Indlela yokuthuthukisa ukuphila kwesidoda nokuqinisekisa inani elanele lesidoda
Uma nizama ukubeletha, ukuzimela kwesidoda kubaluleke kakhulu kunalokho ongase ucabange. Kumayelana nokuthi zingaki izinhlamvu zesidoda eziphilayo kusampula yesidoda. Uma inani liphezulu, amathuba akho okukhulelwa abe ngcono. Futhi akukhona nje ngenani lesidoda, kodwa ngokuthi zingaki ngempela izinhlamvu zesidoda eziphilayo—lezo ezingafinyelela futhi zikhulelise iqanda. Ngakho yebo, kubalulekile kakhulu [1].
Uma ubheke ngempela ukukhulisa amathuba akho, kufanelekile ukubheka izinto ezithinta kokubili ukuzimela kwesidoda nokuba nenani elihle lesidoda. Kukhona izinguquko ongazenza, nezithasiselo ongazithatha, ukuze uthuthukise izinto. Ake singene kukho.
Kuyini ukwamelana (viability) kwesidoda nje?
Ukuzimela kwesidoda kubhekisela ekutheni zingaki izinhlamvu zesidoda eziphilayo kusampula. Kubonakala kulula, akunjalo? Kodwa empeleni kubaluleke kakhulu. Phela, uma isidoda singaphili, ngeke sifinyelele eqandeni. Ukuze ukubeletha kwenzeke, cishe u-50% wesidoda sakho kumele sibe siphilile [2]. Odokotela bavame ukukuhlola lokhu uma kunenkinga ngokunyakaza kwesidoda (ukuthi sidonsa kahle kangakanani), ngoba isidoda esifile asihambi neze [3].
Futhi uma uzibuza—yebo, kungenzeka ukuba nesidoda esiphilayo ngisho noma ukunyakaza kwaso kuphansi. Odokotela bangakuhlola lokhu ukuze bathole ukuthi kwenzekani.
Ithiphu ebalulekile: Ukuhlala uphuza amanzi ngokwanele kungasiza ngempela ukuthuthukisa ukuzimela kwesidoda. Kulula kodwa kuyasebenza.
Indlela yokwandisa isidoda esiphilayo
Ukunweba ukuphila kwesidoda akusikho nje inhlanhla. Kunama-nutrient amaningi asizayo. Amanye amavithamini namaminerali adlala indima enkulu ekusekeleni impilo yesidoda futhi angawenza umehluko omkhulu.
- Folic Acid: Ayigcini ngabesifazane kuphela. I-folic acid isiza ekuhlanganisweni kwe-DNA nasekukhuleni kwamaseli, okubalulekile ekugcineni isidoda siphilile nokunciphisa ingozi yokukhubazeka [4].
- Zinc: Lona ubalulekile kakhulu. I-Zinc iyadingeka ekukhiqizweni kwesidoda, isiza kokubili inani nokunyakaza [5].
- Vitamin C: I-antioxidant, okusho ukuthi ivikela isidoda ekulimaleni. Lokhu kubalulekile ekuqinisekiseni impilo enhle yesidoda. Futhi, iqinisa amasosha omzimba [6].
- L-Arginine: Le amino acid isiza ukugeleza kwegazi, okuthuthukisa ukukhiqizwa kwesidoda nokunyakaza kwaso [7].
- CoQ10: Enye i-antioxidant. Le isiza amaseli ukukhiqiza amandla, okubaluleke kakhulu ekugcineni isidoda sakho sihamba nasekukhuliseni inani saso [8].
Ithiphu ebalulekile: Ukuthatha isithasiselo sokuzala esiqukethe la mazakhi kungasiza ukukhulisa ukuzimela kwesidoda ngendlela yemvelo. Futhi kulula kunokuzama ukudla ukudla okuphelele usuku ngalunye.
Yiliphi Inani Elibhekwa Njengenani Elihle Lamasperm?
Ngakho-ke, yini ebhekwa njengelinani “elihle” lamasperm? Ngokufanelekile, ufuna okungenani amasperm ayizigidi ezingu-15 ku-milliliter ngayinye yesidoda [9]. Uma kungaphansi kwalokho, kungaba nzima ukukhulelisa. Kodwa—futhi lokhu kubalulekile—ukuba nenani eliphansi lamasperm akusho ukuthi akunakwenzeka ukuba nezingane. Baningi abafana abanenani eliphansi lamasperm abasaba nguyise izingane.
Ukunaka ukuphila kwamasperm kubaluleke ngokulinganayo ngoba akukhona nje kuphela ngenani lamasperm, kodwa nangokuthi bangaki abaphilayo futhi abakwazi ukwenza umsebenzi wabo [10].
Ithiphu Eholayo: Umsebenzi womzimba ojwayelekile nokudla okunempilo okulinganiselayo kungasiza ukuthuthukisa kokubili inani lamasperm namasperm asebenzayo [11].
Yini Ethinta Ukuphila Kwamamasperm Nenani Lawo?
Kunezinto eziningi ezingaphazamisa ukuphila kwamasperm nenani lamasperm. Ezinye ungase ungazi nokuthi zithinta amandla akho okubamba iqhaza ekuzaleni. Baningi abazibuza, ingabe amazambane amahle enanini lamasperm, ngenxa yezinzuzo zawo zokudla okunomsoco. Nansi isifinyezo esisheshayo:
- Ukubhema: Lona uyabulala—ngempela. Ukubhema kunciphisa kokubili inani lamasperm nokuthi ahamba kahle kangakanani [12].
- Utswala: Utshwala obuningi buphazamisa ukukhiqizwa kwamasperm. Ukunciphisa kubalulekile uma uzama ukukhulelisa [13].
- Ukushisa: Ukushisa kuyisitha samasperm. Ukuchitha isikhathi ku-jacuzzi eshisayo noma nokugqoka izingubo zangaphansi eziqinile kungalimaza ukuphila kwamasperm futhi kwehlise inani lamasperm [14].
Ithiphu Eholayo: Gcina izinto zipholile “phansi laphaya” ngokugwema ukushisa ngokweqile nokugqoka izingubo zangaphansi ezibanzi.
Okubalulekile Ekugcineni
Ukuthuthukisa ukuphila kwamasperm nokuqinisekisa ukuthi unelinani elihle lamasperm akudingi ukuba nzima kakhulu. Izinguquko ezincane endleleni ohlala ngayo, zihlanganiswe nokudla okunomsoco okufanele, zingasiza kakhulu ekuusekeleni amandla akho okubamba iqhaza ekuzaleni. Bheka izithasiselo ezinamakhemikhali anjenge-zinc, i-folic acid ne-CoQ10 ukuze kube lula ukusiza impilo yakho yokuzala. Futhi ungakhohlwa, kuthatha isikhathi—ukuthuthuka empilweni yamasperm akwenzeki phakathi kosuku olulodwa, kodwa ngokuzimisela ungabona imiphumela emihle [15].
Imibuzo ejwayele ukubuzwa
Ngingenzeni ukuthuthukisa ukuphila kwamasperm?
Ungathuthukisa ukuphila nokusebenza kwamasperm ngokuhlala uphuza amanzi anele, ukudla ukudla okunempilo okulinganiselayo, nokuqinisekisa ukuthi uthola ama-antioxidant anele njengeVitamin C ne-CoQ10.
Ngingalihlolela kanjani inani lami lamasperm?
Indlela engcono kakhulu yokuhlola inani lamasperm ukuthi wenze ukuhlaziywa kwesidoda (semen analysis), udokotela wakho angakusiza ngalokho.
Ingabe iminyaka ithinta impilo yamasperm?
Yebo, ikhwalithi yamasperm ingancipha ngokuhamba kweminyaka, kodwa izici zempilo njengokudla nokuzivocavoca zingasiza ukugcina amasperm asebenzayo.
Yiziphi izinhlobo zokudla ezengeza impilo yesidoda?
Ukudla okucebe nge‑zinc, njengamakinati nenhlamvu, noma okucebe ngama-antioxidant njengamazaqathi nemifino, kuhle kakhulu ekuthuthukiseni impilo yesidoda.
Izincaphuno
- Boitrelle F, Shah R, Saleh R, Henkel R, Kandil H, Chung E, Vogiatzi P, Zini A, Arafa M, Agarwal A. Ushicilelo lwesithupha lwe‑WHO Manual for Human Semen Analysis: ukubuyekeza okubucayi kanye nokuhlaziywa kwe‑SWOT. Life (Basel). Available at: https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC8706130/
- Marić T, Fučić A, Aghayanian A. Ukuchayeka kwemvelo nasezindaweni zomsebenzi okuhlotshaniswa nokungazali kwabesilisa. Arh Hig Rada Toksikol. Available at: https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC8265198/
- Aitken RJ, Baker MA. Ukucindezeleka kwe-oxidative nomzimba wokuzala wabesilisa. Reprod Fertil Dev. Available at: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/15367373/
- Ebisch IM, Thomas CM, Peters WH, Braat DD, Steegers-Theunissen RP. Ukubaluleka kwe‑folate, i‑zinc kanye nama-antioxidant ekwakhekeni nasekugwemeni ukungabi nenzalo okuncishisiwe (subfertility). Hum Reprod Update. Available at: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/17099205/
- Li X, Zeng YM, Luo YD, He J, Luo BW, Lu XC, Zhu LL. Imiphumela ye‑folic acid kanye ne‑folic acid ehambisana nezithasiselo ze‑zinc ezintweni zesidoda kanye nemiphumela yokukhulelwa emadodeni angazali: ukubuyekezwa ohlelweni kanye ne‑meta-analysis. Heliyon. Available at:https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC10395467/
- Agarwal A, Gupta S, Sharma RK. Indima yokucindezeleka kwe-oxidative ekuzaleni kwabesifazane. Reprod Biol Endocrinol. Available at: https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1215514/
- Zini A, Al-Hathal N. Ukwelashwa ngama-antioxidant ekungazaleni kwabesilisa: iqiniso noma inganekwane? Asian J Androl. Available at: https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3739339/
- Balercia G, Buldreghini E, Vignini A, Tiano L, Paggi F, Amoroso S, Ricciardo-Lamonica G, Boscaro M, Lenzi A, Littarru G. Ukwelashwa nge‑Coenzyme Q10 emadodeni angazali anesifo sokuhamba kancane kwesidoda esingaziwa imbangela yaso (idiopathic asthenozoospermia): ucwaningo olulawulwayo nge‑placebo, oluphindwe kabili olungahleliwe. Fertil Steril. Available at: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/18395716/
- Cooper TG, Noonan E, von Eckardstein S, Auger J, Baker HW, Behre HM, Haugen TB, Kruger T, Wang C, Mbizvo MT, Vogelsong KM. Amanani areferensi eWorld Health Organization ezimweni zesidoda somuntu. Hum Reprod Update. Available at: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/19934213/
- WHO manual for the standardized investigation, diagnosis and management of the infertile male. Niederberger, Craig. Urology. Available at: https://www.goldjournal.net/article/S0090-4295(00)00803-7/abstract
- Balawender K, Orkisz S. Umthelela yezici ezithile zendlela yokuphila ezingaguqulwa ekuzaleni kwabesilisa emhlabeni wanamuhla. Cent European J Urol. Available at: https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC7848840/
- Vine MF. Ukubhema nokuzala kwabesilisa: ukubuyekeza. Int J Androl. Available at: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/9051418/
- Jensen TK, Swan S, Jørgensen N, Toppari J, Redmon B, Punab M, Drobnis EZ, Haugen TB, Zilaitiene B, Sparks AE, Irvine DS, Wang C, Jouannet P, Brazil C, Paasch U, Salzbrunn A, Skakkebæk NE, Andersson AM. Utshwala nempilo yokuzala kwabesilisa: ucwaningo oluqondile lwamadoda anempilo angu-8344 avela e‑Europe nase‑USA. Hum Reprod. Available at: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/24893607/
- Jung, A \& Schuppe, H.-C. (2008). Umthelela wokushisa kwezitho zokuzala ezisesifubeni ekhwalithini yesidoda kubantu. Andrologia. Available at: https://www.researchgate.net/publication/5772959_Influence_of_genital_heat_stress_on_semen_quality_in_humans
- Ray A, Shah A, Gudi A, Homburg R. Ukungazali okungachazwanga: ukubuyekezwa nokubuyekeza umkhuba. Reprod Biomed Online. Available at: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/22503948/








