Ingabe isidoda somjikelezo wesithathu singamkhulelisa owesifazane?
Amadoda angafafaza isidoda kaningi ngesikhathi socansi, futhi lokhu kuphakamisa umbuzo ovamile: ingabe i-sperm evela emzuliswaneni wesibili noma wesithathu isengabangela ukukhulelwa na? Imibhangqwana eminingi ikhuluma ngqo ngokuthi 'ingabe i-sperm yomzuliswano wesithathu ingamkhulelisa owesifazane' lapho icabangela amathuba okukhulelwa ngesikhathi semizuliswano eminingi yocansi.
Inani lesidoda lehla uma kufafazwa kaningi njengoba umzimba uthatha isikhathi ukuze uphinde ugcwalise i-sperm [1]. Ungakwazi ngisho ukubona ukwehla kwenani lesidoda uma ufafaza ngaphandle emzuliswaneni wesibili noma wesithathu.
Nokho, ngisho nasesidodeni esinciphile, kusenamamaseli e-sperm anele, anempilo futhi anyakazayo okungenza kube khona ukukhulelwa.
Umuntu Angafafaza Isidoda Kangaki?
Kukhona umbono ongafanele othi umuntu angafafaza isidoda kanye kuphela phakathi kocansi lokungena. Lo mbono ukhona ngoba abesilisa balahlekelwa ukuvuthwa kwepipi ngemva kokuthokoza (orgasm) nokufafaza isidoda [2]. Nokho, lokhu kuyindlela evamile yomzimba lapho umuntu engagxilile ezintshisekelweni zocansi isikhashana, okubizwa ngokuthi isikhathi sokuphumula (refractory period) [3].
Ngemva kokuphela kwesikhathi sokuphumula, amadoda angaphinda afafaze isidoda, kodwa inani lesidoda eliphumayo lingase lehle. Imvamisa yokufafaza isidoda nenani eliphumayo emizuliswaneni ehlukene kuya ngeminyaka, impilo kanye nomsebenzi wocansi womuntu ngamunye.
Izifundo zibonisa ukuthi indoda enempilo ingafafaza isidoda kaningi ngosuku [4]. Ukwehla kwenani lesidoda kanye kokuba nenani le-sperm elinguziro kujwayelekile uma kufafazwa kaningi, kodwa kusalokhu kune-sperm ekwazi ukusebenza kufafazo ngalunye engabangela ukukhulelwa.
I-Sperm Yomzuliswano Wesithathu Nezethuba Zokukhulelwa
I-sperm yomzuliswano wesithathu isho ukuthi umuntu ufafaza isidoda okwesithathu ngesikhathi socansi. Lokho kufafaza kwesithathu cishe kuzoba nenani elincishisiwe lesidoda kanye nenani eliphansi lama-sperm. Kodwa lokho akusho ukuthi i-sperm evela emzuliswaneni wesithathu ayikwazi ukubangela ukukhulelwa.
Ukuze i-sperm ichumise iqanda ibangele ukukhulelwa, kumele ibe nempilo futhi ihlangabezane namapharamitha ahlukahlukene e-sperm [5]. Uma umuntu enempilo futhi enesimo esihle sokuzala, uzoba namaseli e-sperm anempilo ngisho nasemzuliswaneni wesithathu.
Kubalulekile ukukhumbula ukuthi impilo nokunyakaza kwesidoda kuyisici esisodwa nje esibalulekile ekukhulelweni. Kukhona futhi indima enkulu yomzimba wowesifazane ekusizeni noma ekuvimbeni ukukhulelwa ngokulawula indlela amaseli esidoda agxumela ngayo aya eqandeni.
Isidoda Somzuliswano Wesibili Namathuba Okukhulelwa
Isidoda somzuliswano wesibili sisho ukuqhanyelwa okwesibili ngesikhathi socansi. Kodwa ingabe isidoda somzuliswano wesibili singakukhulelisa?
Ukuqhanyelwa komzuliswano wesibili nakanjani kuzoba nenani eliningi lesidoda kanye nenani eliphezulu lamaseli esidoda kunezokwenzeka emzuliswaneni wesithathu kodwa kube lincane kunomzuliswano wokuqala.
Kufanayo, amathuba okukhulelwa esidodeni somzuliswano wesibili ngesikhathi socansi azoba makhulu kunomzuliswano wesithathu kodwa amancane kunomzuliswano wokuqala. Ungathuthukisa ukuphila kwesidoda ngokugcina uhlelo lokuzala lusesimweni esinempilo.
Indlela Yokuthuthukisa Ukuphila Kahle Kwesidoda Ukuze Kukhulelwe
Nazi ezinye izindlela ezisebenzayo uma ufuna ukuthuthukisa ukuphila kahle kwesidoda nokwandisa amathuba okukhulelwa emzuliswaneni wesibili noma wesithathu :
-
Gcina Ukudla Okunempilo
Ukudla okunempilo uhlelo lokuzala noma impilo yesidoda kubhekisela ekudleni okucebile ngezithelo, imifino, okusanhlamvu okuphelele, kanye nemisoco enamafutha amancane. Ama-antioxidant anjenge-vitamin C ne-zinc aseka ukukhiqizwa kwesidoda futhi alivikele ekulimaleni.
-
Zilolonge Njalo
Umsebenzi womzimba ojwayelekile uthuthukisa impilo yonke futhi ulungise amazinga amahomoni asiza ekukhiqizeni isidoda. Nokho, gwema ukuzivocavoca ngokweqile, okungabangela umphumela ohlukile.
-
Gwema Ukuchayeka Eshiseni
Ucwaningo lukhombisa ukuthi amazinga okushisa aphezulu avela ekugezeleni ashisayo, kuma-sauna, noma ezingutsheni eziqinile angathinta inqubo yokukhiqizwa kwesidoda kanye nekhwalithi yesidoda iyonke. Gcina izitho zokuzala zipholile ngokugwema ukuchayeka njalo nokweqile ekushiseni ukuze isidoda sikwazi ukuphila.
-
Nciphisa Utshwala Futhi Ugweme Ukubhema
Ucwaningo luka-2019 lukhombisa ukuthi ukuthatha utshwala njalo nokubhema kungalimaza ukukhiqizwa kwesidoda futhi kwehlise amathuba okukhulelwa ngempumelelo [6]. Kufanele unciphise le mikhuba ukuze kube noshintsho oluhle esimeni sakho sokuzala.
Okubalulekile
Uma ungomunye umuntu ozama ukukhulelwa noma umuntu ofuna ukugwema ukukhulelwa, ulwazi mayelana nokusinda kwesidoda lubaluleke kakhulu. Kumele wazi ukuthi yiziphi izinto ezingathinta amathuba okukhulelwa. Nakuba inani lesidoda lehla njalo uma kuchama isidoda, umbuzo oyinhloko othi 'ingabe isidoda somjikelezo wesithathu singamkhulelisa owesifazane' unempendulo ecacile - yebo, uma kube khona ngisho nesidoda esisodwa esinempilo esifika eqandeni.
Ukuchama isidoda kaningi ngaphakathi komzimba wesifazane kunikeza isidoda esiningi ukuze kube nokufakelwa ngempumelelo, kuyilapho uma kuphela isidoda sesibili noma sesithathu kuphela esingaphakathi komzimba wesifazane kunganciphisa amathuba okukhulelwa. Kodwa-ke, uma umbuzo uthi ingabe umjikelezo wesithathu wesidoda ungamkhulelisa owesifazane, impendulo ithi yebo, uyakwazi.
Imibuzo evame ukubuzwa
-
Ingabe inani lesidoda lithinta ukukhulelwa?
Yebo, inani lesidoda lithinta ngqo amathuba okukhulelwa. Inani eliphezulu lesidoda lisho ukuthi kunamaseli esidoda amaningi akwazi ukufinyelela iqanda alifake.
-
Ingabe ungakhulelwa ngesidoda esidala?
Isidoda siphila isikhathi esingakanani? Isidoda singaphila imizuzu embalwa kuphela ngaphandle komzimba. Okukhulu kakhulu ukuthi isidoda singasinda izinsuku ezinhlanu ngaphakathi komzimba wesifazane. Ngakho-ke, awukwazi ukukhulelwa ngokusuka kusidoda esidala kunazo lezi zinsuku ezinhlanu, ngaphandle kokuthi isidoda sibandiswe sigcinwe.
Izinsiza Ezisetshenzisiwe
- Mayorga-Torres, J. M., Agarwal, A., Roychoudhury, S., Cadavid, A., & Cardona-Maya, W. D. (2016). Ingabe isikhathi esifushane sokuchama isidoda kaningi singawuthinta umumo nesibalo sesidoda? Journal of Reproduction & Infertility, 17(3), 177-183. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4947206/
- Kamnerdsiri, W. A., Rodríguez Martinez, J. E., Fox, C., & Weiss, P. (2018). Ubudlelwano bokwelashwa phakathi kokuma kahle kwelungu lobudoda (erectile function) nomsebenzi wokuchama isidoda emphakathini wamadoda aseCzech. PLoS ONE, 13(7). https://doi.org/10.1371/journal.pone.0199588
- Levin R. J. (2009). Ukuhlola kabusha isikhathi sokubuyisela amandla ngemuva kokuchama isidoda—esikwaziyo nalokho esingakwazi kukho emadodeni nasemakhosikazini. The journal of sexual medicine, 6(9), 2376–2389. https://doi.org/10.1111/j.1743-6109.2009.01350.x
- Wibowo, E., & Wassersug, R. J. (2016). Ukujabula okuphindaphindiwe emadodeni—esikwaziyo kuze kube manje. Sexual medicine reviews, 4(2), 136–148. https://doi.org/10.1016/j.sxmr.2015.12.004
- Omu, A. E. (2013). Izinkomba zesidoda: Inkomba eyisibonelo Yempilo Enhle Nokuphila Isikhathi Eside. Medical Principles and Practice, 22(Suppl 1), 30-42. https://doi.org/10.1159/000354208
- Sansone, A., Di Dato, C., de Angelis, C. nabanye. Ugwayi, utshwala nezidakamizwa nokulutheka kuzo kanye nokuzala kwabesilisa. Reprod Biol Endocrinol 16, 3 (2018). https://doi.org/10.1186/s12958-018-0320-7









