Kubukeka Kanjani Isidoda Esomile Esikhunjeni Futhi Ingabe Siyingozi?
Uma uzama ukukhulelwa, kungenzeka uke wazibuza ukuthi isidoda esomile sibukeka kanjani esikhumbeni. Lena enye yalezo zinto ongase ungazicabangi uze udinge ngempela ukwazi. Ake ngichaze – uma isidoda soma, asisabukeki ngendlela ongase ube uyalindele. Sisuka ekubeni ulwelo olucacile noma olumhlophe sibe yinto eqinile, ecwebayo, efana nodaka oluqinile. Umbala wakhona ungajika ube mpunga ephaphathekile noma ophuzi okhanyayo, kuya ngendawo osihlezi kuyo nokuthi sesihleli isikhathi esingakanani [1].
Isidoda esomile esikhumbeni singazwakala siqinile noma sihlikihlekile, cishe sifane neglu esomile. Abanye abantu basichaza njengokuthi sinobulwane “obunobuhlobo bokuhuzuka” [2]. Ngakho uma kwenzeka uzithola ubheka isibazi ongazi ukuthi sivela kuphi, manje usuyaqonda ukuthi yini okufanele uyibheke uma uzama ukuqonda ukuthi isidoda esomile sibukeka kanjani.
Ingabe Isidoda Esomile Siyingozi?
Manje, sidlulele embuzweni omkhulu – ingabe isidoda esomile siyingozi? Impendulo emfushane? Cha neze. Uma isidoda sesomile, asisasebenzi. Okusho ukuthi asisenayo ikhono lokubangela ukukhulelwa noma ubungozi empilweni [3]. Isidoda sidinga indawo emanzi ukuze sisinde futhi senze umsebenzi waso. Uma sichayeka emoyeni, siyafa masinya, silahlekelwe yinoma yisiphi isandla esingaba naso ekukhulelweni kweqanda [4].
Lokho kusho ukuthi kusamele kube wumqondo omuhle ukuzihlanza wena noma umlingani wakho, ikakhulukazi ngenxa yezizathu zenhlanzeko. Njenganoma yini enye, ukoma koketshezi lomzimba kungagcina amagciwane uma kungahlanjwanga [5]. Kodwa ngale kwalokho, asiyona into eyingozi neze.
Isibazi Sesidoda Noma Uketshezi?
Akuyona into engajwayelekile ukuthi abantu badide phakathi kwesidoda esomile nezinye izinhlobo zoketshezi lomzimba. Umbuzo othi ingabe yisibazi sesidoda noma uketshezi kwesinye isikhathi uyayinkimbinkimbi. Kodwa nansi indlela esheshayo yokukuhlukanisa: isidoda sivamise ukoma sibe yindawo egxilile, eqinile. Uma uyithinta izwakala icwebile, kanti uketshezi lona luvame ukuba wulwelo kakhulu futhi lusabalale ngokulinganayo. Ukuma kwalo kuyisibonakaliso esikhulu [6].
Uketshezi lwesitho sangasese sowesifazane, ngokwesibonelo, luvame ukuba bushelelezi kakhulu uma selomile futhi alushiye uhlobo olufanayo lomkhondo onzima nolukhuni olushiwo isidoda. Uma ungakaqiniseki, ukuma nokuthi igciwane lisabalala kanjani phezu kwendawo ngokuvamile kungakunika umkhondo [7].
Iyiphi Inombala Wesidoda Esomile?
Ake sikhulume ngombala. Kungenzeka ukuthi uzibuze umbala walokho okomile wesidoda unjani. Isidoda esisanda kuphuma sivamise ukuba ulwelo olumhlophe olungacwebile noma olucacile, kodwa uma somile, singajika sibe mpunga ephaphathekile, mhlophe ongaphelele, noma ophuzi okhanyayo. Lolu shintsho lombala lwenzeka ngenxa yokuchayeka emoyeni nokuthi ama-protein asesidodeni asabela kanjani ngesikhathi soma [8]. Ukuqonda ubukhulu besidoda kungakunika umongo omkhulu lapho ubheka ukuthi sibukeka kanjani uma sesomile esikhumbeni.
Okuthakazelisayo ukuthi umbala wesidoda esomile ungancika nasebusweni okusona. Ngokwesibonelo, ezingutsheni, singabukeka sinombala ompunga kakhudlwana, kuyilapho esikhumbeni sivame ukuba ophuzi kakhulu. Kodwa noma kunjalo, lolu shintsho lombala luvamile ngokuphelele futhi alusho lutho ngezempilo yakho [9].
Ingabe isidoda esomile singadala amabala?
Nansi into engacasulayo – amabala esidoda. Yebo, isidoda esomile singashiya imikhondo, ikakhulukazi endwangu. Ngakho-ke, uma ubhekene nezingubo noma amashidi ombhede, qaphela indlela ozigeza ngayo. Uma usebenzisa amanzi afudumele, kungenza lelo bala libe laphakade [10]. Amanzi abandayo ayona ndlela engcono kakhulu yokususa amabala esidoda ngaphandle kokuwenza abe mabi kakhulu [11].
Esikhumbeni,-ke, kulula kakhulu. Ukuzigeza nje ngensipho namanzi kwanele ukususa noma imuphi umkhondo ngaphandle kwenkinga. Kodwa uma ushiya isidoda some endwangwini, kungaba nzima kancane ukusisusa kamuva.
Okubalulekile ekugcineni
Ngamafuphi, ukuqonda ukuthi sibukeka kanjani isidoda esomile esikhumbeni nokwazi ukuthi ingabe isidoda esomile siyingozi kuwusizo, ikakhulukazi kubabhangqwana abafuna ukukhulelwa. Isidoda esomile sivamise ukuba ngombala ongathi mpunga noma ophuzi, siqinile uma usithinta, futhi asinaso nhlobo isingozi uma sesomile [12]. Noma ngabe uzibuza ngomthunzi wesidoda esomile noma okuphuma esithweni noma ufuna nje ukuqonda ukuthi umbala wesidoda esomile unjani, manje usunempendulo. Futhi uma uzama ukukhulelwa, ukugcina impilo enhle yesidoda nokuhlanzeka kuyingxenye yenqubo. Ezinye izithasiselo zokuzala, eziqukethe izinto ezifana ne-folic acid ne-L-arginine, zivame kunconywa ukuthuthukisa impilo yokuzala nokwandisa amathuba okuchuma.
Imibuzo ejwayelekile ukubuzwa
Ingabe isidoda esomile singayithinta kanjani ikhono lokuzala?
Cha, isidoda esomile asikwazi nhlobo ukuthinta ukuzala. Uma isidoda somile, silahlekelwa amandla aso okuchumisa iqanda. Sisebenza kuphela endaweni emanzi, njengaphakathi kohlelo lokuzala lwesifazane.
Isidoda singasinda isikhathi esingakanani esikhumbeni noma endwangu?
Isidoda (i-sperm) asihlali isikhathi eside ngaphandle komzimba. Esikhumbeni noma endwangu, singaphila imizuzu embalwa kuphela ngaphambi kokoma. Uma sesomile, siyafa.
Ingabe isidoda esomile siyakhanya ngaphansi kwe-blacklight?
Yebo, isidoda sivame ukukhanya ngaphansi kwe-blacklight ngenxa yokuba khona kwamanye amaprotheni athile. Yingakho ama-blacklight evame ukusetshenziswa kuphenyo lwe-forensic.
Ingabe isidoda esomile singabangela ukucasuka kwesikhumba?
Kubantu abaningi, isidoda esomile asivamile ukubangela ukucasuka kwesikhumba. Nokho, kwezinye izimo ezingavamile, umuntu angase abe nokuzwela kumaprotheni asesidodeni, okungabangela ukucasuka okuncane noma ububomvu.
Izikhombo
- Marinaro JA, Schlegel PN. Ukonakala kwe-DNA yama-sperm nokubaluleka kwakhona ekwelashweni kokungabi nenzalo: ukubuyekezwa kombhalo wakamuva nezinkombandlela zamanje zokwelashwa. Int J Mol Sci. Kutholakala ku: https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC9860847/
- Guzick DS, Overstreet JW, Factor-Litvak P, Brazil CK, Nakajima ST, Coutifaris C, Carson SA, Cisneros P, Steinkampf MP, Hill JA, Xu D, Vogel DL; National Cooperative Reproductive Medicine Network. Ukuma, ukunyakaza, nokugxila kwama-sperm emadodeni anenzalo nangenanzalo. N Engl J Med. Kutholakala ku: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/11794171/
- Boitrelle F, Shah R, Saleh R, Henkel R, Kandil H, Chung E, Vogiatzi P, Zini A, Arafa M, Agarwal A. Ushicilelo lwesithupha lwe-WHO Manual for Human Semen Analysis: ukubuyekezwa okubucayi nokuhlaziywa kwe-SWOT. Life (Basel). Kutholakala ku: https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC8706130/
- Van Zyl, Estee Alwelien. Umthelela wesikhathi sokufukamela nezinga lokushisa ekunyakazeni kwama-sperm, i-DNA yama-sperm abantu kanye nemiphumela yezobuchwepheshe bokusizwa ekuzaleni (ART). Stellenbosch: Stellenbosch University. Kutholakala ku: https://scholar.sun.ac.za/handle/10019.1/96793
- Moretti E, Capitani S, Figura N, Pammolli A, Federico MG, Giannerini V, Collodel G. Ukuba khona kwezinhlobo zamagciwane esidodeni nekhwalithi yama-sperm. J Assist Reprod Genet. Kutholakala ku: https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2649329/
- Sunder M, Leslie SW. Ukuhlaziywa kwesidoda. [Kubuyekezwe 2022 Oct 24]. Ku: StatPearl Kutholakala ku: https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK564369/
- Wang WW, Gunderson AR. I-Physiology kanye ne-Ecology yokuzivumelanisa nokuguquka kwemvelo yokusebenza kwezinga lokushisa kwama-sperm. Front Physiol. Kutholakala ku: https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC8987524/
- Welliver C, Benson AD, Frederick L, Leader B, Tirado E, Feustel P, Kontio J, McAsey M, Köhler TS. Ukuhlaziywa kwezimfanelo zesidoda phakathi namasonto ama-2 okuqanyelwa nsuku zonke: ucwaningo lokuqala kubantu. Transl Androl Urol. Kutholakala ku: https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC5071206/
- Alberts B, Johnson A, Lewis J, et al. I-Bhayoloji ye-molecular yeseli. Ushicilelo lwesine. New York: Garland Science; 2002. Isidoda. Kutholakala ku: https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK26914/
- Mahmut Şerif YILDIRIM, Ramazan AKÇAN, Sümer ARAS, Uğur TAMER, Eylül EVRAN, Burak TAŞTEKİN, Canberk AYDOGAN, İsmail Hakkı BOYACI. Ukunqoba izithiyo: Ukuhlaziywa kwamabala egazi nesidoda awashwe ngamamakhemikhali ahlukene kusetshenziswa i-ATR-FTIR. Forensic Science International. Kutholakala ku: https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0379073823000579
- Fajar Avicenna, Ahmad Yudianto, Reny I'tishom, Citrawati Dyah Kencono Wungu. Umthelela wokuwasha ngomshini izindwangu ezigcotshwe isidoda ekuphikeleleni kwe-DNA yama-spermatozoa abantu: ukubuyekezwa okuhlelekile kwezindatshana ezinhlanu. Legal Medicine. Kutholakala ku: https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S1344622322001675
- Cooper TG, Noonan E, von Eckardstein S, Auger J, Baker HW, Behre HM, Haugen TB, Kruger T, Wang C, Mbizvo MT, Vogelsong KM. Amanani areferensi e-World Health Organization ezimfanelweni zesidoda somuntu. Hum Reprod Update. Kutholakala ku: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/19934213/










