Indlela yokwandisa ubuningi bezidoda ngobusuku obubodwa ngokudla nezithasiselo
Umbuzo othi ukuthi ungawandisa kanjani umthamo wesidoda ebusuku abaningi amadoda bawubuza lapho befuna ukwandisa amandla azo okuzala nokuthuthukisa amathuba okuqala noma okwandisa umndeni. Umqondo wokubona imiphumela esheshayo uyayheha, kodwa kubalulekile ukukhumbula ukuthi umzimba womuntu udinga ukwesekwa okuqhubekayo ngokuhamba kwesikhathi. Lesi sihloko sibheka ukuthi ukudla, indlela yokuphila, nezinye izakhamzimba zingakusiza kanjani ukufinyelela izinhloso zakho zempilo yokuzala. Uzofunda nge ukudla kokukhuthaza isidoda, uthole izindlela zokufaka ukudla okwandisa inani lesidoda emkhubeni wakho wansuku zonke, futhi uhlole amanye amasu okwandisa ukukhiqizwa koketshezi lwesidoda okuqinile.
Kungani Umthamo Wesidoda Ubalulekile
Umthamo wesidoda awukhulumi ngenombolo kuphela. Inani elinempilo lingase lisekele inqubo yokukhulelwa ngokunikeza indawo efanele kwamangqamuzana esidoda ukuba adade [1]. Amanye amadoda afuna nokuthola ukuthi angayandisa kanjani inani loketshezi lwesidoda noma athole ukuthi angakhiqiza kanjani isidoda esiningi emahoreni angu-24, ethembe ukulungiseka ngokushesha. Lesi sifiso siyaqondeka. Kodwa-ke, umzimba ungathuthukisa izici zokuzala ngempumelelo ngokwengeziwe ngokwamukela imikhuba emihle.
Umthamo wesidoda ungaba nomthelela ngezizathu ezinjengokuthambisa, ukuhamba kwesidoda, ngisho nomuzwa wokuzethemba. Kwezinye izimo, ukwazi ukuthi ungawandisa kanjani umthamo woketshezi lwesidoda noma izindlela zokwandisa ukuzigijimisa kwesidoda kunganikeza ukuphepha enhliziyweni. Kodwa-ke, umthamo uwedwa awuqinisekisi ngaso sonke isikhathi amaseli anempilo.
Abanye abantu bazibuza ukuthi ingabe umthamo omkhulu ubonisa futhi ukuthi kunamaseli esidoda amaningi yini. Iqiniso lihluke kancane. Nezinga lekhwalithi libalulekile. Noma kunjalo, uma uhlanganisa ukudla okufanele nendlela yokuphila efanele, kungenzeka kancane kancane kusize ukwakha isisekelo esiqinile sokuzala kowesilisa. Abaningi baphinde bazibuze ukuthi yikuphi ukudla okwandisa inani lesidoda, yize ukugxila entweni eyodwa kungase kungabi yanele.
Izinto Eziyinhloko Ethelelayo Ekukhiqizweni Kwesidoda
Izinto eziningi zingalibumba ikhono lomzimba lokukhiqiza isidoda. Ukudla kubalulekile. Kananjalo ukuphumula okuvamile. Enye into ebalulekile ukulawula ingcindezi. Abantu abafuna ukwazi ukuthi bangalwenza kanjani isidoda lube namandla ukukhulelwa bavame kudingeka bacabange ngemikhuba yansuku zonke. Ngisho nezinguquko ezincane zingaholela emiphumeleni engcono emasontweni ambalwa.
Kwezinye izimo, ukuvezwa ekushiseni nakho kunomthelela. Ukuwagwema amabhulukwe angaphansi aqinile noma ukugeza isikhathi eside emanzini ashisayo kuvame ukuwelulekwa uma uhlose ukuthola ukuthi ungakhiqiza kanjani isidoda esiningi. Ukuhlala uphuza amanzi njalo nakho kungasiza. Khonamanjalo, abanye amadoda aqala ukunaka izinhlelo zokuzivocavoca uma efuna ukubona ukuthi angabhekana kanjani nokwandisa ukuzigijimisa kwesidoda noma ukuthi angagcina kanjani amahomoni ezingeni elizinzile.
Akusona isikhathi sonke okudingeka izinguquko ezinkulu. Ukuthuthuka okuncane kancane kungase kube usizo kakhulu kunanoma yini egqamile noma esheshayo futhi ephila isikhashana [2]. Ukuhlanganisa ukudla okuhlakaniphile, ukuzivocavoca okuvamile, ukuphumula okulingene, nengcindezi encane kungakhuthaza umzimba ukuthi ufinyelele esimweni ozinzile esisekela indlela yokwandisa ingcindezi yesidoda nokuzala okuphelele.
Ukudla Okufanele Ukusekela Ubuningi Besidoda
Lapho kufunwa ukudla okuthuthukisa ubuningi besidoda noma mhlawumbe isithasiselo sokudla esithile sokwandisa ubuningi besidoda, kungasiza ukubheka izinto ezinothile ngezinto zokudla. Izithelo ezintsha, imifino, inyama engenamafutha amaningi, imbewu, nezinhlanzi yizibonelo ezivamile. Abanye bakhetha ukuhlola imbewu efana nembewu yelanga noma imbewu yekhabishi (pumpkin), engase inikeze i-zinc nezinye izingxube. Futhi, izinhlanzi zinganikeza amafutha anempilo adlala indima yokusekela ukulinganisa amahomoni.
Abantu bangadla ukudla okuthuthukisa ubuningi besidoda ngokukhetha amajikijolo acebile ngama-antioxidant noma imifino eluhlaza enamagqabunga [3]. Abanye abantu bacabangela nama-ntofo kanye. Kungenzeka ungaboni izinguquko ngokushesha, kodwa lokhu kudla kuvame ukugcina umzimba usesimweni esingcono jikelele. Ngisho nokuzifaka ekudleni kwakho njalo kungasiza amadoda ukubhekana nendaba yokuthi bangayandisa kanjani ivolumu yesidoda ngokuhamba kwesikhathi.
Kulabo abathakazelayo ekudleni okwandisa ubuningi besidoda noma abadinga ukudla okwakha ubuningi besidoda, ukuhlukahluka kubalulekile. Ukudla okulinganiselayo nokuhlukahlukene ngokuvamile kudlula ukuthembela entweni eyodwa kuphela. Uma umbuzo uwukudla okwandisa ubuningi besidoda, khona-ke ukugxila ezintweni eziningi eziletha uzuzo ezivela emaqenjini ahlukene okudla kunganikeza imiphumela engcono.
Izakhamzimba Zansuku Zonke Zokuthuthukisa Uzalo
Umzimba ungadinga amaminerali amaningi namavithamini ukuze ugcine isidoda siqinile futhi sinempilo. Abanye amadoda abuza ngamavithamini esidoda, ikakhulukazi ukuze agcwalise izikhala ezingaba khona ekutholeni izakhamzimba. Ngokuvamile, ama-antioxidant, i-vitamin C, i-vitamin D, noma i-zinc kungasiza umzimba ukubhekana nengcindezi nokugcina amazinga amahomoni elinganiselwe. Izindaba ezinhle wukuthi ukudla okuhle okuhlanganisa imifino nezithelo, okusanhlamvu okuphelele, kanye nengcosana yepuloteni enempilo kungahlanganisa lezi zakhamzimba kahle kakhulu.
Ngezinye izikhathi, abantu bacabangela futhi amavithamini okwandisa ubuningi besidoda noma izithasiselo zokwandisa ubuningi besidoda ngenxa yokuba lula. Kodwa khumbula ukuthi ukudla kwangempela kungahlinzeka ngokubambisana kwezinto. Uma ukhetha indlela yezithasiselo, ukuhlola amalebula kuwumkhuba ohlakaniphile, ngoba akuzona zonke izakhiwo ezenziwa zifane. Umqondo wokubambisana uthi amanye amakhemikhali omzimba asebenza kangcono uma ehlanganiswe, okungase kube nomthelela kubesilisa abafuna ukufunda ukuthi bangasenza kanjani isidoda sibe sidle futhi siqine.
I-zinc, etholakala kumantongomane, imbewu, noma enyonini, ingenye yamaminerali abaluleke kakhulu. Abanye bayibiza ngokuthi iyinto esemqoka yama-hormone enempilo kowesilisa [4]. Ngesikhathi esifanayo, i-selenium, i-magnesium, namavithamini e-B-complex ngakunye kunendima ekwakhekeni okujwayelekile kwesidoda. Yingakho ukudla okuhlanganisa inhlanzi noma imbewu kungaba usizo uma inhloso yokugcina kungukuthola ukudla okwandisa inani lesidoda. Ngaphezu kwalokho, izikhuthazi zemvelo zokuzala ezifana nalezi zakhi zingase zisekele impilo yokuzala yonke kanye nokuthuthukisa ikhwalithi yesidoda.
Izindlela Ezisebenzayo Zokwandisa Ubulunga Besidoda
Amadoda amaningi afuna ukufunda ukuthi angayandisa kanjani imikhiqizo yobulunga besidoda noma okungenani athole amathiphu okuthi angakhiqiza kanjani isidoda esiningi. Indlela elula eyodwa ukuphuza amanzi anele nsuku zonke ukuze umzimba ukwazi ukusebenza kahle. Enye indlela ukwamukela imisebenzi yokuzivocavoca ekhanyayo kuya emaphakathi njalo ukuze kusekelwe ukujikeleza kwegazi nokukhiqizwa kwamahomoni.
Ingcindezi nayo idinga ukunakwa okukhulu ngoba ingaphazamisa ibhalansi yemvelo yomzimba [5]. Imisebenzi yokuzindla efana nokuhamba ngezinyawo, ukuphefumula kancane, noma ukuthatha ikhefu elifushane ohlelweni olumatasa ingase ibe usizo. Abanye abafisa ukwandisa ubulunga besidoda noma abahlela ukuthola ukuthi bangayithuthukisa kanjani inhlanzeko nokuhamba kwesidoda bavivinya amasu okuphumula. Lokhu kungaba lula njengokuvala izaziso zefoni ebusuku ukuze kuqinisekiswe ukuphumula okujulile.
Izinguquko Zendlela Yokuphila Ukuze Kwandiswe Umthamo Wesidoda
Izinguquko zendlela yokuphila zingase zisekele ngempela ukudla okwandisa inani lesidoda uma indoda ihlose ukuthola impendulo yokuthi ingakhulisa kanjani umthamo wesidoda ngendlela ephumelelayo. Isibonelo, ukusebenzisa ugwayi noma umkhuba wokuphuza utshwala ngokweqile kungonakalisa inqubekelaphambili [6]. Ukunciphisa noma ukususa lezi zinto kunganika uhlelo lokuzala ikhefu elikhulu.
Ngezinye izikhathi abantu bayazibuza ukuthi kubalulekile yini ukuhlola eminye imikhiqizo yokunakekela umzimba noma izinto ababhekana nazo nsuku zonke. Ezinye amakhemikhali noma ubuthi zingathinta amahomoni. Ngaphezu kwalokho, ukugqoka izingubo zangaphansi ezixegayo kungasiza ekulawuleni izinga lokushisa. Isidoda singazwela ukushisa, ngakho izinyathelo ezincane ezinjalo zingase zihambisane kahle nokudla okwandisa inani lesidoda noma ukumukela noma yikuphi ukudla okwakha inani lesidoda ukuze konke kuhlale kulawulwa.
Indima Yezithasiselo Ekukhuliseni Isidoda
Ukucabangela izithasiselo zesidoda noma izithasiselo zokuthuthukisa inani lesidoda kuvamile. Izinto ezifana ne-L-carnitine, i-CoQ10, noma abanye ama-antioxidant kwesinye isikhathi zingasiza uma ukudla kunesikhala kwezinye izinto ezibalulekile. Nokho, azisebenzi ngokufanayo kubo bonke abantu. Abanye bahlola izithasiselo zokwandisa umthamo wesidoda noma amafomula akhethekile aqukethe ama-amino acid, amaminerali, noma izinkextract zezitshalo.
Ukukhetha imikhiqizo enegama elithembekile kuyindlela enhle uma usesha amaphilisi okwandisa inani lembewu. Enye isu ukuwahlanganisa nalolo hlobo lokuphila olunesisindo esihle. Emadodeni abheka ukuthi angalikhuphula kanjani inani lembewu, kungaba usizo ukukhuluma nochwepheshe bezempilo. Ukwenza kanjalo kungaqinisekisa ukuthi izithasiselo zihambisana nezidingo zomuntu.
Ukuthatha izithasiselo ngokweqile kungase kungalethi imiphumela engcono, futhi umuntu kudingeka aqaphele ukusebenzisana kwezithasiselo nemithi [7]. Ngakho kuwukuhlakanipha ukuqhubekela phambili kancane kancane. Uma kukhona izinkomba zoshevu noma ukunganele, khona-ke ukuthatha izithasiselo kunganikeza inzuzo yangempela.
Ukugcina Ukuzinza Nezikhathi Ezirealistiki
Amadoda kwesinye isikhathi alindele ifomula yomlingo yokuthi andise kanjani inani lembewu ebusuku obubodwa noma imiyalelo yokuthi akhiqize kanjani imbewu eningi emahoreni angu-24. Kodwa ngokuvamile, umzuliswano wokukhiqizwa kwembewu emzimbeni (spermatogenesis) uthatha izinyanga ezimbalwa noma ngaphezulu [8]. Umuntu angase adinge ukubekezela.
Imiphumela ingavela kancane kancane. Mhlawumbe uqala ukuzizwa unomdlandla kakhudlwana, noma uqaphele izinguquko ezincane esimeni somzimba. Lezo zinguquko zingabonisa intuthuko ekulawuleni amahomoni noma empilweni yomzimba jikelele. Futhi, ukuhambisana nokudla nemikhuba yansuku zonke kubalulekile. Uma umuntu echitha amasonto ambalwa edla kahle bese ebuyela emikhubeni emibi, leyo nqubekela phambili ingalahleka.
Amacebo Okuqina Kwe-Ejaculation
Amanye amadoda azizwa sengathi indlela yokwenza imbewu ijiye futhi iqine ixhumene namandla okuqhuma kwe-ejaculation. Ukuvivinya imisipha yomgogodla ongezansi (pelvic floor exercises) kungasiza ekulawuleni imisipha esebenza ngesikhathi se-ejaculation. Lokho kungaholela ekutheni isipiliyoni sibe namandla kancane.
Amacebo okubhekana nengcindezi angaba nengxenye futhi. Uma ukungezwani kuphezulu, umzimba ungase ungawuthumeli kahle umoya-mpilo wegazi owanele endaweni yokuzala [9]. Ngakho imikhuba yokuphumula njalo ingasiza. Uma lokhu kubonakala kuyinkimbinkimbi kakhulu, kuyanconywa ukuqalisa ngezinguquko ezincane kuqala. Bese, uhlola kabusha ngemva kwamaviki ambalwa noma izinyanga.
Ukubhekana Nokunyakaza Kwembewu Nempilo Yokuzala Kowesilisa
Ukushukuma kahle kwezinhlamvu zembewu (sperm motility) kubaluleke njengobuningi bazo, futhi amadoda afuna ukuthi andise kanjani ukunyakaza kwembewu noma izindlela zokuthi athuthukise kanjani ukunyakaza kwembewu angacabanga ngama-antioxidant namafutha anempilo [10]. Amafutha amahle e-Omega-3 avela enhlanzini noma ema-walnut, isibonelo, angasiza amaseli asebenze kahle. Hlanganisa lokho nokudla okuhlanganisa inani elanele lezithelo nemifino kanye namaprotheni anendawo emaphakathi.
Zama ukuhlanganisa ukudla okuhle nokunyakaza komzimba njalo, kodwa ugweme ukuziqeqesha ngokweqile kakhulu, okungadala ukuphazamiseka kwamahomoni. Ukuphumula kahle kubalulekile futhi. Uhlelo lomzimba womuntu ngamunye lungahluka kancane, ngakho ukuhlola izinto ezincane kungaba indlela engcono.
Izinyathelo Zokwenza Imbewu Ijiye Futhi Iqine
Lapho behlola ukuthi bangayenza kanjani imbewu iqine ukuze kusize ukukhulelwa, amadoda kwesinye isikhathi agxila ekutheni uketshezi lufana kanjani nobulukhuni. Ukufeza noma ukugcina ukujiya kwe-semen kuncike ekuphuzeni amanzi ngokwanele nasekulawulweni okuvamile kwamahomoni. Khonamanjalo, abanye abafuna ukwandisa inani le-semen ngezizathu zabo noma ukuze bazizwe benokuzethemba.
Nakuba amadoda amaningi efuna isixazululo esisodwa esiyisimanga, ngokuvamile kuwuhlanganiso yokuphuza amanzi njalo, ukudla okunesisindo esihle, ukuzivocavoca, nokulawula ingcindezi [11]. Ukuqaphela ukuthi umzimba wakho usabela kanjani kungakuhola. Ngokuhamba kwesikhathi, ungase ubone ukuthuthuka, ikakhulukazi uma ubuye uqaphele nokuthatha usuku nosuku izakhi ezanele emzimbeni.
Isiphetho
Ukucubungula indlela yokwandisa ivolumu yesidoda ubusuku bonke kungavusa ilukuluku nesifiso soshintsho olusheshayo. Kodwa iningi lamadoda lid potrzebha indlela elinganiselayo ehlanganisa ukudla okunothe ngezakhi, ukuphumula okwanele, nokuzivocavoca okulingene. Ngezinye izikhathi, izinguquko ezincane—njengokuphuza amanzi amaningi noma ukunciphisa ingcindezi—zingaletha inqubekelaphambili yangempela.
Khumbula, indlela eya empilweni engcono yokuzala ivame ukuzuza ekubekezeleni. Ukufeza uhlelo olunempilo kungase kusize nakwezinye izindawo zempilo, njengamandla noma inhlalakahle yengqondo [12]. Ngokuhlala unokuzinza, usebenzisa ukudla okufanele kokwandisa inani lesidoda, futhi ucabangela izithasiselo eziphephile, kungenzeka ukubona ukwanda okuqhubekayo. Hlale ucabangisisa ngesimo sempilo yomuntu kuqala. Khona-ke, ithemba lokuzala emadodeni lingase likhanye kakhulu, noma imiphumela ingaveli masinyane.
Imibuzo evame ukubuzwa
Ingabe kungenzeka ukuthembela ekudleni kuphela ukukhuphula isidoda?
Amanye amadoda ancika kakhulu ekudleni okwandisa inani lesidoda noma esithasiselweni esihle sokwandisa isibalo sesidoda. Kodwa ukuvumelana nezinguquko zendlela yokuphila kuvame ukusebenza kangcono kunokugxila ekudleni kuphela.
Ngidinga yini umhlahlandlela kadokotela ngezithasiselo zokuzala?
Ukubonisana nochwepheshe kunconywa, ikakhulukazi uma kucatshangwa izithasiselo zokwandisa inani lesidoda noma amaphilisi okwandisa isibalo sesidoda. Ezinye izimo noma ukuswela okuthile zingase zidinge iseluleko esikhethekile.
Ingabe ingcindezi yodwa inganciphisa isidoda?
Ingcindezi enkulu ingaphazamisa iziyaluyalu zama-hormone. Ingase imise inqubekelaphambili uma umuntu efisa ukufunda ukuthi angawandisa kanjani isibalo sesidoda noma afune ukugcina yonke inhlelo yokuzala isebenza kahle.
Kuthiwani ngokusebenzisa ama-doping noma izindlela ezingathandabuzeki zokuzala?
Izinqamulo eziyingozi zingabuyela emuva. Esikhundleni salokho, ukuhlanganisa indlela yokuphila enempilo nokudla okungenzeka kukhuphule inani lesidoda kungagcina izinguquko zizinzile ngokuhamba kwesikhathi.
Ingabe kukhona ngempela izinzuzo ezintweni ezifana nezithasiselo zesidoda noma ezinye izixube ezikhethekile?
Izithasiselo zekhwalithi, kwesinye isikhathi ezibizwa ngokuthi izithasiselo zokwandisa ivolumu yesidoda, zingasiza. Kodwa futhi, ukuzilinganisa nokudla okuhlakaniphile, ukuphumula, nokulawula ingcindezi kungaletha imiphumela engcono, eqhubeka isikhathi eside.
Izikhombo
- Sharma, R., Biedenharn, K. R., Fedor, J. M., & Agarwal, A. (2013). Izinto zokuphila nempilo yokuzala: ukuthatha ukulawula inzalo yakho. I-Reproductive biology and endocrinology. Kutholakala ku: https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC3717046/
- Salas-Huetos, A., James, E. R., Aston, K. I., Jenkins, T. G., & Carrell, D. T. (2019). Ukudla nokusezingeni kwesidoda: Okuphakelayo, ukudla, nezindlela zokudla. Reproductive biology. Kuyatholakala ku: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/31375368/
- Showell, M. G., Mackenzie-Proctor, R., Brown, J., Yazdani, A., Stankiewicz, M. T., & Hart, R. J. (2014). Ama-antioxidant ekungazaleni okuncane kwabesilisa. I-Cochrane database of systematic reviews. Kuyatholakala ku: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/25504418/
- Fallah, A., Mohammad-Hasani, A., & Colagar, A. H. (2018). I-Zinc iwumkhiqizo obalulekile ekuzaleni kwabesilisa: Uhlolojikelele lwezindima ze-Zn Empilweni Yamadoda, Ekukhiqizeni, Ekusezingeni Lesidoda, Nasekutholisweni Kwembewu. Journal of reproduction & infertility. Kuyatholakala ku: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/30009140/
- Bräuner, E. V., Nordkap, L., Priskorn, L., Hansen, Å. M., Bang, A. K., Holmboe, S. A., Schmidt, L., Jensen, T. K., & Jørgensen, N. (2020). Ukucindezeleka kwengqondo, izehlakalo zokuphila ezicindezelayo, ukungazali okudalwa owesilisa, nomsebenzi wezende: ucwaningo lwe-cross-sectional. Fertility and sterility. Kuyatholakala ku: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/32164925/
- de Jong, A. M., Menkveld, R., Lens, J. W., Nienhuis, S. E., & Rhemrev, J. P. (2014). Umphumela wokuphuza utshwala nokubhema ugwayi ezinkombeni zesidoda nasekukhulelweni. Andrologia. Kuyatholakala ku: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/23230969/
- Sharifi, F., Jamali, J., & Latifnejad Roudsari, R. (2024). Ukuvama Kokusetshenziswa Kwamakhambi Okuhambisana Nokunye Ezigulini Ezingazali: Ukubuyekezwa Kwezinga Lomhlaba Ne-Meta-Analysis. International journal of fertility & sterility. Kuyatholakala ku: https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC11589981/
- Cho, I. K., & Easley, C. A. (2023). Izintuthuko Zakamuva ku-In Vitro Spermatogenesis kanye Nezinkomba Zekusasa. Reproductive Medicine. Kuyatholakala ku: https://www.mdpi.com/2673-3897/4/3/20
- Nargund V. H. (2015). Imiphumela yokucindezeleka kwengqondo ekuzaleni kwabesilisa. Nature reviews. Urology. Kuyatholakala ku: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/26057063/
- Safarinejad M. R. (2011). Umphumela wokwengezwa kwama-omega-3 polyunsaturated fatty acid kuphrofayela yesidoda namandla e-anti-oxidant e-enzyme ye-semenal plasma emadodeni angazali anokungazali okungenasizathu kwe-oligoasthenoteratospermia: ucwaningo olungaboni, olulawulwa nge-placebo, oluqokwe ngenhlanhla. Andrologia. Kuyatholakala ku: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/21219381/
- Chua, S. C., Yovich, S. J., Hinchliffe, P. M., & Yovich, J. L. (2023). Izinkomba Zokwelashwa Kwesilisa (Iminyaka, Ubude, Isisindo, i-Body Mass Index, Umlando Wokubhema, Ukusetshenziswa Kotshwala) Zinezixhumanisi Ezincane Nezinga Lokuphazamiseka Kwe-DNA Yesidoda. Journal of Personalized Medicine. Kuyatholakala ku: https://www.mdpi.com/2075-4426/13/5/759
- Sermondade, N., Faure, C., Fezeu, L., Shayeb, A. G., Bonde, J. P., Jensen, T. K., Van Wely, M., Cao, J., Martini, A. C., Eskandar, M., Chavarro, J. E., Koloszar, S., Twigt, J. M., Ramlau-Hansen, C. H., Borges, E., Jr, Lotti, F., Steegers-Theunissen, R. P., Zorn, B., Polotsky, A. J., La Vignera, S., … Czernichow, S. (2013). I-BMI maqondana nenani lesidoda: ukubuyekezwa kohlelo olusha nokuhlaziywa kwe-meta okwenziwa ngokubambisana. Human reproduction update. Kuyatholakala ku: https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC3621293/









