Ingabe ukubanda kuyisibonakaliso sokukhulelwa?
Isikhathi sokukhulelwa yisikhathi sezinguquko ezinkulu emzimbeni. Futhi nazo ziletha izimpawu eziningi ezingase zibonakale sengathi azihlobene ekuqaleni. Enye yale mibuzo abesifazane abaningi abayibuzayo ithi, Ingabe ukubanda kuyisibonakaliso sokukhulelwa? Kuyisimpawu esivamile, kodwa sivame ukunganakwa ezingxoxweni zakho ezijwayelekile mayelana nokukhulelwa. Eqinisweni, ucwaningo olwenziwa ezehlakalweni ezingaphezu kuka-22,000 luthole ukuthi u-16.8% wabomama babe nesifo somkhuhlane ojwayelekile cishe sonke isikhathi sokukhulelwa.[1] Nakuba ezinye izifazane zingase zibe nemikhuhlane emzimbeni (chills) noma zizizwe zibanda ngendlela engaqondakali ekuqaleni kokukhulelwa, ubudlelwane phakathi kokuzizwa ubanda nokukhulelwa abulula njengokubonakala kwakhona.
Kulesi sihloko, sizohlola ukuthi ingabe ukubanda kuyisibonakaliso sokukhulelwa, sibheke izimbangela ezingaba khona, futhi sihlukanise phakathi kwezimpawu zokubanda nezimpawu zokuqala zokukhulelwa ezivamile kakhulu.
Ukuqonda Izimpawu Zokuqala Zokukhulelwa
Iningi labantu lijwayele izimpawu zokuqala zokukhulelwa ezivamile, noma izimpawu zokuqala zokukhulelwa ezifana neze-flu, njengezinhliziyo (nausea), ukukhathala, nokungabi nokuya esikhathini. Kodwa-ke, kunezinye izimpawu eziningi ezingaziwa kangako ezingavela, njengokushintsha kwezinga lokushisa komzimba.
Nakuba ukubanda kungaziwa kabanzi njengesimpawu esijwayelekile sokukhulelwa, ezinye izifazane zimbika ukuzizwa zibanda ekuqaleni kokukhulelwa noma izimpawu ezifana nokubanda ekuqaleni kokukhulelwa. Lo muzwa ungahambisana nezinye izimpawu zokuqala, okungenza kube nzima ukuhlukanisa ukuthi lobubanda buhlobene ngqo nokukhulelwa noma nezinye izizathu.
Ingabe Ukubanda Kungaba Isibonakaliso Sokukhulelwa?
Uma abantu bebabuza, Ingabe ukuzizwa ubanda kuyisibonakaliso sokukhulelwa kokuqala? impendulo ithi kungenzeka kube njalo. Ezinye izifazane zibika umuzwa wokuba nobanda okungajwayelekile njengenye yezimpawu zokuqala. Lokhu akubhekwa njengenye yezimpawu ezinkulu noma ezivame kakhulu, kodwa kungase kuhlobane nokushintsha kwamazinga amahomoni.
Ngesikhathi sokukhulelwa, umzimba wenzeka izinguquko ezinkulu kakhulu. Ukukhuphuka kwe-progesterone, elinye lamahomoni amakhulu okukhulelwa, kungabangela ukuthi umzimba ube nobunzima ekulawuleni izinga lokushisa. Lokhu kungaholela ekuzizweni ufudumele ngokweqile (hot flashes) noma ubanda, kushiye abesifazane bezibuza, Ingabe ukuzizwa ufudumele kuyisibonakaliso sokukhulelwa? Kanyekanye, ingabe ukuzizwa ubanda kuyisibonakaliso sokukhulelwa?
Kungani Ungase Uzizwe Ubanda Ekuqaleni Kokukhulelwa?
- Izinguquko Zamahomoni: Amahomoni adlala indima enkulu ngesikhathi sokukhulelwa, kanti i-progesterone ikakhulukazi ingathinta izinga lokushisa komzimba. Nakuba leli homoni livamise ukwandisa ukushisa komzimba, ezinye izifazane zingase zibe nezikhathi zokuzizwa zibanda njengoba umzimba wazo uzama ukujwayela.[2]
- Ukujikeleza Kwegazi: Njengoba ukukhulelwa kuqhubeka, umzimba upompa igazi eliningi ukuze usekele ingane ekhula. Kodwa-ke, ekuqaleni kokukhulelwa, ukugeleza kwegazi kungase kusesele kulungiswa, okuholela ezikhathini zokuzizwa kubanda. [3]
- Izinguquko ekusebenzeni komzimba (Metabolic Shifts): Ukukhulelwa kusheshisa ukushiswa kwamafutha emzimbeni, futhi kwesinye isikhathi lokhu kungashiya abesifazane bezizwa bebanda njengoba umzimba usebenza kanzima ukusekela ukukhulelwa.
Lezi zici zingase zinikele emzweleni abanye abesifazane abawuchaza njengokuzwa umkhuhlane ngesikhathi bekhulelwe. Nokho, kubalulekile ukuqaphela ukuthi akuwona wonke amawesifazane abahlangabezana nalesi sici.
Izimpawu zomkhuhlane nobanda ekuqaleni kokukhulelwa
Enye imibuzo evamile ukuthi ingabe umkhuhlane noma izimpawu ezifana nomkhuhlane zingaba isibonakaliso sokuqala sokukhulelwa. Ngempela, izifazane eziningi zibika izimpawu ezifana nekhala elivuzayo, ukugxila kwemigudu yokuphefumula ekuqaleni kokukhulelwa, noma izimpawu zokuqala zokukhulelwa ezihlobene nephunga. Lokhu kuvame ukuzishiya zibuzisa ukuthi, Ingabe umkhuhlane uyisibonakaliso sokukhulelwa? noma, Ingabe umkhuhlane ungaba isibonakaliso sokukhulelwa?
Uhlelo lokuzivikela emzimbeni lujwayele buthaka ngesikhathi sokukhulelwa, ikakhulukazi ezigabeni zokuqala. Lokhu kwehla kokuzivikela kwenza abesifazane abakhulelwe babe sengozini enkulu yokuthola imikhuhlane evamile ngisho nezimpawu zokukhulelwa ezifana nomkhuhlane. Umzimba wehlisa izivikelo zawo ukuvikela umbungu okhula, okuyingxenye yesizathu sokuthi kungani ungase uzwe izimpawu ezifana nomkhuhlane ekuqaleni kokukhulelwa. [4]
Izimpawu ezivamile ezingase zifane nomkhuhlane ekuqaleni kokukhulelwa zifaka phakathi:
- Ikhala elivuzayo: Izinguquko zamahomoni nokwanda kokugeleza kwegazi kungaholela ekugxileni kwemigudu yamakhala. Ezinye izifazane zaze zibona ikhala elivuzayo njengezinye zezimpawu zokuqala zokukhulelwa.
- Umphimbo obuhlungu: Nakuba kungavami kangako, ezinye izifazane zivame ukucabanga ukuthi, ingabe umphimbo obuhlungu uyisibonakaliso sokukhulelwa? Noma zibike umphimbo obuhlungu njengesibonakaliso sokuqala sokukhulelwa, okungenzeka kuhlobene nezinguquko zamahomoni.
- Ukugxila kwemigudu yokuphefumula: Esinye isibonakaliso ukugxila kwemigudu yokuphefumula, okushiya abaningi bebuzwa ukuthi, Ingabe ukuvinjelwa kwemigudu yokuphefumula kuyisibonakaliso sokukhulelwa? Nakuba lokhu kuvinjelwa kungaba into evamile ngenxa yezinguquko zamahomoni, akusho njalo ukuthi umuntu ukhulelwe kukodwa.
Izimpawu ezifana nomkhuhlane nokukhulelwa
Ukukhulelwa kungaholela enhlanganisweni yezimpawu ezifanayo ne-flu. Lezi zimpawu zingahlanganisa ukukhathala, umkhuhlane omnene, izinhlungu emzimbeni, ngisho nokuzwa kubanda. Kuyacaca ukuthi kungani abanye abesifazane bengadideka phakathi kwalezi zimpawu zokukhulelwa ezinjengomkhuhlane nesifo sangempela. Nokho, uma uzizwa uphelelwa amandla futhi uzibuza ukuthi, Ingabe umkhuhlane ojwayelekile uphawu lokukhulelwa? kubalulekile ukuqaphela ukuthi yize izimpawu ezifana nomkhuhlane zingavela ngesikhathi sokukhulelwa, azisona isibonakaliso esiqinisekile salo.
Ukwehlukanisa izimpawu zomkhuhlane nezimpawu zokukhulelwa
Kubalulekile ukuqonda umehluko phakathi kwezimpawu zomkhuhlane ojwayelekile ne-zimpawu zokuqala zokukhulelwa noma izimpawu zokukhulelwa ezifanayo nomkhuhlane. Isibonelo:
- Izimpawu zomkhuhlane ekuqaleni kokukhulelwa zingahlanganisa ukuvaleka kwemigudu yokuphefumula, izinhlungu ezincane zekhanda, nokukhathala, kodwa lezi zingadideka kalula nomkhuhlane ojwayelekile noma i-flu.
- Umkhuhlane esigabeni sokuqala sokukhulelwa noma ukuba nomkhuhlane ngesikhathi sokuqala sokukhulelwa kungase kube wukuthi nje umzimba wakho ulungela izinguquko zamahomoni nezinguquko ohlelweni lokuzivikela emithweni.
Igama elithi izimpawu zokukhulelwa ezifanayo nomkhuhlane (flu) mhlawumbe alijwayelekile, kodwa zenzeka, yize zingesona isibonakaliso esiyinhloko sokukhulelwa. Uma uzwa kubanda, ukhathele, noma unomuzwa ofana nomkhuhlane, kungcono ukubheka yonke imiqondo yezimpawu bese uthintana nochwepheshe bezempilo ukuze ucacelwe.
Ingabe kukhona ezinye izimpawu zokukhulelwa ezihlobene nezinguquko zokushisa komzimba?
Okuthakazelisayo ukuthi, ngesikhathi abanye besizwa kubanda, abanye bazizwa ngokuphambene nalokho. Akuyona into engajwayelekile ukuthi abesifazane babike ama-hot flashes ngesikhathi bekhulelwe, ikakhulukazi ekuqaleni. Lokhu kudala imibuzo enjengokuthi, Ukuzwa ushisa ingabe kuwuphawu lokukhulelwa? nokuthi Ukuzwa ushisa ingabe kuwuphawu lokukhulelwa? Njengasezimpawini zobandayo, ukuzwa ushisa kungabangelwa izinguquko zamahomoni, ikakhulukazi ukwanda kwe-progesterone, okungenza umzimba wakho uzwe ufudumele kunokujwayelekile.
Ingabe ukubanda kungaba uphawu lokuqala lokukhulelwa?
Yize izimpawu zomkhuhlane zingesona isibonakaliso esithembekile kakhulu sokukhulelwa, kubalulekile ukubheka isithombe esiphelele sokuthi umzimba wakho ushintsha kanjani. Ukuguquguquka kwamahomoni kungaletha imizwa eminingi ehlukene, okuhlanganisa nokuzwa kubanda, okwenza kube nokwenzeka ukuthi izimpawu zomkhuhlane zibe yizimpawu zokuqala zokukhulelwa kwabanye abafazi.
Nokho, ezinye izimpawu zokuqala ezivamile zokukhulelwa, ezifana nesicanucanu, ukukhathala, ubuhlungu kwamabele, nokushintsha kwemizwa, ziqinisekisa kakhulu. Uma uzibuza ukuthi ngabe ukubanda kungesinye sezimpawu zokuqala zokukhulelwa noma ukuthi ngabe izimpawu zokubanda ziyisibonakaliso sokukhulelwa, cabanga ngokubheka izimpawu zakho jikelele bese uqinisekisa ngokusebenzisa ukuhlolwa kokukhulelwa.
Isiphetho: Ubudlelwano Obuyinkimbinkimbi Phakathi Kokubanda Nokukhulelwa
Ngakho-ke, ingabe ukubanda kuyisibonakaliso sokukhulelwa? Impendulo ithi yebo futhi cha. Nakuba kungenzeka ukuba nezimpawu zokubanda ngenxa yezinguquko zamahomoni neze-metabolism, akusona isibonakaliso esiqinisekile sokukhulelwa. Izimpawu ezifana nokubanda ngesikhathi sokuqala sokukhulelwa, izimpawu ezifana ne-flu ekubeni uphawu lokukhulelwa zakuqala, noma ngisho nokuba nomphimbo ogobhozayo noma ikhala eligelezayo njengesibonakaliso sokukhulelwa kungenzeka, kodwa akufanele utethembe kuzo njengendlela eyinhloko yokuthola ukukhulelwa.
Kunalokho, uma usola ukuthi kungenzeka ukhulelwe futhi uqaphela imizwa yokubanda engajwayelekile noma ukuqala ngokuzumayo kokubanda njengesibonakaliso sokuqala sokukhulelwa noma ezinye izimpawu zokukhulelwa zokuqala ezihambisana nokubanda njengomkhuhlane omncane ekhanda ngesikhathi sokuqala sokukhulelwa, kungcono uqaphe ezinye izimpawu ezivamile. Ukuhlushwa umkhuhlane ojwayelekile ngesikhathi sokuqala sokukhulelwa kungahlangana nezimpawu zokukhulelwa, kodwa ukuze uqinisekise kahle, ukuhlolwa kokukhulelwa nokubonisana nomhlinzeki wezempilo yikho okuhlala kuyinketho engcono kakhulu.
Imithombo
- Acs N, Bánhidy F, Horváth-Puhó E, Czeizel AE. Ucwaningo lwecala-nokulawula olususelwe kubantu bonke mayelana nomkhuhlane ojwayelekile ngesikhathi sokukhulelwa nezinkinga zokuzalwa. Eur J Epidemiol. 2006;21(1):65-75. doi:10.1007/s10654-005-5364-2. PMID: 16450209.
- Jee SB, Sawal A. Izinguquko Zomzimba Kwabesifazane Abakhulelwe Ezibangelwa Izinguquko Zamahomoni. Cureus. 2024 Mar 5;16(3):e55544. doi:10.7759/cureus.55544. PMID: 38576690; PMCID: PMC10993087.
- Hytten F. Izinguquko kumthamo wegazi ngesikhathi sokukhulelwa okuvamile. Clin Haematol. 1985 Oct;14(3):601-12. PMID: 4075604. Kutholakala ku-inthanethi: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/4075604/
- Ucwaningo Kazwelonke Lokuvimbela Iziphambeko Ekuzalweni. Umbiko kamama ngomkhuhlane obangelwa umkhuhlane ojwayelekile noma i-flu ngesikhathi sokuqala sokukhulelwa kanye nobungozi beziphambeko zokuzalwa ezingahileli inhliziyo, Ucwaningo Kazwelonke Lokuvimbela Iziphambeko Ekuzalweni, 1997–2011. Usuku Lokushicilela : November 02 2017. Birth Defects Res. 110(4):342-351 Kutholakala ku-inthanethi: https://stacks.cdc.gov/view/cdc/52159










