Iyini umsebenzi wesikhwama sezende futhi lichazwa kanjani ebhayoloji?
I-scrotum iyingxenye ebalulekile empilweni yokuzala kowesilisa, kodwa abantu abaningi abakazi kahle ukuthi yenzenjani ngempela. Ake sihlole ukuthi yini umsebenzi we-scrotum. Akusona nje “isikhwama sesikhumba.” Eqinisweni, iyingxenye ebaluleke kakhulu ohlelweni lokuzala kowesilisa. Incazelo ye-scrotum kwezebhayoloji ichaza yona njengengxowa esemisa izende ngokulawula izinga lazo lokushisa, iqinisekise ukukhiqizwa okuhle kwesidoda. Kodwa kunokunye ngaphezu kwalokho [1].
Ukwakheka kwe-Scrotum
I-scrotum yenziwe isikhumba esincane nenyama yemisipha. Ibhobozelayo ehlukanisiwe elenga ngaphansi kwepipi, phambi kwe-pelvis. I-scrotum enemibhalo ikhombisa ukuthi inamagumbi amabili, igumbi ngalinye libamba isende elilodwa. Ngaphakathi, uthola ne-scrotal septum, egcina izende zahlukene ukuvikela ukulimala [2].
Ingxenye ngayinye ye-scrotum ifaka:
Izende: Lezi izindlala ezimise okamaqanda ezikhiqiza isidoda ne-testosterone.
I-epididymis: Lapha yikhona lapho isidoda sivuthwa khona ngaphambi kokuchama (i-ejaculation).
Imisipha: Imisipha emibili, i-cremaster ne-dartos, isiza ukulawula izinga lokushisa lezende.
Manje, umsebenzi we-scrotum ukugcina izende sezingeni lokushisa eliphansi kancane kunomzimba wonke. Lokhu kubaluleke kakhulu ekukhiqizweni kwesidoda ngoba isidoda sidinga indawo epholile ukuze sibe nempilo [3].
Ithiphu ephezulu: Gwema ukugqoka izingubo zangaphansi eziqinile! Lokho kungakhuphula izinga lokushisa le-scrotum, okungalungile ekukhiqizeni isidoda.
Indlela i-Scrotum Eligcina Izinto Zipholile
Umsebenzi we-scrotum ugxile kakhulu ekulawuleni izinga lokushisa. Uma kubanda, imisipha ye-cremaster idonsa izende zisondele emzimbeni ukuze zifudumale. Kodwa uma kushisa, imisipha ye-dartos iyakhululeka, ivumele i-scrotum ilele phansi, ukuze iphole. Lo msebenzi wemvelo ugcina isidoda siphephile futhi sisemgudwini omuhle wokuba sikwazi ukuchama okungaholela ekukhulelweni.Amanye amadoda abheka izindlela zokugcina izende zipholile ukuze kuthuthukiswe ukukhiqizwa kwesidoda.\u00a0Uyabona, uma izinga lokushisa lingalawulwa kahle, ikhwalithi yesidoda ingehla, okwenza kube nzima ukukhulelwa [4].
Ithiphu ebalulekile: I-zinc ne-folic acid yizakhamzimba ezisiza ukuthuthukisa ikhwalithi yesidoda ngokusekela impilo yokuzala.
Isende Elichazwa Ku-Biology
Incazelo yesende ku-biology igcizelela indima yaso njengelunga lomzimba elisekela impilo yesidoda. Asiyona nje isikhwama esivikela; sakhelwe ukuqinisekisa ukuthi amasende akwazi ukukhiqiza isidoda ngaphansi kwezimo ezinhle kakhulu. Imidwebo yesende enezimpawu ikhombisa kahle ukuthi sakhiwe kanjani ukusekela ukukwazi kokuzala kwabesilisa. Lokhu kwenza kucace ukuthi isende asiyona nje “into enanyathiselwe” emzimbeni wendoda kodwa siyisici esibalulekile empumelelweni yokuzala [5].
Ithiphu ebalulekile: Amadoda kufanele azihlolisisise njalo ukuze abone izigaxa, ukuvuvukala, noma izinguquko esendeni, ngoba lokho kungasiza ukuthola izinkinga zezempilo zisasekuqaleni.
Isende Nokuzala
Umsebenzi wesende uhlobene ngqo nokuzala kwendabuko kwabesilisa. Uma isende singasebenzi kahle, amasende angafudumala kakhulu, kwehle ikhwalithi yesidoda. Lokhu kungenza kube nzima kubashadile ukukhulelwa. Izithasiselo zokuzala eziqukethe amavithamini nezakhamzimba njenge-L-Arginine ne-Vitamin D zingasiza kakhulu ekwandiseni ukukwazi kokuzala kwabesilisa. Zithuthukisa ukugeleza kwegazi futhi zisekele ibhalansi yamahomoni, okubalulekile empilweni enhle yokuzala [6].
Ithiphu ebalulekile: Ukudla ukudla okucebe ngama-antioxidant njengezithelo ezincane (berries), amantongomane, nemifino eluhlaza enamaqabunga kungasiza ukuvikela isidoda ekulimaleni.
Okubalulekile Ekugcineni
Umsebenzi wesikhwama sezende awukhawulwanga nje ekubambeni amende. Ngokuvamile uwukulungisa izinga lokushisa, ukuwavikela, nokuqinisekisa ukuthi ukukhiqizwa kwesidoda kwenzeka ngaphansi kwezimo ezifanele kakhulu. Uyini umsebenzi wesikhwama sezende? Ukwazi ukuthi uyini umsebenzi wesikhwama sezende kungasiza amadoda anakekele kangcono impilo yawo yokuzala. Ukuhlolwa njalo, ukudla okuhle, kanye nezinguquko ezithile endleleni yokuphila kungasiza kakhulu ekugcineni ukusebenza okuhle kwesikhwama sezende nokuzala [7].
Imibuzo ejwayelekile
Uyini umsebenzi oyinhloko wesikhwama sezende?
Umsebenzi oyinhloko uwukugcina amende epholile kunokushisa komzimba, okubalulekile ekukhiqizeni isidoda esinempilo.
Isikhwama sezende silawula kanjani izinga lokushisa?
Lisebenzisa imisipha efana nemisipha i-cremaster ne-dartos ukuze liphakamise noma lehlise amende, ligcine izinga lokushisa elifanele.
Kungani impilo yesikhwama sezende ibalulekile ekuzaleni?
Uma ukusebenza kwesikhwama sezende kulimala, kunganciphisa ukukhiqizwa kwesidoda, okuthinta ukuzala.
Ingabe ukulimala kungathinta ukusebenza kwesikhwama sezende?
Yebo, ukulimala kungaphazamisa ikhono lesikhwama sezende lokulawula izinga lokushisa, okuholela ezinkingeni zokuzala.
Ngingalugcina kanjani impilo enhle yesikhwama sezende?
Gqoka izingubo ezikhululekile, udle ukudla okulinganiselayo, ugweme ukushisa ngokweqile, futhi wenze ukuzihlola njalo.
Izinkomba
- Mieusset, R., & Bujan, L. (1995). Ukufudumala kwamende nomthelela wakhona ongase ube khona ekungazalini kwamadoda: ukubuyekeza. International journal of andrology. Kutholakala ku: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/7591190/
- Richard M Sharpe, Lifestyle and environmental contribution to male infertility, British Medical Bulletin. Kutholakala ku: https://academic.oup.com/bmb/article-abstract/56/3/630/351265?redirectedFrom=fulltext
- Setchell B. P. (1998). The Parkes Lecture. Ukushisa namende. Journal of reproduction and fertility. Kutholakala ku: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/10070346/
- Jung, A., & Schuppe, H. C. (2007). Umthelela wokucindezeleka kokushisa kwezitho zangasese ekwakhekeni kwesidoda kubantu. Andrologia. Kutholakala ku: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/18076419/
- Carlsen, E., Giwercman, A., Keiding, N., & Skakkebaek, N. E. (1992). Ubufakazi bokwehla kwekhwalithi yesidoda eminyakeni engama-50 edlule. BMJ (Clinical research ed.). Kutholakala ku: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/1393072/
- Sharma, A., Minhas, S., Dhillo, W. S., & Jayasena, C. N. (2021). Ukungazali kowesilisa okubangelwa izifo zamende. The Journal of clinical endocrinology and metabolism. Kutholakala ku: https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC7823320/
- Bigelow, P. L., Jarrell, J., Young, M. R., Keefe, T. J., & Love, E. J. (1998). Ukuhlotshaniswa kwekhwalithi yesidoda nezici zendawo yomsebenzi: ukuqhathanisa ukuhlaziywa kwecala-nokulawula nokuhlaziywa kweziguquguquko eziqhubekayo. Fertility and sterility. Kutholakala ku: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/9457925/









