Uyini ukujiya kwesidoda futhi ungakuthuthukisa kanjani?
Ake sikhulume ngoketshezana lwamasidoda. Akusona isihloko abantu abacabanga ngaso nsuku zonke, kodwa empeleni lubalulekile kakhulu uma uzama ukukhulelwa. Empeleni, kukhulunywa ngokuthi uketshezi lwesidoda lwakhiwe lujiyile kangakanani noma luncane kangakanani. Futhi uma kungalungile, kungaba nomthelela ekutheni amasidoda ayakwazi yini ukufinyelela iqanda. Lapho uketshezana koketshezi lwesidoda kungalungile—kungaba lujiyile kakhulu noma luncane kakhulu—kungaphazamisa kakhulu amandla amasidoda okubhukuda. Lokho, kunjalo, kwenza ukukhulelwa kube nzima. Ake sikuhlakaze sibone ukuthi singaluthuthukisa kanjani uketshezana lwamasidoda, kulungile?
Kungani Uketshezana Lwamasidoda Lubalulekile
Isizathu sokuthi uketshezana lwamasidoda lubaluleke silula: uma amasidoda engenakuhamba, awakwazi ukufinyelela iqanda. Uma uketshezi lwesidoda lujiyile kakhulu, amasidoda kufanele asebenze kanzima ukuze adobe phakathi kwalo. Kufana nokuzama ukugijima emanzini ajulile, uyakwazi? Lapho uketshezi lwesidoda lujiyile kakhulu, lwenza yonke into ihambe kancane, okwenza inqubekela phambili yamasidoda ibe yinselele [1]. Futhi uma seluncane kakhulu, lufana namanzi? Amasidoda angase angaphili isikhathi eside ngokwanele ukuze afike lapho aya khona [2].
Odokotela bangahlola uketshezana lwamasidoda ukuhlaziywa koketshezi lwesidoda. Ngokuvamile, uketshezi lwesidoda kufanele luncibilike phakathi kwemizuzu engu-15 kuya kwengu-30. Lokhu kusiza amasidoda akwazi ukuhamba ngokukhululeka [3]. Kodwa uma uketshezana koketshezi lwesidoda kuhlala kuphezulu kakhulu, uketshezi luhlala lujiyile, bese amasidoda anamathela. Lokhu ngempela kunganciphisa amathuba akho okukhulelwa.
Ithiphu Eyinhloko: Ukuhlala uphuza amanzi ngokwanele kungasiza ukugcina uketshezana lwamasidoda ebangeni elifanele, okwenza kube lula ukuba amasidoda adobe.
Yini Ethinta Uketshezana (Viscosity) Lwamasidoda?
Ziningi izinto ezingathinta uketshezana koketshezi lwesidoda, ezinye ziyizinqumo zendlela yokuphila, ezinye zingaba izinkinga zokugula. Ake sidlule kwezinye:
- Ukomela: Uma ungenisi amanzi anele emzimbeni, ukushuba koketshezi lwesidoda kungakhula, okwenza kube nzima ukuba amasidoda ahambe [4].
- Izifo noma Ukuvuvukala: Uma kukhona noma yiluphi uhlobo lwesifo ohlelweni lokuzala, lungaholela ekubeni uketshezi lwesidoda lube lukhulu futhi lujiyile, okunganciphisa ijubane lamasidoda [5].
- Ukudla: Ukudla kwakho nakho kungathinta ukushuba (uketshezana) kwamasidoda. Izinhlanganisela ezifana ne-zinc ne-selenium zibaluleke kakhulu ekugcineni amasidoda noketshezi lwawo kunempilo enhle [6].
- Ukungalingani Kwamahomoni: Uma izinga lakho le-testosterone liphansi, lokho lingaphazamisa ukujiya koketshezi lwesidoda sakho [7].
Ithiphu Ebalulekile: Ukudla ukudla okunothile nge-zinc ne-selenium kungasiza ukulinganisa amanzi esidoda ajiyile futhi kuthuthukise umjikelezo wempilo yeseli lesidoda.
Indlela I-Viscosity Yesidoda Ethinta Ngayo Ukuzala
Uma i-viscosity yesidoda iphezulu kakhulu, ingaba yisithiyo sangempela kumaseli esidoda azama ukwenza indlela yawo eya eqandeni. Uma isidoda siwugqinsi kakhulu, kuba nzima kakhulu kumaseli esidoda ukudada phakathi kwaso [8]. Futhi uma amaseli esidoda engakwazi ukudada, awakwazi ukuchumisa iqanda, sekuphelile. Yingakho amanzi esidoda ajiyile anokunamathela okuphezulu enganciphisa noma ame nhlobo ukuqhubekela phambili kwamaseli esidoda [9].
Lapho i-viscosity yamanzi esidoda ingajwayelekile, ingaphazamisa namaseli esidoda uqobo. Isidoda esijiyile singabamba amaseli esidoda, senza kube nzima ukuba ahambe, okwehlisa amathuba okukhulelwa [10]. Ngakho-ke uma bewuzama ukukhulelwa futhi sekuthatha isikhathi eside kunokulindelekile, ukuhlola i-viscosity yesidoda kungaba umqondo ohlakaniphile.
Ithiphu Ebalulekile: Gwema ukubhema nokuphuza utshwala kakhulu. Kokubili lokhu kungajiyisa i-viscosity yamanzi esidoda futhi kwenze kube nzima ukukhulelwa [11].
Indlela Yokuthuthukisa I-Viscosity Yesidoda Ngendlela Yemvelo
Ungathuthukisa i-viscosity yesidoda ngezinguquko ezilula kakhulu empilweni yakho yansuku zonke. Nansi ongayenza:
- Phuza Amanzi Amaningi: Lena yindlela elula kunazo zonke yokunciphisa i-viscosity yamanzi esidoda. Ukuhlala umanzi kugcina amanzi esidoda eyiketshezi, okwenza amaseli esidoda akwazi ukudada ngokukhululeka [12]. Ngakho-ke, ingabe amanzi anyusa inani lamaseli esidoda? Nakuba amanzi esiza ukugcina uketshezi lusebenza kahle, ayingxenye nje kuphela yaleli zinga lezinto.
- Yidla Ukudla Okulinganiselayo: Ukudla okunothile nge-zinc, i-magnesium ne-selenium kusiza ukugcina ukuqhubekela phambili kwesidoda ngendlela efanele. Le mikhiqizo yokudla isekela impilo yamaseli esidoda futhi igcina amanzi esidoda enobukhulu obufanele [13].
- Izithasiselo Zingasiza: i-L-Arginine ne-Taurine yizinhlaka zama-amino acid ezimbili ezithuthukisa ukugeleza kwegazi ezithweni zokuzala, okusiza ukulawula i-viscosity yesidoda [14].
- Ukuzivocavoca: Umsebenzi womzimba ojwayelekile ungalinganisa amahormone, uthuthukise ukugeleza kwegazi, futhi usize ekulawuleni ubunamathiselo besidoda, konke lokhu okungakhuphula amandla okuzala [15].
Ithiphu ePhambili: Inhlanganisela yokudla okunempilo, ukuphuza amanzi ngokwanele, nokuzivocavoca iyisihluthulelo sokugcina uketshezi lwesidoda lunobunamathiselo obujwayelekile kanye nokuthuthukisa ukuzala.
Okubalulekile Ekugcineni
Ekugcineni kosuku, ubunamathiselo besidoda yinto okufanele unake uma uzama ukukhulelwa. Noma bujiyile kakhulu noma bumncane kakhulu, ukungajwayelekile kobunamathiselo besidoda bungacothisa isidoda, okwenza kube nzima ukukhulelwa. Ngenhlanhla, izinguquko ezilula endleleni yokuphila—ezinjengokuphuza amanzi amaningi, ukudla ukudla okufanele, nokuzivocavoca njalo—ziyimpendulo kumbuzo othi kanjani ukuthuthukisa ubunamathiselo besidoda nokwandisa amathuba akho okuqala umndeni.
Imibuzo evame ukubuzwa
Yini ubunamathiselo besidoda obujwayelekile?
Ubunamathiselo besidoda obujwayelekile buchaza ukuthi uketshezi lwesidoda kumele luncibilike phakathi kwemizuzu engu-15-30 ngemuva kokuchama, okuvumela isidoda ukuba sibhukude ngokukhululeka.
Ubunjani umthelela woketshezi lwesidoda olujiyile ekuzaleni?
Uketshezi lwesidoda olujiyile nolunamathiselayo lwenza kube nzima ukuthi isidoda sibhukude, okunganciphisa amathuba okuthi sifinyelele futhi sichumise iqanda.
Ingabe indlela yokudla ingathinta ubunamathiselo besidoda?
Yebo, indlela yokudla enempilo, enothile nge-zinc nange-selenium ingathuthukisa ubunamathiselo boketshezi lwesidoda futhi ikhuthaze impilo yesidoda engcono.
Ngingalwenza kanjani ngokwemvelo ubunamathiselo besidoda?
Ukuphuza amanzi anele, ukudla ukudla okunothe ngezakhamzimba, nokuzivocavoca njalo kungasiza ukulungisa ubunamathiselo besidoda nokuthuthukisa ukuzala.
Ingabe ubunamathiselo besidoda buyinkinga evamile yokuzala?
Yebo, ukungajwayelekile kobunamathiselo nokujiyeka kwesidoda kuyinkinga evamile kodwa kungenziwa kungcono ngokushintsha indlela yokuphila, okuthi ngokuvamile kuholele emiphumeleni engcono yokuzala [16].
Izinkomba zezincwadi
- Ahadi M, Aliakbari F, Latifi S, Hosseini SJ, Gharib A, Movafagh A, Abdolalian Z, Dehghan A, Moradi A, Kazeminejad B, Rakhshan A, Jamali E, Allameh F, Moradi A. Ukuhlola ukuhlelwana ngendlela eyifanayo kokwenziwa kokuhlaziywa koketshezi lwesidoda ngokuhambisana nemigomo ye-WHO phakathi kwamalabhorethri aseTehran, Iran. Iran J Pathol. Available at: https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC6679670/
- Vasan SS. Ukuhlaziywa koketshezi lwesidoda nokuhlolwa kokusebenza kwesidoda: Kumele kuhlolwe kangakanani? Indian J Urol. Available at: https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3114587/
- Cooper TG, Noonan E, von Eckardstein S, Auger J, Baker HW, Behre HM, Haugen TB, Kruger T, Wang C, Mbizvo MT, Vogelsong KM. Amanani okubhekiselwa ku-World Health Organization ezimeni zoketshezi lwesidoda somuntu. Hum Reprod Update. Available at: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/19934213/
- Hoang-Thi AP, Dang-Thi AT, Phan-Van S, Nguyen-Ba T, Truong-Thi PL, Le-Minh T, Nguyen-Vu QH, Nguyen-Thanh T. Umthelela wokushisa okuphezulu kwemvelo ezinkambisweni zesidoda somuntu: ukuhlaziywa okuhlanganisayo (meta-analysis). Iran J Public Health. Available at: https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC9288403/
- Dutta S, Sengupta P, Slama P, Roychoudhury S. Ukucindezeleka kwe-oxidative, izindlela zokuvuvukala ema-testicle, nokuzala kwabesilisa. Int J Mol Sci. Available at: https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC8471715/
- Agarwal A, Majzoub A. Indima yama-antioxidant ezindleleni ezisizwa zokuzala. World J Mens Health. Available at: https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC5583374/
- Yeap BB, Page ST, Grossmann M. Ukwelashwa nge-testosterone emadodeni asebekhulile: imiphumela emkhakheni wezokwelapha nemibuzo engakaxazululwa evela ocwaningweni lwe-Testosterone Trials. Lancet Diabetes Endocrinol. Available at: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/30017800/
- Gruenewald DA, Matsumoto AM. Ukwelashwa kokwengeza i-testosterone emadodeni asebekhulile: izinzuzo ezingaba khona nezingozi. Available at: https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK69838/
- Guzick DS, Overstreet JW, Factor-Litvak P, Brazil CK, Nakajima ST, Coutifaris C, Carson SA, Cisneros P, Steinkampf MP, Hill JA, Xu D, Vogel DL; National Cooperative Reproductive Medicine Network. Ukuma, ukunyakaza nokugxila kwesidoda emadodeni anenzalo nangenanzalo. N Engl J Med. Available at: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/11794171/
- Henkel R. Ukulungiselela isidoda: izindlela zanamuhla—izici ze-physiology nokusetshenziswa kwezindlela ezithuthukile zokulungiselela isidoda. Asian J Androl. Available at: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/22138904/
- Mannucci A, Argento FR, Fini E, Coccia ME, Taddei N, Becatti M, Fiorillo C. Umthelela wokucindezeleka kwe-oxidative ekungabini nenzalo kwabesilisa. Front Mol Biosci. Available at: https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC8766739/
- Puliatti S, Toso S, Ticonosco M, Rabito S, Sighinolfi MC, Ferrari R, Rochira V, Santi D, Trenti T, Navarra M, Ferretti S, Montano L, Micali S. Ukuhlolwa kwe-semen ezigulini "urology-naïve": ithuba lokuhlolwa kwe-uroandrology kubesilisa abasebasha. J Clin Med. Available at: https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC10253905/
- Vickram S, Rohini K, Srinivasan S, Nancy Veenakumari D, Archana K, Anbarasu K, Jeyanthi P, Thanigaivel S, Gulothungan G, Rajendiran N, Srikumar PS. Indima ye-zinc (Zn) ekuzaleni kwabantu: uhambo lusukela ekuqaleni kwe-spermatogenesis kuze kube kuzalwa komntwana. Int J Mol Sci. Available at: https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC7926410/
- Kaltsas A. Ukucindezeleka kwe-oxidative nokungabi nenzalo kwabesilisa: indima evikelayo yama-antioxidant. Medicina (Kaunas). Available at: https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC10608597/
- Vaamonde D, Garcia-Manso JM, Hackney AC. Umthelela womsebenzi womzimba nokuzivocavoca emandleni okuzala kowesilisa: uhlu lwemibuzo olusha lokuhlola. Rev Andal Med Deport. Available at: https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC5897111/
- Baskaran S, Finelli R, Agarwal A, Henkel R. Inani lokuxilongwa lokuhlolwa kwe-semen okujwayelekile ku-andrology yezokwelapha. Andrologia. Available at: https://onlinelibrary.wiley.com/doi/abs/10.1111/and.13614








