Ingabe Ukutheleleka Ngegciwane Le-Yeast Ngaphambi Kokuhlolwa Kokukhulelwa Okuvulekile Kungabonisa Ukukhulelwa?
Ukutheleleka nge-yeast ngaphambi kokuthi uvivinye ukukhulelwa kuthole impendulo enhle kungamangaza. Abanye abantu bayazibuza ukuthi ingabe lokhu kuwuphawu lokukhulelwa okusha. Abanye bakubona njengonkinga ejwayelekile engenalo iqhaza elikhethekile. Umqondo wokuthi ukutheleleka okunjalo kungavela ngaphambi komphumela kusethi yokuhlola yasekhaya uvusa ilukuluku. Lesi sihloko sichaza ukuthi ukutheleleka nge-yeast kusebenza kanjani, ukuthi ngabe kuhlobene yini nokukhulelwa kusenesikhathi, nokuthi ungayigcina kanjani impilo yokuzala uma uzama ukukhulelwa. Siphinde sichaze nezinye izimpawu okufanele uzibheke kanye nokudla okunothe ngezakhi okunisekela ukukhiqiza inzalo. Alukho uphawu olulodwa olungaqinisekisa ukukhulelwa, ngakho-ke ukuqondiswa kwezokwelashwa kubalulekile uma usola ukuthi ukhulelwe. Noma kunjalo, ukufunda kabanzi ngezimpawu ezingase zikhishwe umzimba kungakusiza uzilungiselele kangcono futhi unciphise ukukhathazeka.
Izizathu Ezivamile Zokutheleleka nge-Yeast
Ukutheleleka nge-yeast kwenzeka uma i-yeast engokwemvelo esithweni sangasese sowesifazane ikhula ingasalingani. Lokhu kungaholela ekuchithekeni okukhulu, ukuluma, noma ukucasuka. Izinguquko kumahomoni, ekudleni, noma ekusebenzeni kwesistimu yokuzivikela emzimbeni zivame ukuvusa le nkinga [1]. Abantu kwesinye isikhathi bayabuza, ingabe ukutheleleka nge-yeast kungaba uphawu lokukhulelwa. Nakuba amahomoni engashintsha ekuqaleni kokukhulelwa, i-yeast ingachuma futhi uma usebenzisa ama-antibiotic noma uma ushukela wegazi uphezulu. Ngamanye amazwi, ukutheleleka kungavela ngezizathu eziningi, hhayi ngenxa yokukhulelwa kuphela.
Labo abalandela ngokucophelela ukuzala bangase banake kakhulu izinguquko ezincane emzimbeni. Nokho ukutheleleka nge-yeast akuhlobani njalo nokukhulelwa. Ukucindezeleka, eminye imikhiqizo yokuhlanza noma ukugqoka izingubo zangaphansi eziqinile kungase kube negalelo ekungalinganini okwenza i-yeast ikhule ngokweqile. Uma kukhona ubuhlungu, ukushisa, noma ukuchitheka okungajwayelekile, kuhlakaniphile ukubona udokotela. Ukuhlolwa kungaqinisekisa imbangela, ngoba nezinye izimo zingalingisa ukutheleleka nge-yeast.
Ukutheleleka nge-Yeast nezinkomba ezingase zibonise ukukhulelwa kusenesikhathi
Abanye abantu bayabuza, ingabe ukutheleleka nge-yeast kungaba uphawu lokukhulelwa noma ingabe ukutheleleka nge-yeast kungaba uphawu lokukhulelwa. Lo mbuzo uvela ngoba umzimba uba nokushintsha kwamahomoni ekuqaleni kokukhulelwa. Lokhu kushintsha kungaguqula i-pH yesitho sangasese sowesifazane futhi kushiye ushukela omningi ukuze i-yeast idle kuwo. Nokho, akuwona wonke umuntu okhulelwayo othuthukisa ukutheleleka nge-yeast ngaleso sikhathi. Inkinga ye-yeast ingavela nganoma yisiphi isigaba ngenxa yezinto zangaphandle, njengemikhiqizo yokunakekelwa komzimba noma izingubo ezimanzi.
Nokho, udaba lwezimpawu zokuqala zokukhulelwa ezihambisana nokutheleleka kwe-yeast luyaqhubeka. Izimpawu zokuqala zokukhulelwa ezifihlakele ziyahlukahluka kakhulu. Abanye bazwa amabele ebuhlungu, abanye bazizwa benesiyezi, kanti abanye abaqapheli lutho baze baphuthelwe isikhathi sokuya esikhathini [2]. Noma ubani osola ukukhulelwa kufanele asebenzise ukuhlolwa okuthembekile. Nakuba ukutheleleka kwe-yeast kungase kwenzeke ngesikhathi sokufakelwa kweqanda, kuyingxenye eyodwa kuphela yedolo elikhulu. Izinguquko eziholwa ama-hormone zingandisa amathuba okutheleleka kwe-yeast, kodwa nezinye izinto zinenkoba yazo.
Ukuhlola Uma Ukutheleleka Kwe-yeast Kuwuphawu Lokukhulelwa
Umbuzo othi ingabe ukutheleleka kwe-yeast kuwuphawu lokukhulelwa noma ingabe ukutheleleka kwe-yeast kuwuphawu lokukhulelwa udinga ukucabangisiswa ngokucophelela. Ezimweni eziningi, ukutheleleka kwe-yeast ngosuku olulodwa akusho ngokuqinisekile ukuthi ukhulelwe. Kungase kuhambisane nesigaba sangaphambi kokuya esikhathini, noma kuvele ngenxa yamasepha amasha, izinguquko ekudleni, noma ukusebenzisa ama-antibiotic. Uma uzithola ubhekene nokutheleleka okuvame ukuphindaphinda, cabanga ngezinto zendlela yokuphila ezifana nokugqoka izingubo zangaphansi eziphefumulayo noma ukugwema amafutha okuzilungisa ezinzima ezisetshenziswa esithweni sangasese sowesifazane [3]. Ngesikhathi esifanayo, uma usola ukuthi ungase ukhulelwe, ukuhlolwa kuyindlela eqondile kakhulu yokuqinisekisa.
Ochwepheshe baphinde baxoxe nangokutheleleka kwesitho sangasese sowesifazane ngesikhathi sokukhulelwa. Lo mbono uhlanganisa okungaphezu kokwanda kwe-yeast kuphela. Ukungalingani kwamagciwane noma izifo ezithathelwana ngocansi nakho kungawela ngaphansi kwalesi sigaba. Uma kwenzeka noma yiluphi uhlobo lokutheleleka, ukuhlolwa masinyane kunokulinda isikhathi eside kuhlakaniphe kakhulu. Uma kungelashwa, ukutheleleka kungadala ukungakhululeki noma ezinye izinkinga. Ukutholakala kusenesikhathi kuqinisekisa ukuthi uthola ukwelashwa okufanele, okubaluleke kakhulu uma kunethuba lokuthi ukhulelwe.
Isikhathi Sokutheleleka Kwe-yeast Nokukhulelwa
Abanye abantu bayaqaphela ukuthi ukutheleleka kuvela ngaphambi nje kokuphuthelwa isikhathi sokuya esikhathini. Lokhu kubenza basole ukutheleleka kwe-yeast njengophawu lokukhulelwa kokuqala noma uphawu lokukhulelwa ngenxa yokutheleleka kwe-yeast ngaphambi kwesikhathi sokuya esikhathini. Ngezinye izikhathi ama-hormone ngaphambi kokuya esikhathini angadala izinguquko ezincane ezifana nezinguquko zokuqala zokukhulelwa. Indlela engcono kakhulu ukuhlolela uma isikhathi sakho sokuya esikhathini silele. Ngesikhathi usalindile, qaphela ukulunywa okungapheli noma uketshezi oluphuma esithweni sangasese. Uchwepheshe wezokwelapha angasusa emathubeni ezinye izifo ezifana nokutheleleka kwe-yeast.
Labo abafisa ukukhulelwa bangase bafune izindlela zokweseka imizimba yabo. Ama-nutrient anjenge-folic acid, i-vitamin C, i-vitamin D, ne-vitamin E akhuthaza impilo yamaseli. I-vitamin C isiza ukuqinisa amasosha omzimba, okunganciphisa ingozi yokutheleleka. I-vitamin D isekela ukulinganiswa kwama-hormone. I-vitamin E ivikela amaseli ekulimaleni okubangelwa i-oxidation [4]. Ukuthatha njalo la mavithamini ngokudla noma ngezithasiselo kungasiza impilo yokuzala yonke.
Uxhumano Phakathi Kwezifo Ze-yeast Nokuhlolwa Kwangokuqala Kokukhulelwa
Umbuzo ophindaphindwayo ukuthi ukutheleleka nge-yeast njengophawu lokukhulelwa kokuqala kungase kuthinte kanjani izivivinyo ezivamile zokukhulelwa. Ngokuvamile, ukuba khona kwe-yeast akuguquli amahomoni alinganiswa yilezi zivivinyo. Amakhithi asekhaya athola izimpawu ze-hCG, ezingahlobene namazinga e-yeast [5]. Noma kunjalo, abantu bavame ukuzibuza ukuthi ingabe ushintsho olungajwayelekile ekukhipheni uketshezi luybalulekile yini. Ukuze ucacelwe kahle, cabanga ngokuvakashela udokotela wakho ukuze ahlole kokubili ukutheleleka nokuqinisekisa isimo sokukhulelwa. Ngale ndlela, ungaqinisekisa ukwelashwa okufanele uma ngempela ukhulelwe.
Kuphinde kube ukuhlakanipha ukuqapha indlela odla ngayo. Abanye bathola ukuthi ukunciphisa ushukela ekudleni kuyabasiza. I-yeast ikhula kahle koshukela, ngakho ukudla okunoshukela omningi kungayivumela ukuthi ichume. Ukuphuza amanzi nokugxila ekudleni okulinganiselayo kunganciphisa ingozi yokwanda ngokweqile. Ukugcina ushukela wegazi uzinzile ngokudla njalo nakho kusiza esithombeni esibanzi sokuzala.
Umehluko Phakathi Kokutheleleka nge-Yeast Nezinye Izinkinga
Umbuzo onjengokuthi ukutheleleka nge-yeast kuwuphawu lokuqala lokukhulelwa ungase udide abantu uma inkinga yangempela kungu-bacterial vaginosis noma enye ingalingani yesitho sangasese sowesifazane. Ukuluma kungedwa akusona isiqinisekiso sanoma yini. Odokotela bangahlola uketshezi ngaphansi kwe-microscope futhi bathole ukuthi ngabe i-yeast ngempela yini ebangela inkinga. Lokhu kubalulekile ngoba izifo ezihlukene zidinga ukwelashwa okuhlukile. Amakhrimu athengwa ngaphandle kadokotela aqondene ne-yeast, kanti ama-antibiotic angase adingeke ezithelelekeni ezidalwa amagciwane. Ukwazi imbangela ngqo kuqinisekisa ukukhululeka okusheshayo nokuvikeleka kangcono kwempilo yokuzala.
Labo abacabanga ukuthi bangase babe nokutheleleka bangazuza ohlelweni olunothando lokuhlanza. Amanzi afudumele ahlanza ngaphandle kwamakhemikhali anolaka. Izihlanzi ezithambile, ezinganaphunga ngokuvamile ziphephile esikhunjeni esizwelayo [6]. Ukugwema amabhulukwe aqinile noma izingubo ezimanzi nakho kusiza ukuthi umoya ungene kahle. Lokhu kwehlisa ingozi yokuthola noma yokwenza ibe zimbi kakhulu noma iyiphi inhlobo yokutheleleka kwesitho sangasese.
Ukutheleleka nge-Yeast Ekuqaleni Kokukhulelwa
Abanye abantu bayabuza ukuthi ukutheleleka nge-yeast ekuqaleni kokukhulelwa kuwuphawu oluvamile yini. Emavikini okuqala, umzimba wenza izinguquko ezingase zandise amathuba enkinga ye-yeast. I-progesterone iyakhuphuka futhi ingashintsha imvelo yesitho sangasese sowesifazane. Ukugobhoza kwegazi kuyanda. Lezi zinguquko zingavula indlela yokuthi i-yeast ikwazi ukwanda [7]. Nokho, akuwona wonke umuntu ohlangabezana nokutheleleka okunjalo. Lokhu kuya ngobuthakathaka bomuntu ngamunye, izindlela zokuphila, nokuthi amasosha omzimba awojwayela kahle kangakanani.
Ngasohlangothini lomndeni ofuna inzalo, abanye amadoda nabesifazane bengeza izakhi ekudleni kwabo kwansuku zonke. I-CoQ10 yaziwa ngokuvikela amaseli ekucindezelekeni okubangelwa i-oxidative stress. I-Myo-inositol ne-D-chiro inositol zingasiza ukulawula amahomoni futhi zisetshenzise kangcono umsebenzi wama-ovari. I-L-carnitine ihlotshaniswa nokuthuthuka kokunyakaza kwesidoda. Lezi zengezo zokudla zingasiza ukugcina umzimba usesimweni ozinzile kakhulu, okungenzeka kwandise ithuba lokukhulelwa.
Ukubona Ukutheleleka Yisikhunta Njengophawu Lokukhulelwa
Abantu ngezinye izikhathi babheka ukutheleleka yisikhunta uphawu lokukhulelwa njengophawu oluqondile. Akungabazeki ukuthi amahomoni ekhulelweni angandisa ukukhula ngokweqile kwesikhunta. Nokho, kuwukuhlakanipha ukukhumbula ukuthi ukuxhumana kwezinto akusona isiqinisekiso. Yize abakhulelwe bengase babhekane nezinkinga zesikhunta ngenxa yokuthi umzimba uyashintsha, lezo zinguquko ngokwazo azikufakazeli ukukhulelwa.
Isigaba sokuqala sokukhulelwa sivame ukuhambisana nezinye izimpawu. Abanye abantu babona ukukhathala noma ukuzwela okukhulu ekunukeni. Abanye bathola ukuthi imikhuba yabo yokudla iyashintsha [8]. Kodwa-ke, ukuphela kwophawu oluqinisekile wumphumela wokuhlolwa kokukhulelwa ongu-positive noma ukuqinisekiswa uchwepheshe wezempilo. Uma ukutheleleka kuhlala kubuya noma kubonakala kungapheli, khuluma nomhlinzeki wezokwelapha mayelana nokuhlolwa okujulile. Ezimweni ezingavamile, izinkinga eziyisisekelo zempilo ezifana nesifo sikashukela zingase zibe yingxenye.
Amathiphu Asebenzayo Okubhekana Nokutheleleka Yisikhunta
Ukutheleleka yisikhunta ngaphambi kokuthola umphumela wokuhlolwa kokukhulelwa ongu-positive kungabangela ukungakhululeki. Ezinye izindlela zinikeza ukukhululeka. Ukugqoka izingubo zangaphansi ezikhululekile ezenziwe nge-cotton kungasiza ukuthi indawo ikwazi ukuphefumula, into isikhunta esingayithandi [9]. Gwema insipho enamakha engase iphazamise ibhalansi yemvelo. Cabanga ukusebenzisa izindlela zokuhlanza ezithambile. Zama ukugcina indawo yesitho sangasese sowesifazane ihlanzekile futhi yomile ngemva kokuzivocavoca noma ukubhukuda. Shintsha izingubo ezimanzi ngetheku ukuze wehlise ukunqwabelana komswakama.
Uma uhlela ukukhulelwa, kungaba usizo ukufaka izithako eziletha inzuzo ekudleni kwakho. I-folate isekela ukukhula kwamangqamuzana futhi inciphise ingozi yezinkinga ezithile zengane esesiswini uma ukhulelwa. I-ginger root extract ingasiza ukuthulisa uhlelo lokugaya ukudla. I-zinc isekela impendulo yomzimba yokuzivikela, okungase kwenze kube nzima ukuthi isikhunta sikhule ngokweqile. I-iron iqinisekisa ukuthi umoya-mpilo ugeleza kahle egazini lakho, okubalulekile emandleni omzimba jikelele. I-iodine isekela ukusebenza kwendlala yegilo, okuyiyo engalawula amahomoni okuzala.
Eminye Imiphumela Yokutheleleka Yisikhunta Ekukhulelweni
Abanye bakhathazeka ngokutheleleka yisikhunta okunguphawu lokukhulelwa kwangasekuqaleni okuqhubekayo. Ngokuvamile, ukutheleleka okuncane ngokuvamile akulimazi umbungu osakhulayo. Noma kunjalo, ukungakhululeki okukhulu noma amacala angelashwa angaholela ezinkingeni. Ezimeni ezingavamile, icala elibi lingasabalala noma libangele ukucasuka okujulile kwezicubu. Lokhu kugcizelela ukubaluleka kokufuna ukwelashwa. Ukunakekelwa kusenesikhathi kwenza kube lula ukuxazulula izinkinga nokugwema izinkinga ezimbi kakhulu esikhathini esizayo.
Kungasiza ukugcina indlela yokuphila enempilo jikelele. Ukuzivocavoca njalo, ubuthongo obanele, nokudla ukudla okunomsoco okulinganiselayo kusekela amasosha omzimba. Ukunciphisa ingcindezi kungasiza futhi ukuthi umzimba wakho ubhekane kangcono nokushintsha kwamahomoni. Ukuphatha ingcindezi kungabandakanya ukuzivocavoca okuthambile noma ukuzilolonga okuthintene nokucabanga okunolwazi [10]. Ukuhlala uzolile futhi unomoya omuhle kungazuza ingqondo nomzimba, ikakhulukazi uma ulangazelela ukukhulelwa.
Amaminerali Nama-vitamin Abalulekile Angasiza Inzalo
Ngenkathi ubhekana nokutheleleka kwegciwane lesikhunta ngaphambi kokuthola umphumela omuhle wokuhlolwa kokukhulelwa, abanye abantu bahlola izindlela zokusekela inzalo. Amaminerali nama-vitamin angasiza afaka phakathi ama-vitamin B1, B2, B3, B5, B6, B7 (i-biotin), no-B12. Lawa ma-vitamin athinta amazinga wamandla nokulinganisa amahomoni. Isibonelo, i-vitamin B6 ingadlala indima ekulawuleni imijikelezo yokuya esikhathini. Ikhalisiyamu ne-magnesium zisiza ukusebenza kwemisipha kanye nemithambo yegazi, okusekela impilo yokuzala ngendlela engaqondile. I-selenium iyi-antioxidant engavikela iqanda namaseli esidoda ekulimaleni okubangelwa i-oxidation. Amazinga anele e-copper asiza ekwakheni amaseli egazi abomvu nasekugcineni izicubu ziphilile [11].
L-arginine ingase isize ukwandisa ukugeleza kwegazi kuya ezithweni zokuzala. I-taurine ingasiza ukunciphisa ingcindezi ezingeni lamaseli. Impande ye-maca ihlotshaniswa nokusekelwa kwesifiso socansi nokulinganisa amahomoni. I-Tribulus terrestris kwesinye isikhathi ixhunyaniswa nokulawulwa kwe-testosterone. I-ginseng ingase isize amandla omzimba jikelele. I-Withania somnifera, ebizwa nangokuthi i-ashwagandha, isekela ukuphathwa kwengcindezi nokulinganisa amahomoni. Ukuhlanganisa lezi ekudleni okunempilo nokulinganiselayo noma ohlelweni lwezithasiselo kungaba usizo uma uzama ukukhulelwa.
Okubalulekile ekugcineni
Ukutheleleka kwegciwane lesikhunta ngaphambi kokuthola umphumela omuhle wokuhlolwa kokukhulelwa kwesinye isikhathi kudala imibuzo. Abantu bayazibuza ukuthi ingabe lokho kuqinisekisa ukukhulelwa kwasekuqaleni noma uma kuyinkinga ejwayelekile yegciwane lesikhunta nje. Yize ukushintsha kwamahomoni ekukhulelweni kokuqala kungadala isimo sokwanda kwegciwane lesikhunta, ukutheleleka kuphela akuyona ubufakazi bokukhulelwa [12]. Uma usola ukuthi kungenzeka ukhulelwe, zama ukwenza ukuhlolwa noma uthintane nochwepheshe wezempilo. Futhi, phatha ukutheleleka ngokushesha ukuze wehlise ukungakhululeki futhi uvimbele ezinye izinkinga. Ukunaka impilo yonke, ukudla ukudla okunomsoco okulinganiselayo, nokugxila kuma-vitamin namaminerali asiza umzimba kungaqinisa umzimba ukuze ulungiselele ukukhulelwa okungenzeka. Ekugcineni, kuhlakaniphe kakhulu ukuthembela ekuhlolweni kwezokwelapha uma ukhathazeka ngokutheleleka kwegciwane lesikhunta, ukukhulelwa, noma inzalo jikelele.
Imibuzo evame ukubuzwa
Ingabe ukutheleleka nge-yeast kungavela ngaphambi kokuphuthelwa kokuya esikhathini?
Yebo. Kungenzeka nganoma yisiphi isikhathi. Abanye abantu bakuxhumanisa nokuguquguquka kwamahomoni, kodwa akusho njalo ukukhulelwa.
Ingabe ukutheleleka nge-yeast kuthinta ukunemba kwehlolo lokukhulelwa?
Cha. Iningi lezivivinyo likala amazinga e-hormone i-hCG, engenandaba ne-yeast. Ukutheleleka ngeke kushintshe umphumela wovivinyo.
Ingabe ukutheleleka nge-yeast kungaba ukuphela kwesimpawu sami sokuqala sokukhulelwa?
Kungenzeka, kodwa ukuthembele kulokhu kuphela akukhuthazwa. Sebenzisa ikhithi yasekhaya yokuhlola noma vakashela udokotela ukuze uthole impendulo ethembekile.
Ingabe ukwelapha ukutheleleka nge-yeast kulimaza ukukhulelwa okusakhulayo?
Amakhrimu ajwayelekile okulwa nefungus avamise ukuphephile, kodwa njalo xoxa nochwepheshe kwezokwelapha uma usola noma wazi ukuthi ukhulelwe.
Kungani ukutheleleka nge-yeast kuphindaphinda kwabanye abantu abazama ukukhulelwa?
Amahomoni, ukudla, noma ingcindezi kungaba nomthelela. Ukugqoka izingubo eziphefumulayo nokunciphisa ukudla ushukela kunganciphisa amathuba okuphindaphinda.
Izikhombo
- Sobel J. D. (2016). I-recurrent vulvovaginal candidiasis. American journal of obstetrics and gynecology. Kutholakala ku: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/26164695/
- American Pregnancy Association. (2021). Izimpawu zokuqala zokukhulelwa. Kutholakala ku: https://americanpregnancy.org/getting-pregnant/early-pregnancy-symptoms/
- Farr, A., Effendy, I., Frey Tirri, B., Hof, H., Mayser, P., Petricevic, L., Ruhnke, M., Schaller, M., Schaefer, A. P. A., Sustr, V., Willinger, B., & Mendling, W. (2021). Umhlahlandlela: Vulvovaginal candidosis (AWMF 015/072, izinga le-S2k). Mycoses. Kutholakala ku: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/33529414/
- Traber, M. G., & Stevens, J. F. (2011). Ama-vitamin C no-E: imiphumela emihle ngokombono wezindlela zokusebenza. Free radical biology & medicine. Kutholakala ku: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/21664268/
- Cole L. A. (2012). I-hCG assay noma ihlolo lokukhulelwa. Clinical chemistry and laboratory medicine. Kutholakala ku: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/22149742/
- Farage, M., & Maibach, H. (2006). Izinguquko zempilo yonke ku-vulva nasesithweni sangasese sowesifazane (vagina). Archives of gynecology and obstetrics. Kutholakala ku: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/16208476/
- Donders, G. G., Ruban, K., & Bellen, G. (2015). Ukukhetha ukwelashwa okubulala amagciwane kwe-aerobic vaginitis. Current infectious disease reports. Kutholakala ku: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/25896749/
- American College of Obstetricians and Gynecologists. (2020). Ukulahleka kokukhulelwa kwasekuqaleni. Kutholakala ku: https://www.acog.org/clinical/clinical-guidance/practice-bulletin/articles/2018/11/early-pregnancy-loss
- Farage, M. A., & Maibach, H. I. (2005). I-epithelium ye-vulva yehluka esikhumbeni: Imiphumela ekuhlolweni kwesikhumba ukubhekana nokuchayeka kwe-vulva kwezinto ezibekwa phezulu. Contact Dermatitis. Kutholakala ku: https://www.semanticscholar.org/paper/The-vulvar-epithelium-differs-from-the-skin%3A-for-to-Farage-Maibach/f3c79e903b4013abf4e25f339fd8bc98385adadc
- Pascoe, M. C., Thompson, D. R., & Ski, C. F. (2017). I-yoga, i-mindfulness-based stress reduction nezilinganiso zomzimba ezihlobene nengcindezi: ukuhlaziywa okuhlanganisayo. Psychoneuroendocrinology. Kutholakala ku: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/28963884/
- Turnlund J. R. (1998). Human whole-body copper metabolism. The American journal of clinical nutrition. Kutholakala ku: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/9587136/
- Sobel J. D. (2007). Vulvovaginal candidosis. Lancet (London, England). Kutholakala ku: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/17560449/








