Inani lesidoda ngokweminyaka nevolumu emaphakathi yesidoda esikhiphwayo ichazwe
Lapho sikhuluma ngokuzala, ukuqonda inani lesidoda ngokweminyaka kubalulekile, ikakhulukazi uma nizama ukukhulelwa. Njengoba amadoda eguga, izinto ezifana nenani lesidoda nobungako besidoda (umthamo wesidoda ophumayo) ziyashintsha. Lezi zinguquko zingenza kube nzima ukukhulelwa ngokwemvelo, nakuba kungesona isimo esingenakwenzeka neze. Kulesi sihloko, sizobheka ukuthi inani lesidoda nomthamo wesidoda ophumayo kushintsha kanjani njengoba uneminyaka eminingi nokuthi yini ongayenza ukusiza ukukwazi kwakho ukuzala.
Inani lesidoda ngokweminyaka nendlela elithinta ngayo ukuzala
Pho-ke, inani lesidoda ngokweminyaka lithinta kanjani ukuzala ngempela? Okokuqala, inani lesidoda ngokuvamile liyehla njengoba amadoda eguga, ikakhulukazi ngemva kweminyaka engu-40 [1]. Uma usamncane, inani lesidoda ngokwesilinganiso liba phakathi kuka-15 no-200 wezigidi zesidoda kumillilitha owodwa wesidoda, kodwa njengoba uneminyaka eminingi, lelo nani livame ukwehla. Nokho, amadoda aqhubeka ekhiqiza isidoda impilo yawo yonke. Kuwukuthi nje, ngenxa yeminyaka, inani nekhalithi akuseyona efana naleyo yangaphambili.
Uma ubheka ishadi lenani lesidoda ngokweminyaka, uzobona ukuthi amadoda aseminyakeni yawo yama-20 noma yama-30 ngokuvamile abe nenani eliphezulu lesidoda uma liqhathaniswa namadoda aseminyakeni yawo yama-40 noma yama-50 [2]. Nakuba ukukhiqizwa kwesidoda kuqhubeka, akusebenzi kahle njengakuqala, okungenza kube nzima ukukhulelwa ngokwemvelo njengoba uguga.
Ithiphu ephambili: Faka ekudleni kwakho ukudla okucebe ngama-antioxidant afana no-vitamin C no-E ukuze kuvikelwe isidoda ekulimaleni okubangelwa iminyaka. Izinguquko ezilula zingasiza ngempela.
Umthamo wesidoda ophumayo ngokweminyaka
Bese kuba khona umthamo wesidoda ophumayo ngokweminyaka. Lokhu empeleni ubungako besidoda obuphuma ngesikhathi sokuchama ngokocansi. Amadoda amancane ngokuvamile anomthamo omkhulu wesidoda kunamadoda asebekhulile [3]. Umthamo wesidoda ophuma ngesikhathi sokuchama ngokocansi ngokweminyaka kumuntu wesilisa omncane ungaba phakathi kuka-3 no-5 millilitha, kodwa njengoba uguga, lowo mthamo uyancipha. Futhi lokho akusona isibalo esingahleliwe—umthamo omncane wesidoda ophumayo usho isibalo esincane sesidoda esifinyelela iqanda, okungenza kube nzima kancane ukukhulelwa.
Kubantu besilisa asebekhulile, ikakhulukazi abangaphezu kweminyaka engu-50, lokhu kwehla kubaluleke kakhulu [4]. Umthamo ophansi nawo ungahlotshaniswa nezinye izinkinga njengekhwalithi noma ukunyakaza kwesidoda, okungeza inselelo emkhakheni wonke wenqubo yokukhulelwa.
Ithiphu ephambili: Hlala upholile emanzini! Kuvakala kulula, kodwa ukuphuza amanzi amaningi kungasiza ukugcina umthamo wesidoda ophumayo usempilweni.
Ishadi lenani lesidoda samadoda ngokweminyaka
Uma wake wabheka ishadi lesibalo sesidoda samadoda ngokweminyaka, cishe uke wabona ukuthi inani lesidoda liqala liphezulu lapho uselula. Amadoda aseminyakeni yawo yama-20 angaba nesibalo sesidoda esisukela ku-60 kuya ku-100 million ngomililitha ngamunye, kodwa lapho usufika eminyakeni yama-40, leso sibalo singehla siye ku-40 million ngomililitha noma ngaphansi [5]. Isibalo esimaphakathi sesidoda ngokweminyaka sikhombisa ukwehla kancane kancane ngemva kweminyaka engu-35, okuchaza ukuthi amadoda asebekhulile angase abhekane nezinselelo ezinkulu ngokuzala. Indikimba ethi ngemiphi iminyaka amadoda angakwazi ukukhiqiza isidoda ibalulekile lapho kubhekwa izinguquko esibalo sesidoda ngokuhamba kwesikhathi.
Futhi akukhona nje kuphela ngenani lesidoda. Njengoba ukhula, ikhwalithi yesidoda nayo iyancipha, okusiletha endaweni elandelayo.
Ikhwalithi yesidoda ngokuhamba kweminyaka
Ikhwalithi yesidoda ngokuhamba kweminyaka inenye into ebalulekile okufanele uyicabangele. Njengoba amadoda ekhula, ikhwalithi yesidoda iyancipha ngenxa yezinto ezifana ne-oxidative stress [6]. Lokhu kungaholela ku-DNA elimele ngaphakathi kwamangqamuzana esidoda, okungase kwandise ingozi yokuba nezinkinga zofuzo. Futhi, ukunyakaza kwesidoda (ukuthi isidoda siyabhukuda kahle kangakanani) nokwakheka kwaso (umumo wesidoda) nakho kuvame ukwehla ngokuhamba kweminyaka.
Yilokho okwenza kubaluleke ukuba uthole ama-antioxidants anele, njenge-CoQ10, i-Selenium, ne-Zinc. Le mithi yokudla isiza ukuvikela isidoda ekulimaleni okubangelwa i-oxidative stress futhi ithuthukise yonke ikhwalithi yesidoda, ngisho nalapho usukhulile. Izithasiselo ezinokwakhiwo okunjenge-Zinc ne-CoQ10 zingasekele impilo yesidoda nokunyakaza kwaso, ikakhulukazi njengoba amadoda ekhula.
Ithiphu ebaluleke kakhulu: Ukwengeza izithasiselo ze-Zinc ne-CoQ10 ohlelweni lwakho lwansuku zonke kungasiza ngempela ukuthuthukisa kokubili ikhwalithi nokunyakaza kwesidoda.
Okubalulekile Ekugcineni
Ekugcineni, ukuxhumana phakathi kwesibalo sesidoda ngokweminyaka nokuzala kucacile. Njengoba amadoda ekhula, kokubili inani lesidoda nevolumu yokuchama kwesidoda kwehla, okwenza kube nzima—kodwa hhayi into engenzeki—ukukhulelwa ngendlela yemvelo. Nokho, ngezinguquko ezithile zendlela yokuphila, ukudla okungcono, nezithasiselo ezifanele, kungenzeka ugcine impilo yesidoda ingcono futhi utonge amathuba akho okukhulelwa.
Imibuzo evame ukubuzwa
Ingabe inani lesidoda liyehla ngempela njengoba uguga?
Yebo, inani lesidoda livame ukwehla ngemva kweminyaka engu-35, futhi lehle kakhulu ngemva kweminyaka engu-40 [7].
Iyiphi ivolumu yokuphuma kwesidoda evamile?
Ibanga elivamile liphakathi kuka-1.5 no-5 ml, kodwa livame ukwehla njengoba amadoda eguga [8].
Ingabe ikhwalithi yesidoda ingathuthuka njengokuhamba kweminyaka?
Eqinisweni, cha. Ikhwalithi yesidoda ivamise ukwehla, kodwa ama-antioxidant afana ne-CoQ10 ne-Zinc angasiza ukuyithuthukisa [9].
Ingabe ivolumu yokuphuma kwesidoda ithinta kanjani ukukhulelwa?
Ivolumu ephansi isho ukuthi kunamasidoda ambalwa okuchumisa iqanda, okwenza inqubo yokukhulelwa ibe nzima kancane [10].
Ngingenzeni ukugcina isidoda sami sinempilo njengoba ngiguga?
Gxila ekudleni okunempilo, ukuzivocavoca njalo, bese ucabangela ukuthatha izithasiselo ze-Zinc ne-Vitamin C ukuze usekele impilo yesidoda [11].
Izinkomba
- Kidd SA, Eskenazi B, Wyrobek AJ. Imithelela yeminyaka yobudala yabesilisa kwikhwalithi yesidoda nokuzala: ukubuyekeza izincwadi zesayensi. Fertil Steril. Kutholakala ku: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/11172821/
- Levitas E, Lunenfeld E, Weisz N, Friger M, Potashnik G. Ubudlelwano phakathi kweminyaka yobudala namapharamitha esidoda emadodeni anesibalo sesidoda esijwayelekile: ukuhlaziywa kwezibonelo zesidoda ezingu-6022. Andrologia. Kutholakala ku: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/17430422/
- Ulubay M, Bahaettin Ulu M, Akdeniz E. Umphumela wokuguga kumapharamitha esidoda emadodeni ane-normozoospermia: Ucwaningo olunqamulelayo. Int J Reprod Biomed. Kutholakala ku: https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC9806242/
- Lu XM, Liu YB, Zhang DD, Cao X, Zhang TC, Liu M, Shi HJ, Dong X, Liu SY. Umphumela wobudala obuthuthukile bobaba emiphumeleni yokuzala ezijikeni ze-IVF zokungabi nankinga kowesilisa: ucwaningo lweqembu olubuyekeziwe emuva. Asian J Androl. Kutholakala ku: https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC10069682/
- Pino V, Sanz A, Valdés N, Crosby J, Mackenna A. Imiphumela yokuguga kumapharamitha esidoda nasekucekelweni phansi kwe-DNA yesidoda. JBRA Assist Reprod. Kutholakala ku: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/31692316/
- Sharma R, Agarwal A, Rohra VK, Assidi M, Abu-Elmagd M, Turki RF. Imiphumela yokwanda kweminyaka yobudala kababa kwekhwalithi yesidoda, imiphumela yokuzala nezingozi ze-epigenetic ezihambisana nezingane. Reprod Biol Endocrinol. Kutholakala ku: https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4455614/
- Halvaei I, Litzky J, Esfandiari N. Ubudala obuthuthukile bobaba: imithelela kumapharamitha esidoda, imiphumela yokuzalanisa esekelwa (assisted reproduction) nempilo yezizukulwane. Reprod Biol Endocrinol. Kutholakala ku: https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC7664076/
- Jørgensen N, Andersen AG, Eustache F, Irvine DS, Suominen J, Petersen JH, Andersen AN, Auger J, Cawood EH, Horte A, Jensen TK, Jouannet P, Keiding N, Vierula M, Toppari J, Skakkebaek NE. Umehluko wesifunda kwekhwalithi yesidoda eYurophu. Hum Reprod. Kutholakala ku: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/11331653/
- Dimitriadis F, Borgmann H, Struck JP, Salem J, Kuru TH. Ukuthathwa kwezithasiselo zama-antioxidant ekuzaleni kwabesilisa - Uhlolojikelele oluhlelelekile. Antioxidants (Basel). Kutholakala ku: https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC10135082/
- Levitas E, Lunenfeld E, Weisz N, Friger M, Potashnik G. Ubudlelwano phakathi kweminyaka yobudala namapharamitha esidoda emadodeni anesibalo sesidoda esijwayelekile: ukuhlaziywa kwezibonelo zesidoda ezingu-6022. Andrologia. Kutholakala ku: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/17430422/
- Kidd, Sharon A et al. Imithelela yeminyaka yobudala yabesilisa kwikhwalithi yesidoda nokuzala: ukubuyekeza izincwadi zesayensi. Fertility and Sterility Kutholakala ku: https://www.fertstert.org/article/S0015-0282(00)01679-4/fulltext









