo wakho kubalulekile uma uhlela ukukhulelwa.

Ibhodlela le-Conceive Plus Men's Motility Support elinezinsalela zamaphilisi ephuma kulo kanye nombhangqwana ojabulile ngemuva

Isidoda Singaphila Isikhathi Esingakanani Ngaphambi Kokukhishwa Kweqanda?

Ngaphakathi emgudwini wokuzala wesifazane, izinto ziyajabulisa. Uketshezi lomlomo wesibeletho luhlala luguquka. Uma sekusondele isikhathi sokukhishwa kweqanda luba manzi, lube mncane futhi lushelele. Lolu shintsho lwenza njengomgwaqo wemvelo wesidoda. Abantu bavame ukuzibuza ukuthi isidoda singasinda isikhathi esingakanani ngaphambi kokukhishwa kweqanda. Ukholwa ungakholwa, isidoda singaphila kuze kufike ezinsukwini ezinhlanu ngaphambi kokuba iqanda livele [2].

Ngezinye izikhathi kungase kuzweke kungakholeki, kodwa kuyiqiniso. Lokho kusho ukuthi ungakwazi ukwenza ucansi izinsuku ngaphambi kokukhishwa kweqanda bese usenemchance yokukhulelwa.

Ukusinda Kwesidoda Ngaphakathi Komzimba Wesifazane

Manje ake sikhulume ngokuthi isidoda sihlala isikhathi esingakanani ngempela ngaphakathi emzimbeni wesifazane. Uma izimo zilungile kahle, isidoda singaphila kuze kufike ezinsukwini ezinhlanu. Lokho kukushiya uzibuza, isidoda singahlala isikhathi esingakanani ngaphakathi kwakho ukuze ukhulelwe? Impendulo ayilula. Iya ngokwento eziningi, njengekhwalithi yoketshezi lomlomo wesibeletho kanye nempilo yomzimba yonke [3]. Ngezinye izikhathi izimo ziphelele, ngezinye azinhle kangako.

Kuyamangaza ukucabanga ukuthi amadlozi avela ekushadaneni okukodwa angase abe esasalinda iqanda ukuthi livela emuva kwezinsuku. Kwesinye isikhathi, konke kuncika enhlanhleni.

Amazinga Okusinda Kwamadlozi Ezinsukwini Ezehlukene

Lezi zinombolo zingadida kancane. Izifundo ezahlukene zikhombisa imiphumela ehlukene. Imibhangqwana eminingi iyazibuza ukuthi bangaki amaphesenti amadlozi aphila izinsuku ezi-2 uma kuqhathaniswa namaphesenti amadlozi aphila izinsuku ezi-5. Ezimweni eziningi, inani elihle lamadlozi lingahlala cishe izinsuku ezintathu. Yingakho imibuzo enjengokuthi yimaphi amaphesenti amadlozi aphila izinsuku ezi-3 kanye namaphesenti amadlozi aphila izinsuku ezi-5 ivela. Uma sikhuluma ngamanani angempela, izikhathi zokuphila kwamadlozi zilinganisiwe cishe ezinsukwini ezingu-1.4 ngokwesilinganiso, kuthi kube kuphela cishe namaphesenti angu-5 amathuba okuthi aphile ngaphezu kwezinsuku ezingu-4.4 kanye namaphesenti angu-1 kuphela amathuba okuhlala ngaphezu kwezinsuku ezingu-6.8 [4].

Iqiniseko liwukuthi, amazinga okusinda angahluka kakhulu umuntu nomuntu futhi ngisho nosuku nosuku. Kunezinsuku ezihamba kangcono kunezinye.

Indima Ye-Cervical Mucus Kanye Newindi Lokuzala

I-cervical mucus kungenzeka ingabi isihloko esimnandi kakhulu, kodwa ibalulekile kakhulu. Ngesikhathi sewindi lokuzala, i-mucus yakho iba uketshezi oluncane, olunamanzi olusiza amadlozi ukuba agxumele. Ifana ne-lubricant yemvelo evikela wona ekomeni futhi ewaholela eqandeni [5].

Uma uqaphela ukuthi ulwelwesi lwakho lwe-mucus lucace futhi lushelela, lokho kuwuphawu oluqinile lokuthi umzimba wakho usulungele ukuchuma. Lolu lwazi lwe-mucus lunika amadlozi ithuba elingcono kakhulu lokusinda nokwenza umsebenzi wawo.

Umthelela Wokudla Nama-Nutrient Empilweni Yamadlozi

Ukudla kwakho kungayithinta kakhulu indlela amadlozi ahlala isikhathi esingakanani ephilile. Ukudla okulinganiselayo okunama-vitamin namaminerali kwenza kahle kakhulu empilweni yomkhiqizo wokuzala. I-folic acid ingesinye salezo zinhlobo zama-nutrient ezisiza ekwakhekeni kwe-DNA futhi ibalulekile ekugwemeni izinkinga embungwini okhula [6].

Bese kuba khona i-vitamin D ne-vitamin B complex. Zigcina ibhalansi yamahomoni ilawulwa futhi zisekela ukukhula kwamangqamuzana. I-myo-inositol, isibonelo, isiza ukulinganisela amahomoni futhi iqinisekise ukuthi umjikelezo wokuya esikhathini uhlale njalo. Kungase kuzwakale kukhulu, kodwa wonke la ma-nutrient asebenza ndawonye ukudala indawo engcono yokusinda kwamadlozi.

Amanye ama-antioxidant, njenge-vitamin C ne-vitamin E, avikela amadlozi ekucindezelekeni kwe-oxidative. Futhi ungakhohlwa i-zinc ne-magnesium – lokhu kusiza ukugcina amadlozi ehamba kahle. Noma kungase kubonakale kunzima ukukukhumbula konke, ukudla okunothe ngama-nutrient kungasiza kakhulu uma uzama ukukhulelwa.

I-Conceive Plus Motility Support pack enamakhepsuli esithasiselo kanye nendoda ejabulayo ekhomba iphakethe le-motility support pack

Izimo Zemvelo Ezithinta Ukusinda Kwamadlozi

Isidoda sibucayi kakhulu endaweni ezizungezile. Ngaphandle komzimba, asihlali isikhathi eside neze. Endaweni eyomile? Sifa ngemizuzu embalwa ngoba soma. Kodwa ngaphakathi emzimbeni, izinto zingahluka. Izinga lokushisa, umswakama, ngisho ne-pH – konke lokhu kudlala indima ekutheni zihlala isikhathi esingakanani [7].

Ngisho nezinguquko ezincane zingaba nomthelela omkhulu. Uma indawo ingalungile, isidoda singalahlekelwa amandla aso okuhamba isikhathi eside ngaphambi kokuba sithole ithuba lokuchumisa iqanda.

Kungase kuzwakale njengosayensi omningi, kodwa ekugcineni kumayelana nalokhu: gcina izimo zipholile futhi zimanzi kancane. Ukushisa ngokweqile kwenza ikhwalithi yesidoda yehlise.

Izinguquko Zendlela Yokuphila Zokuthuthukisa Ikhwalithi Yesidoda

Kukhona okuningi ongakwenza ukusiza ukuthuthukisa ikhwalithi yesidoda. Ukudla ngendlela efanele kubaluleke kakhulu. Ukudla okunomsoco kusekela impilo yomzimba wonke futhi kugcina isidoda sisemgqeni omuhle. Ukuzivocavoca njalo nakho kubalulekile. Kodwa akudingeki kube ukuzivocavoca okunzima kakhulu – nje ukuhlala usebenza kungasiza kakhulu [8].

Ukwalala ngokwanele, ukunciphisa ingcindezi, nokugwema izinto eziyingozi ezifana nogwayi nezidakamizwa zokuzijabulisa nakho kudlala indima. Kungase kubonakale njengoshintsho oluncane, kodwa kuyanqwabelana ngokuhamba kwesikhathi. Ngisho nezinto ezincane njengokugqoka izimpahla zangaphansi ezikhululekile noma ukungabhukudi emawabhathini ashisayo zingasiza ukugcina izinga eliphezulu lekhwalithi yesidoda.

Akulula njalo ukushintsha imikhuba ubusuku bonke. Ngezinye izikhathi intuthuko iba maphakathi. Kodwa zonke izinguquko ezincane zibalulekile uma ulungiselela umzimba wakho ekukhulelweni.

Ukubaluleka Kwezithasiselo Zemvelo Esekela Ukuzala

Ngezinye izikhathi, ngisho nokudla okuhle nendlela yokuphila enempilo, ungase udinge ukwesekwa okuncane okwengeziwe. Izithasiselo zemvelo zingasiza ukugcwalisa izikhala. Kukhona izithasiselo eziningi ezihlanganisa amavithamini, amaminerali, kanye nama-antioxidant ukusekela impilo yesidoda neseqanda [9].

Isibonelo, i-CoQ10 isebenza njenge-oxidant enamandla, ikhuphule amandla ezingeni lamaseli. I-L-arginine ingasiza ukuthuthukisa ukugeleza kwegazi ukuya emithweni yokuzala. Kanti nezithasiselo ezine-myo-inositol ne-D-chiro inositol ziboniswe ukuthi zisiza ukulinganisela amahomoni futhi zisekele ukuvuthwa kwamaqanda ngokujwayelekile.

Kungenzeka kuzwakale njengokuthile kobuchwepheshe, kodwa lezi zithako zisebenzisana ngempela ukusekela ukuzala kwakho.

Ukugcinwa KweSidoda Nokugcinwa Esimeni Esiqandisiwe (Cryopreservation)

Ngezinye izikhathi impilo ikuphonse inselelo engalindelekile, bese uzithola ufuna ukugcina isidoda sakho ukuze usisebenzise esikhathini esizayo. Ukugcinwa kwesidoda esimeni esiqandisiwe (cryopreservation) yigama elisetshenziselwa ukubanda isidoda emazingeni okushisa aphansi kakhulu. Lo msebenzi usiza ukugcina isidoda sisasebenza iminyaka eminingi. Uwusizo ikakhulukazi uma udlula ekwelashweni okungenza imithambo yakho yokuzala ithinteke, noma uma nje ungakakulungeli ukuba nezingane njengamanje [10].

Isayensi yokugcinwa kwesidoda ebanda kakhulu (cryopreservation) isikhule kakhulu. Ngezindlela ezifanele zokuligcina libanda, ikhwalithi yesidoda ihlala iphezulu ngisho nangemva kweminyaka eminingi sigcinwe. Kuyindlela ehlakaniphile kunoma ubani ofuna ukugcina izinketho zakhe zesikhathi esizayo zivulekile.

Ukuqonda Ukuhlolwa Kwempilo Yesidoda

Enye yezindlela ezisebenzayo kakhulu zokuhlola ikhwalithi yesidoda ukuhlolela isidoda (semen analysis). Lokhu kuhlolwa kubheka izinto eziningi: inani lesidoda (sperm count), indlela esihamba kahle ngayo (motility), ngisho nesimo sesidoda (morphology) [11]. Uma ufuna i-semen analysis test eduze kwami, ukuya emtholampilo wokuzala noma esikhungweni sokuxilonga sendawo kungakunikeza imiphumela enembile kanye nesiqondiso sochwepheshe.

Kuzwakala kuyinto yobuchwepheshe, kodwa empeleni kumayelana nokwenza isiqiniseko sokuthi konke kusebangingini elihle. Uma izinombolo zingekho lapho okufanele zibe khona, kungase kube yisikhathi sokulungisa indlela ohlala ngayo noma ucabange ngemishanguzo yokudla ukuze uthole umfutho owengeziwe.

Ukuhlolwa njalo kungasiza ukubamba izinkinga zisasekuqaleni, okubaluleke kakhulu uma uhlela ukuqala umndeni maduze. Ukusebenzisa i-sperm concentration test kit ekhaya kungakunikeza indlela esheshayo nelula yokuhlola inani lesidoda nokunquma ukuthi ngabe kudingeka yini ukuhlolwa okwengeziwe kwezokwelashwa.

Ukulungiselela Ukukhulelwa: Okubalulekile Okufanele Kucatshangelwe

Ukulungela ingane akukhona nje ukubeka isikhathi socansi kahle. Kuwukuphila konke. Ukwazi ukuthi umzimba wakho usukulungele nini kubalulekile, kodwa nokuzinakekela konke konke kubalulekile.

Cabanga ngokudla kwakho, ukulala kwakho, amazinga okucindezeleka – konke lokho kunendima. Uma bobabili ozakwenu bezempilo kahle, amathuba okukhulelwa ayanda. Futhi uma lokhu kuhambisana nokuqonda kahle ukuthi isidoda singaphila isikhathi esingakanani, izinto ziqala ukuhambisana [12].

Wonke umgudu wokulungiselela ubalulekile. Kungase kube inqubo ende ngezikhathi ezithile, futhi kungase kube nezinsuku ezizwakala sengathi akukho okwenzekayo, kodwa lezo zinyathelo ezincane ziqoqana zibe nomphumela.

Ama-Lubricant Anobungane Ekukhulelweni Nokwesekwa Ngamavithamini

Ama-lubricant anobungane ekukhulelweni aklanyelwe okungaphezu kokushelela nje. Enziwa ngezithako ezisiza ukusekela inqubo yemvelo yokuchumiseka. Cabanga ngawo njengokudala indawo eshelelekile, emvelo kakhulu lapho isidoda singachuma khona [13].

Lawa ma-lubricant ngokuvamile afaka amaminerali abalulekile afana ne-calcium ne-magnesium, angasiza ukuthuthukisa ukunyakaza kwesidoda. Uma ehlangene nokudla okunempilo noma izithasiselo ezigcwele amavithamini, lawa mkhiqizo basebenza ukusekela uhlelo lwakho lokuzala lonke.

Kungenzeka kubonakale kuyinto encane, kodwa ngisho namaphuzu amancane abalulekile lapho uzama ukukhulelwa.

Umbhangqwana ojabulile esesandleni solwandle lapho owesifazane egibele emhlane wendoda kanti phambi kukhona i-Conceive Plus Ukusekela Ukunyakaza Kwesidoda enomlayezo othi Vula Amandla Okuzala nge-Conceive Plus Ukusekela Ukunyakaza Kwesidoda

Okubalulekile Ekugcineni

Ukuqonda ukuthi isidoda sihlala isikhathi esingakanani nokuthi yiziphi zonke izinto ezithinta ukusinda kwaso kubalulekile lapho uhlela ukuba nengane. Ukwazi ukuthi bangaki iphesenti besidoda abaphila izinsuku ezi-3 kungakusiza ukuhlelela isikhathi sakho. Kubaluleke kakhulu ukwazi ukuthi kungakanani isikhathi ngaphambi kokuvuthwa kwamaqanda lapho isidoda esingaqhubeka siphila khona.

Iqiniseko liwukuthi, isikhathi eside kangakanani isidoda esingahlala ngaphakathi kwakho ukuze ukhulelwe sincike ezintweni eziningi – kusukela kwekhwalithi yomswakama wesibeletho kuze kufike empilweni yonke yomzimba. Futhi uma ubheka izinombolo ezifana nokuthi bangaki iphesenti besidoda abaphila izinsuku ezi-2, bangaki iphesenti besidoda abaphila izinsuku ezi-5, bangaki iphesenti besidoda abaphila izinsuku ezi-3, nokuthi bangaki iphesenti besidoda abaphila izinsuku ezi-5, konke lokho kugcina sekukhomba into eyodwa: isikhathi nempilo kubalulekile kunakho konke.

Uma uhlanganisa ulwazi olusekelwe kwesayensi nokusekelwa kwemvelo njengamaminerali afanele nezinguquko zendlela yokuphila, uzipha ithuba elingcono kakhulu. Yonke into encane ibalulekile, futhi yize inqubo ingaba ngeyokungaqinisekile, ukuthatha izinyathelo ezincane kungenza umehluko omkhulu.

Imibuzo ejwayele ukubuzwa

Isidoda singahlala isikhathi esingakanani ngaphakathi komzimba womfazi?

Isidoda singahlala siphila kuze kufike ezinsukwini ezinhlanu ngaphakathi komzimba womfazi uma kunezimo ezinhle kakhulu, nakuba imiphumela ingahluka.

Umswakama wesibeletho udlala yiphi indima ekusindeni kwesidoda?

Umswakama wesibeletho unikeza indawo evikelayo, ecebile ngamaminerali, esiza isidoda sihlale sisebenza futhi sisukumele iqanda.

Ingabe izinguquko zempilo zingathuthukisa ikhwalithi yesidoda?

Yebo, ukudla kahle, ukuzivocavoca, nokunciphisa ukucindezeleka konke kungasiza ukuthuthukisa ikhwalithi yesidoda ngokuhamba kwesikhathi.

Ingabe izithasiselo zemvelo zisiza ukusekela ukuzala?

Izithasiselo zemvelo eziningi zihlanganisa amaminerali abalulekile asiza ukuvikela isidoda namaqanda, okungenza kuthuthuke impilo yonke yokuzala.

Kufanele ngihlele kanjani ucansi ukuze ngithuthukise amathuba okuzala?

Ukulandelela umjikelezo wakho wokuya esikhathini nokubheka izimpawu ezifana nomswakama wesibeletho ocacile, oshelelayo kungakusiza ukunquma izinsuku zakho lapho ukhulelwa kalula khona.

Izikhombo

  1. Wilcox, A. J., Weinberg, C. R., & Baird, D. D. (1995). Isikhathi socansi sihlobene nini nokuvuthwa kwamaqanda. Imiphumela emathubeni okukhulelwa, ukusinda kokukhulelwa, nobulili bengane. I-New England ijenali yezokwelapha. Iyatholakala ku: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/7477165/
  2. Bigelow, J. L., Dunson, D. B., Stanford, J. B., Ecochard, R., Gnoth, C., & Colombo, B. (2004). Ukuqaphela i-mucus efasiteleni lokuzala: ukubikezela kangcono ukukhulelwa kunesikhathi socansi. Human reproduction (Oxford, England). Kutholakala ku: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/14990542/
  3. Suarez, S. S., & Pacey, A. A. (2006). Ukuthuthwa kwesidoda emgudwini wokuzala kowesifazane. Human reproduction update. Kutholakala ku: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/16272225/
  4. Ferreira-Poblete A. (1997). Amathuba okukhulelwa ngezinsuku ezahlukene zomjikelezo maqondana nokuvuthwa kweqanda: ukubuka konke. Advances in contraception : the official journal of the Society for the Advancement of Contraception. Kutholakala ku: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/9288325/
  5. EGLI, G. E., & NEWTON, M. (1961). Ukuthuthwa kwezinhlayiya zekhabhoni emgudwini wokuzala kowesifazane. Fertility and sterility. Kutholakala ku: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/13725928/
  6. Ebisch, I. M., Thomas, C. M., Peters, W. H., Braat, D. D., & Steegers-Theunissen, R. P. (2007). Ukubaluleka kwe-folate, i-zinc nama-antioxidant ekwakhekeni nasekuvimbeleni ukungazali. Human reproduction update. Kutholakala ku: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/17099205/
  7. Jung, A., & Schuppe, H. C. (2007). Umthelela wokushisa kwezitho zangasese esidodeni emuntwini. Andrologia. Kutholakala ku: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/18076419/
  8. Sharma, R., Biedenharn, K. R., Fedor, J. M., & Agarwal, A. (2013). Izici zendlela yokuphila nempilo yokuzala: ukuthatha ukulawula ukuzala kwakho. Reproductive biology and endocrinology. Kutholakala ku: https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC3717046/
  9. Showell, M. G., Mackenzie-Proctor, R., Brown, J., Yazdani, A., Stankiewicz, M. T., & Hart, R. J. (2014). Ama-antioxidant ekungazaleni okwenzeka emadodeni. The Cochrane database of systematic reviews. Kutholakala ku: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/25504418/
  10. Donnelly, E. T., McClure, N., & Lewis, S. E. (2001). Ukugcinwa kwesidoda somuntu ngokusifreeza kanye nesidoda esilungiselelwe: imiphumela ezinkombandlela zokunyakaza nasempahleni ye-DNA. Fertility and sterility. Kutholakala ku: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/11704107/
  11. Cooper, T. G., Noonan, E., von Eckardstein, S., Auger, J., Baker, H. W., Behre, H. M., Haugen, T. B., Kruger, T., Wang, C., Mbizvo, M. T., & Vogelsong, K. M. (2010). Amanani okubhekisela e-World Health Organization ezicini zesidoda somuntu. Human reproduction update. Kutholakala ku: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/19934213/
  12. Chavarro, J. E., Rich-Edwards, J. W., Rosner, B. A., & Willett, W. C. (2007). Ukudla nendlela yokuphila ekuvimbeleni ukungazali okubangelwa ukuphazamiseka kokuvuthwa kweqanda. Obstetrics and gynecology. Kutholakala ku: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/17978119/
  13. Mackenzie, S. C., & Gellatly, S. A. (2019). Ama-lubricant esitho sangasese sowesifazane emusha okhulelwa: Ukuhlola izincomo zochwepheshe bezempilo kanye nomphumela emsebenzini wesidoda se-in vitro. PloS one. Kutholakala ku: https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC6516666/
Yabelana

Ukuze uthole imiphumela emihle!

Londoloza u-10% futhi uthole izincomo zemikhiqizo yokuzala ngqo ebhokisini lakho lokungenayo le-imeyili.

Uzama ukukhulelwa?

Qala Ukusebenzisa i-Conceive Plus Namuhla!

Kutholakala futhi ku