benefits of vitamin a

Yenzani i-vitamin A futhi kungani ibalulekile ekudleni kwakho nempilo yakho

0 amazwana
What Does Vitamin A Do and Why Is It Important for Your Diet and Health - Conceive Plus® What Does Vitamin A Do and Why Is It Important for Your Diet and Health - Conceive Plus®

Lokho okuthi i-vitamin A yenzani kuyinto abaningi abagcina sebeyibuza lapho becabanga ngenhlalakahle jikelele nempilo yokuzala. Ngezinye izikhathi, abantu bagxila kumavithamini okuthuthukisa ukubona, kanti abanye bafuna ukwazi ukuthi lezi zakhamzimba zingabasiza kanjani ukuthi bakhulelwe noma zixhase ukukhulelwa okunempilo esikhathini esizayo. I-vitamin A, ikakhulukazi, ingadida ngoba itholakala kokudla okuhlukahlukene, futhi kulula ukuthatha okuncane kakhulu noma okunedlulele uma umuntu engekho qaphela [1]. Abanye abantu baphinde bathembele ezindleleni ezisiza ukuzala ezingahlanganisa amavithamini namaminerali abalulekile, kuhlanganise ne-vitamin A, ukuze kusizwe umzimba ohambweni lwawo lokuya ekukhulelweni. Abanye nje bafuna ukwazi ukuthi iyasiza yini ekuzivikeleni noma esikhumbeni. Babuza futhi nge-vitamin A ekudleni nokuthi bangayifaka kanjani kangcono ekudleni kwabo. Noma kunjalo, ukuqhubeka njalo nokuqonda izinto kubalulekile. Lesi sihloko sihlolisisa indima ye-vitamin A ekudleni, ukuxhumana kwayo nokuzala nempilo, kanye namaphuzu abalulekile mayelana nokuthatha imithamo ngokuphepha.

Isandla sendoda esiphakamisa ingilazi yamanzi kanye nebhotela le-Conceive Plus Men's Fertility Support elinesivalo esivuliwe esithombeni, namakhephisi amabili abekwe etafuleni

Inani Le-vitamin A Empilweni Nasekukhiqizeni

I-vitamin A inomsebenzi obalulekile ezinhlelweni zomzimba eziningi, okuhlanganisa isimiso sokuzivikela, izindlela zokubona, kanye nenqubo yokuzala. Abaningi ababuza ukuthi i-vitamin A yenzani bathola ukuthi akukhona nje kuphela ngokubona. Le zakhamzimba isekela ukukhula, ukuhlukana kwamaseli, nokulawulwa kwamahomoni, okungathinta nokuzala. Ngenxa yomthelela wayo obanzi, i-vitamin A ingavela ezingxoxweni mayelana namavithamini angaphambi kokukhulelwa, ukudla okufanele kwabomama, noma izithasiselo zempilo yamadoda. Iphinde isize ekugcineni izicubu ze-epithelial, okuyinto ebalulekile kwezitho zokuzala. Abantu bangabuza futhi ukuthi ukuthi i-vitamin A iluhle yini enqubweni yokuphila kahle jikelele kuhambisana yini nokwandisa amandla okuzala.

Abanye bayakhangwa wukuba khona kwamathuba okuthi i-vitamin A, kanye nezinye izakhi ezinjengo-Myo-Inositol noma i-D-Chiro Inositol, ingasiza ukulinganisa amahomoni kubo bobabili abesilisa nabesifazane. Ngesikhathi esifanayo, imibhangqwana ezama ukukhulelwa ingase izwe nge-CoQ10 yekhwalithi yamaqanda noma i-Maca Root ukuze kuthuthukiswe amandla omzimba. Kuleli phazili elikhulu, i-vitamin A ivelele njengengxenye eyisisekelo. Nokho abantu kufanele banake indlela abayithatha ngayo ngoba imithamo ephezulu ingaba yingozi [2].

Izinzuzo ze-vitamin A Empilweni Yansuku Zonke

Ukuthola inani elifanele le-vitamin A kungaletha izinguquko ezinhle ezingeni lamandla nokumelana nokukhathala nezifo. Izinzuzo ze-vitamin A zifaka phakathi ukusekela umsebenzi ojwayelekile wesimiso somzimba sokuzivikela, okubaluleke kakhulu ngesikhathi sokuzama ukukhulelwa, ngoba umzimba onempilo uvame ukubhekana kangcono nokucindezeleka. Ezinye izinzuzo zansuku zonke zingase zingabonakali kakhulu, njengezikhumba ezibushelelezi noma ukubona okuqondayo ekukhanyeni okuphansi, kodwa ezinye zinkulu, njengokwehlisa ubungozi bezinye izinhlobo zokutheleleka. Uma isebenza ndawonye namaminerali abalulekile—afana no-Zinc, u-Selenium noma u-Magnesium—i-vitamin A inganikeza olunye usizo ohlelweni lokulawula lomzimba.

Esinye isizathu esenza ibe usizo kangaka ukuthi i-Vitamin A isebenza eduze ne-Vitamin D ngesikhathi sokukhulelwa, ama-vitamin eqembu B, ngisho namanye ama-amino acid athile afana ne-L-Arginine. Ngokwesibonelo, abantu abafuna ukuthuthukisa impilo yokuzala kwesitho sangasese ngezinye izikhathi bengeza ama-nutrient asiza ukugeleza kwegazi nokuqina kwamaseli, lezo zindawo lapho ama-vitamin namaminerali kuhlangana khona nezinqubo zomzimba. Nokho, konke lokho okuhle kungacindezelwa izinkinga uma abantu bedlula kumamithamo anconyiwe [3].

Ukuqonda Izinzuzo Ze-Vitamin A Zempilo Elinganiselayo

Abantu bavame ukubuza ukuthi i-Vitamin A ikwenzela ini noma ukuthi i-Vitamin A ikwenzela ini emzimbeni lapho behlola amathiphu okudla okunempilo. Indima yayo ekubonakaleni kwamagciwane, ukubona, nempilo yezicubu ezimboza umzimba iyavelele. Ngaphezu kwalokho, isiza umzimba ulawule indlela amaseli ahlukana ngayo, okusho ukuthi isiza ukuthi abe uhlobo olufanele lweseli ngesikhathi esifanele. Lokho kubalulekile ezicutshini ezinempilo, amathambo, nezitho zomzimba, ikakhulukazi ngesikhathi sokukhulelwa.

Ngaphezu kwalokho, labo abafuna ukukhulelwa kufanele baphawule ukuthi ukubamba iqhaza kwe-Vitamin A ekunakekeleni isidoda neqanda kungaba nomthelela obalulekile. Izinto ezifana ne-L-Carnitine, i-Ashwagandha, ne-Ginseng zingase futhi ziqinise le nutrient kumadoda afuna ukwanda kokuhamba kwesidoda noma amandla omzimba jikelele. Ngesikhathi esifanayo, abesifazane bangayihlanganisa ne-Folic Acid ukusekela ukukhula kombungu [4]. Nokho, lutho kulowo msebenzi wokusebenzisana olungasusa isidingo sokugcina ibhalansi, njengoba i-Vitamin A eningi kakhulu ingabangela imiphumela emibi.

Izingcuphe Zokweqisa I-Vitamin A

Lapho abantu bezibuza ukuthi ngabe kungenzeka yini ukudla kakhulu i-Vitamin A, impendulo esheshayo ukuthi yebo. I-Vitamin A iyancibilika kumafutha, ngakho umzimba uyakwazi ukuyigcina esibindini. Lokho kusho ukuthi uma uthatha okungaphezu kwalokho umzimba ongakusebenzisa ngokuhamba kwesikhathi, ingakhuphukela emazingeni ayingozi. Izimpawu zokuqala zingabandakanya isiyezi noma ukubona kungacaci, kodwa kungavela nezinkinga ezinzima kakhulu, njengobuhlungu bemalunga noma ukukhathala kwesibindi [5].

Ukudla kakhulu isibindi sezilwane noma ezinye izithasiselo kungase kuphakamise ukukhathazeka ngobuthi. Abesifazane abakhulelwe kumelwe baqaphe kakhulu, ngoba amazinga aphezulu kakhulu e-Vitamin A esivele yakhiwe axhunyaniswe nokukhubazeka okungenzeka embungwini. Yilokho futhi okwenza ama-vitamin amancane okubeletha amaningi ethembele ku-Beta-Carotene, okuvela ezitshalweni okuguqulwa umzimba uyenze i-Vitamin A kancane kancane. Ukulinganisela le vitamin kubalulekile, ngakho kusiza ukwazi umthamo wansuku zonke we-Vitamin A owudingayo ukuze uhlale uphephile.

Amabhokisi e-Conceive Plus okusekela ukuzala kwabesilisa nawabesifazane anezisho ezikhangayo ezibhalelwe bobabili

Imithombo Ehamba Phambili Yokudla EneVitamin A Nemithombo Yokudla YeVitamin A

Kulabo ababuza ukuthi iVitamin A itholakala kuphi ekudleni noma yimiphi imithombo yokudla yeVitamin A, ungathola iVitamin A eseyakhiwe (retinol) ekudleni okuvela ezifuyweni njengenyongo (isibindi), amaqanda, noma ubisi. Kanti ama-carotenoid avela ezitshalweni akhona kumazambane aswidi, amakherothi, ispinashi, nakwezinye izithelo nemifino enemibala. Uma ufuna ukuthola izinzuzo zezempilo zeVitamin A ngaphandle kwengozi, kuhle ukuhlukanisa ukudla kwakho. Lokhu kusiza ukuqinisekisa ukuthi uthola namavithamini B, iVitamin C, nezinye izingxube ezingaqinisa ukukwazi kwakho ukuzala.

Uma ungakabi nesiqiniseko ngezinhlelo zakho zokudla, ungaxoxa nochwepheshe ogxile ekwelulekeni ngokudla okunomsoco. Abanye bangeluleka ukwengeza izinto ezifana ne-kale, upelepele obomvu, noma ama-apricot ngenxa yokuba namacarotenoid amaningi. Abanye bangagxila ezabelweni ezilinganiselayo zokudla inhlanzi efana nosalmon ukuze uthole i-retinol. Izindlela zokudla ezithile ezinciphisa noma ezinqabela ukudla okuvela ezifuyweni zingase zidinge ukunakwa okukhethekile emithonjeni ye-Beta-Carotene. Nokho, kulula ukufinyelela emalini enconyiwe ngokuhlanganisa imikhiqizo emisha [6]. Ngokujulile, yilokho okwasiza ukugwema ukweqisa.

Ukudla OkuneVitamin A Ukusekela Ukuzala

Imibhangqwana ehlosile ukukhulelwa ingahlola ukudla okuneVitamin A ngoba ifuna ukuqinisekisa indawo ehamba phambili empilweni yesidoda neqanda. Ukubambisana kweVitamin A namanye amavithamini nezakhi zokudla kubaluleke kakhulu. Ngokwesibonelo, ukuyihlanganisa nensimbi (Iron) kusiza ekwakhekeni kwamaseli egazi abomvu, kanti ukuyihlanganisa ne-Myo-Inositol kungasiza abesifazane abanemijikelezo engajwayelekile. Abanye abantu baphinde basebenzise i-Withania Somnifera, noma i-Ashwagandha, ngoba kukholakala ukuthi yehlisa ukuphendula komzimba ekucindezelekeni okungaphazamisa ukuzala.

Kuyafaneleka futhi ukuqaphela ukuthi i-Beta-Carotene evela kumakherothi, ithanga, noma umango isekela izinga elihle lama-antioxidant. Uma abantu bexhuba lokho kudla namafutha anempilo, ukugayeka nokumuncwa kwama-carotenoid kuyakhula. Lena yindlela elula yokudla kwansuku zonke. Kodwa njengawo wonke ama-vitamin, kungcono ukulandelela inani eliphelele odlayo ukuze ungazitholi usufike ezingeni elibangela ukungalingani.

Ukugxila Ekudleni Okunothe Kakhulu ngeVitamin A Ukuze Uzuze Okunye Okudla Okunamandla

Ukudla okuneVitamin A eningi kakhulu kuvela emifino efana nespinashi noma amakherothi kuya kokunye ukudla okuvela ezifuyweni njengamafutha esibindi senhlanzi ye-cod. Abantu abaningi bakuthola kulula ukuthola umthamo wabo wansuku zonke ngokuhlanganisa ukudla okunemibala egqamile. Imifino eluhlaza emnyama enamahlamvu ingaba nenqwaba ye-Beta-Carotene. Umango, upapaya, kanye nopelepele obomvu bebhanga bayizithasiselo ezidumile kwabafuna ukuhlukahluka endleleni abathola ngayo ama-carotenoid. Abanye abantu baze bafake lokhu kudla kuma-smoothie ukuze kube lula [7].

Ngenxa yokuthi ukuzala kungathinteka ukucindezeleka okudalwa ama-oxidative stress, ama-antioxidant atholakala kule mikhiqizo angasiza. Ama-vitamin B nawo avame ukutholakala emifino eluhlaza enamaqabunga. Lowo mbono wokubambisana wakhe indawo yokudla enothile engazuza abantu abafisa ukukhulelwa. Nokho, kuhlale kuwukuhlakanipha ukunaka usayizi wezabelo ngoba asifuni ukuzibeka engcupheni yokudla retinol ngokweqile.

Ukuhlola Ukudla Okukunikeza iVitamin A Kwezindlela Ezahlukene Zokuphila

Kuvame futhi ukuba abantu bafune izindlela ezilula zokwengeza ukudla okunikeza iVitamin A okuyahambisana nomjikelezo wabo wansuku zonke. Abanye bangadla izithelo zewaresi ezomisiwe njenge-snack ukuze bathole ukunyuka okusheshayo kwe-Beta-Carotene, kanti abanye bakhetha amasaladi wansuku zonke agcwele isipinashi. Kubantu abadla imikhiqizo yezilwane, izingxenye ezilinganiselwe zamaqanda noma ushizi zinganikela i-retinol ethile. Kodwa uma ukudla kwakho kuqukethe izinto ezimbalwa ezisuselwa kwizilwane, cabanga ngamazambane aswidi noma i-butternut squash. Lokhu kungasiza ukuhlangabezana nesidingo somzimba sama-carotenoid.

Ngenxa yokuthi abantu abagxile ekuzaleni kwesizalo ngezinye izikhathi bamukela ukudla okulinganiselayo, kuba nokugqugquzelwa okuphelele kokufaka amafutha amahle, amaprotheni, namaminerali amancane abalulekile. Izinto ezifana nenhlanzi noma imbewu ziqukethe amafutha anempilo asiza ekumuncweni kwe-Beta-Carotene. Ngakho-ke, uyakwazi ukubona ukuthi ukudla okusekela ukuzala kungase kuzungeze ukubambisana kwamandla phakathi kwezinto zokudla ezifana neVitamin A, Vitamin C, kanye nama-fatty acid e-Omega-3 avela ku-fish oil. Khonamanjalo, ukukhumbula ukuthi ungafinyelela ezingeni lokweqisa iVitamin A uma udla ngokweqile ezinye izinhlobo zokudla kubalulekile ukuthi kukhunjulwe [8].

Izinzuzo Zezempilo ZeVitamin A Emehlweni Nasekudluliseni

Abanye bayazibuza ukuthi uVitamin A uwenzeleni noma ukuthi kungani uVitamin A ubalulekile ngaphezu kokuzala. Esinye isizathu esikhulu wukuthi usekela ikhono lamehlo lokuzwa ukukhanya, ikakhulukazi ezimeni ezimnyama. Ubuye usize ekwakheni nasekugcineni izindwangu zamafinyila ezinempilo, ngaleyo ndlela uqine izivikelo zomzimba ezifweni. Lokhu kuhlobene nemibuzo ethi yiziphi izinzuzo zeVitamin A njengoba abantu becabangisisa ngezinqwaba zama-vithamini zokuphila kangcono. Abanye bayazibuza futhi ukuthi uVitamin A ulungele ini empilweni yansuku zonke, hhayi kuphela ngokwezokuzala.

Ngaphezu kwalokho, ama-antioxidant avela ku-Beta-Carotene angasiza ukuvikela amaseli ekulimaleni okubangelwa ama-free radical, okungase kwehlise ezinye izingozi zezempilo [9]. Impumelelo yokuzala ingase incike ekutheni umzimba ukwazi kangakanani ukubhekana nengcindezi ye-oxidative stress, ngakho le miqondo yokuvikela ibalulekile. Khonamanjalo, ukubambisana kwamandla phakathi kwezakhi njengalezo ze-CoQ10 kungadlala indima ekwandiseni amandla amaseli nasekuvikeleni amaqanda noma isidoda ekulimaleni. Uma kuhlangene nemikhuba yokudla ezinzile, lezi zici zeVitamin A zingaba wusizo kakhulu.

Mangaki amaVitamin A okufanele ngiwathathe ngokuya nge-RDA yeVitamin A?

Ukufuna ukwazi ukuthi mangaki ama-Vitamin A okufanele ngiwathathe kujwayelekile, ikakhulukazi uma ufunda ngobuthi bayo obungaba khona. Isilinganiso sosuku esinconyiwe, okuthiwa i-RDA yeVitamin A, singahluka ngokuya ngeminyaka nobulili, kodwa amadoda amadala ngokujwayelekile adinga cishe ama-microgram angama-900 ngosuku, kanti abesifazane abadala bavame ukudinga cishe ama-microgram angama-700 ngosuku [10]. Abesifazane abakhulelwe banemihlahlandlela ehluke kancane, kanjalo nezingane. Umzimba ungakwazi ukugcina i-Vitamin A eyengeziwe, okwenza kube kubalulekile ukugwema ukuthatha umthamo ophezulu njalo.

Abantu bangathemba umthamo we-vitamin A abawutholayo ekudleni noma kumavithamini alinganiselwe kahle. Lo mthamo wansuku zonke we-vitamin A imvamisa uhlanganisa kokubili i-retinol nezinhlobo zama-carotenoid. Noma nini uma usohambweni lokuya ekukhulelweni, kuhlakaniphe kakhulu ukubonisana nochwepheshe onolwazi mayelana nokulinganisa amavithamini ukuze aqinisekise ukuthi ahambisana nohlelo lwakho lonke. Uma kunesidingo nezinye izithako ezigxile ekwandiseni amathuba okukhulelwa ezifana ne-Taurine noma i-L-Arginine, zizokusiza kwezinye izici ezifana nokujikeleza kwegazi noma ukuphathwa kwengcindezi.

I-Conceive Plus Mens Motility and Fertility Bundle Iphakheji elilodwa le-Conceive Plus Men's Motility Support nelinye iphakheji le-Conceive Plus Men's Fertility Support libekwe etafuleni lokufunda nelinhloko yekhofi & isotshana esibekwe eceleni

Ukugwema Ukweqisa I-vitamin A Noma Ukweqisa I-vitamin A

Ukweqa amanani aphephile e-retinol noma ezinye izinhlobo ze-vitamin A kungaholela ezinkingeni ezinkulu. Lokhu kugcizelela ukubaluleka kokunaka umthamo wansuku zonke we-vitamin A onconyiwe. Nakuba i-Beta-Carotene ivame ukuphepha kakhulu, njengoba umzimba uyiguqula kancane, i-vitamin A esivele yakheka idinga ukuqaphela okukhulu. Empeleni, ukuthatha imithamo emikhulu kaningi kungabangela ukoma emlonyeni noma emehlweni, kanye nokulimala okungenzeka esibindini.

Labo abakhulelwe kudingeka baqaphele kakhulu. Lokhu kungenxa yokuthi umbungu ungase ulimale inani elikhulu le-vitamin A. Abantu bavame ukukhetha i-Beta-Carotene kumavithamini okulungiselela ukukhulelwa ukuze banciphise le mikhathazo. Kh meanwhile, ukudla okuvamile okuhlanganisa inani elilinganiselwe lezinhlanzi, ubisi, nemikhiqizo eminingi yemifino kuvame ukungawedluli amazinga aphephile, kodwa kuhlala kungcono ukuba uqaphele yonke imithombo [11].

Okubalulekile

Uma sibuyela embuzweni wokuqala, i-vitamin A yenzani empilweni yonke, ekuzaleni nasekudluliseleni phambili? Ithinta izinqubo eziningi kakhulu, kusukela ekubukeni kahle emehlweni kuye ekusekeleni amasosha omzimba nasekusebenzeni kwamahomoni. Ngenxa yalokho, imibhangqwana eminingi ilandela ngokuseduze amazinga e-vitamin A lapho izama ukukhulelwa. Bayihlanganisa nezinye izithako eziwusizo, njenge-Myo-Inositol yokulinganisa amahomoni, noma i-CoQ10 yokulwa nengcindezi ye-oxidative. Ukuyithatha ngobunono kuqinisekisa ukuthi izinzuzo zale vitamin zihlala ziphambili, kuyilapho ubungozi bokweqisa buhlala buncane. Ukuthola ibhalansi kungahlanganisa ukudla imifino nezithelo ezinemibala egqamile, ukufaka kancane ukudla okusemfuyweni, nokugwema imithamo ephezulu kakhulu. Lokhu kusiza umzimba ukusebenzisa okuhle okunikezwa i-vitamin A ngaphandle kokudlulela ebuthini. Ekugcineni, uhla olufanele lwezondlo, kanye nendlela yokuphila elinganiselayo, kungaletha umehluko omkhulu kulabo abahlelela ikusasa elinempilo noma abavele behlose ukugcina impilo yabo isesimeni esiphezulu [12].

Imibuzo Evame Ukubuzwa

Ingabe kukhona umkhawulo omkhulu wokungenisa i-vitamin A?

Yebo. Izinhlangano zezempilo zeluleka ukuthi abantu abadala bagcine ukungenisa kungaphansi cishe kwama-microgram angu-3,000 ngosuku avela emithonjeni ye-vitamin A esivele yakheka. Ukungenisa ngokweqile kungabangela ubuthi emzimbeni.

Ngazi kanjani uma ngithatha i-vitamin A eningi kakhulu?

Omunye umkhondo kungaba yikhanda elibuhlungu, isikhumba esomile, noma isiyezi. Uma usola inkinga, uchwepheshe wezempilo angahlola amazinga futhi akunikeze isiqondiso.

Ingabe abantu abadla ukudla okuvela ezitshalweni kuphela bangathola i-Vitamin A eyanele?

Yebo, ngempela. Imikhiqizo yemifino nemikhiqizo yezithelo enemibala efana nama-carrot ne-spinach iqukethe i-Beta-Carotene, umzimba oyiguqula ibe i-retinol. Ukungeza amafutha anempilo ekudleni kusiza ukuthuthukisa ukumuncwa kwayo.

Ingabe izithako zokudla ezengeziwe zibalulekile kubo bonke abantu?

Hhayi njalo. Abantu abaningi bathola i-Vitamin A eyanele ekudleni kuphela. Kodwa abanye abanemigomo ethile yezempilo noma yokuthola inzalo bangazuza kuyo, kuye ngokwelulekwa kochwepheshe.

Ingabe i-Vitamin A ingasiza ngempela ekuzaleni?

Lingase lisekele impilo yesidoda neqanda ngenxa yendima yalo ekukhuleni kwamaseli nasekulondolozeni izicubu zokuzala. Noma kunjalo, indlela ebanzi nenhlelekile iyona engcono kakhulu ekuthuthukiseni ukuzala.

Izinkomba

  1. Ross A. C. (2012). Vitamin A ne-retinoic acid emandleni omzimba ahlobene namaseli e-T. The American journal of clinical nutrition. Kutholakala ku: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/23053562/
  2. Penniston, K. L., & Tanumihardjo, S. A. (2006). Imiphumela emibi esheshayo neyesikhathi eside ye-vitamin A. The American journal of clinical nutrition. Kutholakala ku: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/16469975/
  3. Miller, R. K., Hendrickx, A. G., Mills, J. L., Hummler, H., & Wiegand, U. W. (1998). Ukusetshenziswa kwe-vitamin A eduze nesikhathi sokukhulelwa: malini eyenza umphumela we-teratogenic?. Reproductive toxicology. Kutholakala ku: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/9431575/
  4. Costello, A., & Osrin, D. (2010). Ukwengeza i-vitamin A nokufa kwabomama. Lancet (London, England). Kutholakala ku: https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC3428885/
  5. Tanumihardjo S. A. (2011). Vitamin A: izinkomba zokudla okunomsoco ekuthuthukisweni. The American journal of clinical nutrition. Kutholakala ku: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/21715511/
  6. Erdman, J. W., Jr, Bierer, T. L., & Gugger, E. T. (1993). Ukumuncwa nokuthuthwa kwama-carotenoids. Annals of the New York Academy of Sciences. Kutholakala ku: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/8129321/
  7. Ribaya-Mercado J. D. (2002). Umthelela wamafutha ekudleni ekumuncweni kwe-beta-carotene nasekuguqulweni kwayo kube i-vitamin A. Nutrition reviews. Kutholakala ku: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/12002680/
  8. Lietz, G., Oxley, A., Leung, W., & Hesketh, J. (2012). Ama-single nucleotide polymorphisms atholakala ngaphambi kwejini le-β-carotene 15,15'-monoxygenase anomthelela ekusebenzeni kahle kokuguqulwa kwe-provitamin A kwabesifazane abazinikele. The Journal of nutrition. Kutholakala ku: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/22113863/
  9. Ford, J. L., Green, M. H., Green, J. B., Oxley, A., & Lietz, G. (2018). Ukuguqulwa kwe-intestinal β-carotene emzimbeni yabantu kunqunywa indlela entsha yesampula eyodwa, i-plasma isotope ratio futhi kuqhathaniswa nezindlela ezijwayelekile neziguquliwe ze-area-under-the-curve. Archives of biochemistry and biophysics. Kutholakala ku: https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC6094152/
  10. Institute of Medicine (US) Panel on Micronutrients. (2001). Ama-Dietary Reference Intakes e-Vitamin A, Vitamin K, Arsenic, Boron, Chromium, Copper, Iodine, Iron, Manganese, Molybdenum, Nickel, Silicon, Vanadium, kanye ne-Zinc. National Academies Press (US). Kutholakala ku: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/25057538/
  11. Parker R. S. (1996). Ukumuncwa, ukuguqulwa, nokuthuthwa kwama-carotenoids. FASEB journal : ukushicilelwa okusemthethweni kwe-Federation of American Societies for Experimental Biology. Kutholakala ku: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/8621054/
  12. Munger, K. L., Levin, L. I., Hollis, B. W., Howard, N. S., & Ascherio, A. (2006). Amazinga e-serum e-25-hydroxyvitamin D kanye nobungozi be-multiple sclerosis. JAMA. Kutholakala ku: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/17179460/
Yabelana

Ukuze uthole imiphumela emihle!

Londoloza u-10% futhi uthole izincomo zemikhiqizo yokuzala ngqo ebhokisini lakho lokungenayo le-imeyili.

Uzama ukukhulelwa?

Qala Ukusebenzisa i-Conceive Plus Namuhla!

Kutholakala futhi ku