Indlela Esebenza Ngayo Indlela Yesigqi Yokuvimbela Ukukhulelwa
Indlela ye-rhythm isisuse intshisekelo iminyaka eminingi. Abanye bafuna ukuyisebenzisa ukuhlela ukukhulelwa, kanti abanye bafuna inketho yemvelo ngokuphelele yokukugwema. Abaningi bayazibuza ukuthi iyasebenza ngempela yini noma bangase badinge olunye usizo olwengeziwe. Lesi sihloko sizonikeza umbono obanzi wokuthi isebenza kanjani, kusukela ezigabeni zomjikelezo namasu wokwenza amashadi kuya ekutheni ingasiza kanjani ukuvimbela noma ukusiza ukukhulelwa. Iphinde ichaze ngokucacile ukuthi kuyini ngempela indlela ye-rhythm nokuthi ifanelana kanjani nokuphila kwansuku zonke kwalabo abayizamayo [1].
Ukuqonda Okuyisisekelo
Ingqikithi yendlela ye-rhythm wukulandelela nje imijikelezo yakho yanyanga zonke ukuze uthole ukuthi i-ovulation yenzeka nini. Umbono wukuthi, ngokwazi ukuthi iziphi izinsuku iqanda likhona futhi lingafakelwa, umuntu (noma umbhangqwana) anganquma ukuthi ufuna ukwenza ubudlelwane bothando noma ukusikhipha. Abanye abantu bakubiza nangokuthi i-rhythm birth control ngoba izama ukuvumelana nemijikelezo yemvelo yomzimba kunokuthembela kumaphilisi noma kwamanye amadivayisi.
Le ndlela idinga ukuqaphela nsuku zonke izinguquko zomjikelezo, ukuguquka okungenzeka koketshezi lwezintamo zesibeletho, ngisho nokwehluka okuncane kwezinga lokushisa. Abanye bakhetha ukugcina amakhalenda alula, kanti abanye bangakhetha amathuluzi edijithali. Umbuzo omkhulu ovame ukuvela uthi: iyasebenza ngaso sonke isikhathi njengoba ichaziwe yini? Impumelelo incike ekubhaleni amarekhodi anembile, kanye nokuqapha okuqhubekayo kwemininingwane yomjikelezo ngamunye [2].
Uhlolojikelele Lomjikelezo Wokuya Esikhathini
Umjikelezo wokuya esikhathini ungahlukaniswa izigaba ezihambisana nokuguquguquka kwamahomoni nokuthuthuka kweqanda esebeleni. Isigaba se-follicular siqala ngosuku loku-1 lwesikhathi. Lapha ama-follicle, elinye nelinye liqukethe iqanda, aqala ukuthuthuka ngaphansi kwemilayezo yamahomoni.
Isigaba se-ovulatory sivela cishe maphakathi. I-follicle eyodwa ivuthwa ngokuphelele bese ikhipha iqanda layo eshubhini le-fallopian. Leli qanda ngokuvamile liphila cishe amahora angu-12 kuya kwangu-24. Ithuba lokufakelwa liphezulu ezinsukwini ezandulela i-ovulation nangemva nje kokukhishwa kweqanda, ngoba isidoda singahlala sisebenza izinsuku eziningana [3].
Isigaba se-luteal silandela i-ovulation futhi sivame ukuthatha cishe izinsuku eziyi-14. Ngalesi sikhathi, umzimba ulungiselela ukukhulelwa ngokwenza ugqinsi ungqimba lwesibeletho. Uma iqanda lingafakelwa, amazinga amahomoni ehla, bese lolo ungqimba lugcina lukhishwayo. Lokhu kukhishwa kube yisikhathi somuntu esilandelayo, okuphawula ukuqala komjikelezo omusha. Kodwa imijikelezo eminingi ayiyona yezinsuku ezingama-28, ngakho kuhle ukukhumbula ukuthi umuntu ngamunye angaba nomugqa wesikhathi omfushane noma omude. Ngaphezu kwalokho, ukuma okuhlukene kwesibeletho kwesinye isikhathi kungathonya imijikelezo yokuya esikhathini kanye nemiphumela yokuzala.
Ngezinye izikhathi lo mjikelezo ungase ushintshe kancane. Ukucindezeleka noma ushintsho olungalindelekile lwesheduli kungase kushintshele i-ovulation kusenesikhathi noma sekwephuzile. Umzimba ungaba nzima ukuwuqagela, ngakho kunconywa ukunaka ngokuseduze nyenyanga ngayinye.
Ukudweba Ukuze Uqinisekise Ukunemba
Ukudweba (charting) kuyindlela ehlose ukugcina irekhodi losuku nosuku ngemininingwane yomjikelezo wakho. Abaningi bakhetha ukumaka izinsuku ekhalendeni eliyisisekelo. Abanye bengeza izinga lokushisa labo lasekuseni, elaziwa ngokuthi i-basal body temperature, ngoba ngemva kokukhishwa kweqanda lingakhuphuka kancane. Ukuhlola uketshezi lwesibeletho nakho kudumile. Uketshezi kuvame ukuvela kuthambe futhi kunwebeke kakhulu eduze nesikhathi sokukhishwa kweqanda, bese kuba lukhuni ngemva kwalokho.
Abanye abantu balandelela okungenani izinyanga eziyisithupha ngaphambi kokuthembela ngokuphelele kudatha. Ngaleso sikhathi, amaphethini angavela. Ngokwesibonelo, uma kubonakala ukuthi ukukhishwa kweqanda kuvame ukwenzeka cishe ngosuku lwesi-14 noma lwesi-15 njalo, khona-ke “iwindi lokuvundelana” lingabalelwa imijikelezo ezayo. Kodwa empilweni yangempela, izinguquko ziyenzeka. Ngisho umkhuhlane omncane noma ukulala sekwedlule isikhathi kungabambezela noma kusheshise izinguquko zamahomoni. Ngakho kubalulekile ukungathembe idatha yenyanga eyodwa kuphela [4].
Okufanele Kucatshangwe Ngemijikelezo Engajwayelekile
Imijikelezo engajwayelekile yengeza olunye ungqimba lobunzima. Abanye abantu banomjikelezo wokuya esikhathini ongakwazi ukubikezelwa futhi ongaguquguquka kakhulu inyanga nenyanga. Omunye umjikelezo ungaba yizinsuku ezingama-27, omunye ube yizinsuku ezingama-33. Lokho kwenza kube nzima kakhulu ukuqagela iwindi lokuvundelana [5].
Uma kubhekene nokungajwayeleki, kungasetshenziswa amanye amathuluzi. Amakhithi okuhlola ukukhishwa kweqanda (ovulation predictor kits) alinganisa ukwenyuka kwamahomoni akhombisa ukukhishwa kweqanda. Abanye bathembele kakhulu ezinguqukweni zomzimba, okuhlanganisa uketshezi noma ngisho ukujabha okuncane esiswini noma ubuhlungu obuncane obungahambisana nokukhishwa kweqanda. Nokho, kuhlakaniphile ukuqoqa ulwazi oluningi ngangokunokwenzeka njalo ngenyanga. Ukushoda kwedatha kungaholela emaphutheni amakhulu ekubaleni ukuzala. Abantu abanemijikelezo engajwayelekile kakhulu ngezinye izikhathi bacabangela ukuhlanganisa izindlela ezahlukene noma ukufuna umbono wezokwelashwa.
Ukusebenzisa Indlela Ukugwema Ukukhulelwa
Ukuyisebenzisa ukuze ugweme ukucwenga kukhulelwe kusho ukuba qaphile kakhulu ngolwazi losuku nosuku. Kukhona izinyathelo ezimbalwa ezisemqoka:
- Landelela ubude bemijikelezo yezinyanga ezimbalwa ukuze ubone ukuthi kukhona yini iphethini ephindaphindayo. Qoqa ulwazi ngalusuku lokuqala kakhulu lapho ukukhishwa kweqanda kungase kwenzeke khona kanye nosuku lwakamuva kakhulu lapho kungase kufike khona.
- Maka iwindi elivame ukuba yikhathi yokuvundelana. Uma inhloso kungukugwema ukukhulelwa, ucansi olungenazivikelo akufanele lwenziwe kulo mbono wesikhathi, noma kufanele kusetshenziswe enye indlela efana namakondomu.
- Lindela izinguquko ezithile njalo ngenyanga. Ngisho nephutha elincane lingaholela ekukhulelweni okungalindelekile. Abanye bathola kuwusizo ukuba nohlelo lwesipele, ikakhulukazi uma bengaqiniseki ukuthi ukukhishwa kweqanda kungase kushintshe yini.
- Xhumana nombambiqhaza ukuze womabili amahlangothi azi “izindawo ezibomvu” okufanele nigweme ukuzifinyelela noma nithathe izinyathelo ezengeziwe.
Uma kwenziwa ngokulandelwa ngokuqinile, abaningi bathola ukuthi kubasiza ukuhlela lezo zinsuku eziphephile, kodwa akukho ndlela ephelele. Into ebaluleke kakhulu ukuqaphela nsuku zonke ngokungaguquguquki nokuzimisela ukweqa ucansi noma ukuzivikela phakathi kwefasitela lokuvundelana [6].
Ukusebenzisa le Method ukuze kukhuthazwe ukukhulelwa
Abanye bakhetha ukusebenzisa lezi zindlela ezifanayo ukwenza okuphambene: ukwandisa amathuba abo okukhulelwa. Indlela eyisisekelo iphendulwa. Ucansi luhlelelwa ifasitela lokuzala. Abantu abaningi bathola impumelelo ngokugxila ku:
- Ukuqoqa umbono ocacile wesikhathi sokuvuthwa kweqanda phakathi kwemijikelezo eminingana. Lokho kusho ukuphinda izilinganiso zokushisa komzimba, ukuhlola uketshezi, noma ngisho nokuqapha ama-strip okuhlola ukuvuthwa kweqanda asekelwe kumahomoni aqinisekisa lo mzuzu wokwanda [7].
- Ukuhlelela ucansi ezinsukwini ngaphambi nje kokuthi iqanda livame ukukhishwa nangosuku okusolwa ukuthi kuwusuku lokuzala. Isidoda singahlala kufika ezinsukwini ezimbalwa, ngakho ukuba nobudlelwane bangasese ngaphambi kokuzala kungaba usizo.
- Ukuhlanganisa izinqumo zendlela yokuphila enempilo, njengokudla okulinganiselayo, ukunciphisa utshwala, noma ukuzivocavoca ngokulinganisela. Amahomoni avame ukusebenza kangcono lapho umzimba uzinzile.
- Ukuqinisekisa ukuthi bobabili ozakwenu balungele ngokomzimba. Kuyasiza uma isidoda somlingani wesilisa siphilile futhi umjikelezo womlingani wesifazane ulinganiselwe kancane. Khona-ke lezi zinyathelo zingahambisana kahle ukuze kwandiswe ithuba lokuchuma.
Noma kunjalo, akukho nyanga eyodwa eqinisekisiwe. Ukwethemba kubalulekile, futhi ukuqhubeka nokucija indlela yokucharta kungasiza ukukhomba izinsuku ezingcono njalo.
Izakhamzimba zokusekela ukuzala
Abanye abantu bagxila ekwandiseni ukuthatha amavithamini namaminerali ukuze bagcine uhlelo lokuzala lusebenza kahle. I-folate, isibonelo, inconywa kabanzi kulabo abazama ukukhulelwa. Isekela ukuthuthuka kwamangqamuzana anempilo futhi inganciphisa ubungozi obuthile embungwini. I-zinc yaziwa ngendima yayo ekulinganiseni amahomoni nasekuphileni kahle kwesidoda. Insimbi, i-magnesium, ne-selenium nazo zingacatshangelwa ukusiza impilo yomzimba yonke. Amavithamini angeziwe, ikakhulukazi lawo avela ebangeni le-B-complex, avame ukugqamiswa ngenxa yomthelela wawo ekushintshaneni kwamandla omzimba nasekuqiniseni amandla. Kodwa la akuwona amabhulethi omlingo. Kodwa-ke, angagcwalisa izikhala ekudleni futhi asekele izimo ezingcono zokuzala [8].
I-lubrication nokusekelwa kokukhulelwa
Akufani wonke ama-lubricant. Ezinye izinhlobo zokuhweba zinezakhi ezingathinta kabi ukuhamba kwesidoda. Ngakho, abantu abagxila ku-ukuzala okuphezulu bavame ukukhetha okukhethwa kukho okusondele kakhulu koketshezi lwemvelo lomzimba. Lawa ma-lubricant angaba nama-ion e-calcium noma e-magnesium angalimazi isidoda. Lokho kungaba nomthelela ngesikhathi sefasitela lokuzala, ngoba ngisho nezithiyo ezincane zinganciphisa ithuba lokuchuma ngempumelelo [9]. Ukuhlola amalebula omkhiqizo kuyisinyathelo esijwayelekile, ikakhulukazi kulabo abanezinkinga zokoma noma abafuna ukuqinisekisa ukuthi i-lubricant abayikhethile ayinciphisi ikhono lokusinda kwesidoda.
Impilo Yabesilisa Nendima Yabo Ekuzaleni
Ukuzala kowesilisa kuvame ukunganakwa kulezi zingxoxo. Kodwa inani nesivinini sesidoda kungathinteka isitayela sokuphila, ukucindezeleka, nokudla. Ama-nutrient afana ne L-carnitine angakhulisa ukuhamba kwesidoda, kanti amavithamini C no E angavikela amaseli ekulimaleni. Ukugwema ugwayi nokunciphisa utshwala nakho kungenza ikhwalithi yesidoda ibe ngcono. Ukuzivocavoca okulinganisekile ngaphandle kokweqisa kwaziwa ngokusiza ukulinganisela kwamahomoni, okungenza nempilo yokuzala iyonke ithuthuke. Ngezinye izikhathi kunconywa ukuthi bobabili ozakwenu balandelele impilo yabo ukuze ifasitela lenyanga lihlangane nemvelo enobungane kakhulu esidodeni nesiqandeni [10].
Izinselelo Ezingaba Khona Nokuthi Uzinqoba Kanjani
Kukhona imiqondo engamanga ethi indlela ye-rhythm iyisixazululo esilula. Kodwa kunezinselelo ezivukayo, ezingabamba abantu bengakulindelanga:
- Amaphutha Ekubekeni Isikhathi: Amaphutha amancane ekubhaleni noma ukukhohlwa ukubhala ukukhuphuka kwezinga lokushisa kungase kubeke ubudlelwane obungenazo izivikelo osukwini lokuzala noma kudlule usuku oluhle kakhulu lokuzama ukukhulelwa. Ukukuwina kungahilela ukusetha i-alamu noma isikhumbuzi kuhlefoni ukuze ulandelelele imininingwane ngesikhathi esifanayo usuku ngalunye.
- Ukuphazamiseka Kwesitayela Sokuphila: Ukucindezeleka, ukuhamba, noma ukugula kungabambezela noma kusheshise ukuvuthwa kwamaqanda. Ukukuwina kudinga indlela yokucabanga eguquguqukayo. Ukuqhubeka nokulandelela ngisho nalapho ukude nasekhaya kungasiza, kanye nokubuyekeza idatha uma kukhona okukhulu okuphazamise inqubo yakho [11].
- Ukudikibala Ngokulandelela: Abanye abantu bayakhathala ukuhlola nsuku zonke. Ukukuwina kungasho ukusebenzisa uhlelo lokusebenza olunobuso obunobungane noma ukuzivuza ngezinto ezincane uma ugcina amarekhodi njalo. Ukuba nozakwenu ohilelekile enhlanganweni nakho kuyasiza.
- Ukungaqiniseki Ngokunemba: Noma nangesinqumo esihle kunazo zonke, idatha ingase ingabi yimbumba. Ukukuwina kungahilela ukuhlanganisa izimpawu eziningi (izinga lokushisa, uketshezi lwesibeletho, amathuluzi okuhlola ukuvuthwa kwamaqanda) ukuze uthole umbono ocacile wefasitela lokuzala lomjikelezo ngamunye.
Uma inqubo iqhubeka ngendlela efanayo njalo, imiphumela ivame ukuba ngcono. Nokho, akekho ophelele. Impilo yangempela ingaba nezinselelo. Ukuzivumelanisa ngokuthula kusiza ukugcina umbono osebenzayo.
Izinyathelo Ezinobuchwepheshe Zempumelelo Engcono
Ukusebenzisa indlela ye-rhythm kudinga ukuzimisela kanye nendlela ebanzi yokuqoqwa kwedatha. Ukufaka izinyathelo ezithile kusiza ukunciphisa ukuqagela:
- Qala ngokubhala phansi okungenani izinyanga ezintathu kuya kweziyisithupha. Lokhu kunikeza umugqa oyisisekelo onembile wobude bezinkathi zomjikelezo. Umjikelezo ngamunye ungabukeka uhluke kancane, ngakho idatha eningi ingcono.
- Qinisekisa izilinganiso eziyinqaba uma kungenzeka. Ngezinye izikhathi ukwenyuka okungazelelwe kwezinga lokushisa kungase kube ngenxa yokuvuka sekwephuzile noma umkhuhlane omnene. Ukubeka imithetho yokuqoqwa kwedatha okuhambisanayo, njengokukala ngesikhathi esifanayo njalo ekuseni, kusiza ukuthembeka.
- Sebenzisa izindlela ezisizayo ngezinsuku ezisolisayo. Uma umjikelezo ubonakala unolunye uhlobo, ukusebenzisa isithiyo kungaba ukuhlakanipha ezinsukwini ezimbalwa. Noma uma inhloso ukukhulelwa, ikhithi ye-ovulation ingaqinisekisa ukukhuphuka kwamahomoni [12].
- Qhubeka nemikhuba enempilo. Ukudla okunempilo, ukuzivocavoca okuncane, namaphethini okulala ajwayelekile kusiza ukuzinza kokuguquguquka kwamahomoni. Ukwenza lokhu kungaholela emijikelezweni eqagelakalayo futhi kusekele imiphumela engcono yokuzala.
- Xoxa nomlingani mayelana nokutholakele kwansuku zonke noma kwamasonto onke, ukuze nobabili nihambisane. Lokhu kunciphisa izimanga noma ukungaqondani ngezinsuku ezibhekwa njengeziphephile noma “ezineengozi”.
Lezi zinyathelo zingasusa ukucabanga ngokuzimisela. Ngokuqinisekile akukho ukupheleliswa ngokushesha ohlelweni oluncike ekuqapheliseni umzimba. Kodwa ukwenza konke ngokucophelela kuyazuzisa.
Okubalulekile Ekugcineni
Kucacile ukuthi indlela ye-rhythm ingaba inketho kulabo abafuna uhlelo olwemvelo lokuvimbela noma lokufeza ukukhulelwa. Idinga ukunaka imininingwane nokuzimisela ukulandela izimpawu ezishintshayo zomjikelezo wokuya esikhathini. Abanye bayibiza ngokuthi yini indlela ye-rhythm, kodwa empeleni, imayelana nje nokubona nokurekhoda amaphethini avela njalo nyanga zonke [13]. Nakuba ingase ingabi yindlela ephephe ngokuphelele njengezinye izindlela, idonsela abaningi abafuna ukugwema amahomoni noma amadivayisi ezokwelapha. Ngokuhamba kwesikhathi, ulwazi olutholakala ngomjikelezo womuntu luwusizo, ikakhulukazi uma isifiso sokukhulelwa sivela. Ekugcineni, noma isetshenziselwa ukugwema noma ukukhulisa amathuba okukhulelwa, ukuvumelana okuqhubekayo nokuxhumana okuvulekile kungenza kube ukukhetha okusebenzayo.
Imibuzo ejwayele ukubuzwa
Kwelulekwa izinyanga ezingaki zokulandelela ngaphambi kokuthi uthembele kule ndlela?
Ngokuvamile cishe izinyanga ezintathu kuya kweziyisithupha zokulandelela nsuku zonke ngokucophelela kubhekwa njengezincane ezidingekayo, ukuze umehluko womjikelezo ukhonjwe kahle.
Ingabe kungenzeka ukuhlanganisa indlela ye-rhythm nezinye izindlela zokuvikela ukukhulelwa?
Yebo. Abanye abantu basebenzisa amakondomu noma izibulala-zinhlalo zezimuncagazi ngezinsuku ezingase zibe nezinga eliphezulu lokuzala, okungeza ungqimba olwengeziwe lokuvikelwa.
Kwenzekani uma umjikelezo ungakaze ube nobude obufanayo ukusuka enyangeni kuya kwenye?
Lokho ngempela kwenza izinto zibe nzima. Inhlanganisela yokuhlola uketshezi lwesibeletho, ukulinganisa izinga lokushisa komzimba, nokungenzeka ukuhlolwa kwe-ovulation ingasetshenziswa ukubhekana nemijikelezo engajwayelekile.
Ingabe likuvikela ezifweni ezithathelwana ngocansi?
Cha, akunjalo. Ukugwema noma ukunciphisa ubudlelwane bezocansi ngezinsuku onokuzala okuningi ngazo kusiza kuphela ngezingozi zokukhulelwa, hhayi izifo. Udonga olufana namakondomu luyadingeka kulokho.
Ingabe ingcindezi noma ukuhamba kungayishintsha kakhulu i-ovulation?
Kuvamise ukwenzeka. Izinto ezicindezelayo ngokomzimba nangokomzwelo zingabambezela noma zisheshise ukuvama kwamahomoni, ngakho kuhlakaniphe ukukukhumbula lokho lapho umaka imijikelezo yakho.
Izikhombo
- Fehring, R. J., Schneider, M., & Barron, M. L. (2008). Ukusebenza kahle kwe-Marquette Method yokuhlela umndeni ngokwemvelo. MCN. The American journal of maternal child nursing. Kutholakala ku: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/18997569/
- Ecochard, R., & Gougeon, A. (2000). Uhlangothi lokuvula iqanda nezici zomjikelezo kwabesifazane abakhulelwayo ngokujwayelekile. Human reproduction (Oxford, England). Kutholakala ku: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/10739814/
- Wilcox, A. J., Weinberg, C. R., & Baird, D. D. (1995). Isikhathi sokuba nobulili maqondana nokuvula iqanda. Imiphumela emathubeni okukhulelwa, ukusinda kokukhulelwa, nobulili bengane. The New England journal of medicine. Kutholakala ku: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/7477165/
- Gnoth, C., Frank-Herrmann, P., Schmoll, A., Godehardt, E., & Freundl, G. (2002). Izici zomjikelezo ngemva kokuyeka ukuthatha amaphilisi okuvikela ukukhulelwa ngomlomo. Gynecological endocrinology : the official journal of the International Society of Gynecological Endocrinology. Kutholakala ku: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/12396560/
- Creinin, M. D., Keverline, S., & Meyn, L. A. (2004). Kujwayelekile kangakanani "okujwayelekile"? Ukuhlaziywa kokujwayeleka komjikelezo wokuya esikhathini. Contraception. Kutholakala ku: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/15451332/
- Duane, M., Stanford, J. B., Porucznik, C. A., & Vigil, P. (2022). Izindlela Zokuqaphela Ukuzala Zempilo Yabesifazane Nokuhlela Umndeni. Frontiers in medicine. Kutholakala ku: https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC9171018/
- Lynch, C. D., Jackson, L. W., & Buck Louis, G. M. (2006). Ukubala amathuba okukhulelwa ngosuku ngalunye: isimo samanje solwazi nokubaluleka kwaso ocwaningweni lwezifo emphakathini. Paediatric and perinatal epidemiology. Kutholakala ku: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/17061968/
- Showell, M. G., Mackenzie-Proctor, R., Jordan, V., & Hart, R. J. (2020). Ama-antioxidant ekunciphiseni inzalo yabesifazane. The Cochrane database of systematic reviews. Kutholakala ku: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/32851663/
- Tulandi, T., & McInnes, R. A. (1984). Ama-lubricant esitho sangasese sowesifazane: umthelela we-glycerin neqanda elimhlophe ekunyakazeni nasekuqhubekeni kwesidoda emzimbeni ongaphandle. Fertility and sterility. Kutholakala ku: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/6336313/
- Practice Committee of the American Society for Reproductive Medicine (2015). Ukuhlolwa kokuxilonga kokungabi nenzalo kowesilisa: umbono wekomiti. Fertility and sterility. Kutholakala ku: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/25597249/
- Lynch, K. E., Mumford, S. L., Schliep, K. C., Whitcomb, B. W., Zarek, S. M., Pollack, A. Z., Bertone-Johnson, E. R., Danaher, M., Wactawski-Wende, J., Gaskins, A. J., & Schisterman, E. F. (2014). Ukuhlola ukungaveli kokuqandwa kwabesifazane abanemijikelezo ejwayelekile: ukuqhathanisa ama-algorithm okuthola ukuvuthwa kweqanda. Fertility and sterility. Kutholakala ku: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/24875398/
- Trussell, J., & Grummer-Strawn, L. (1990). Ukwehluleka kwezindlela zokuvikela ukukhulelwa zendlela yokuvinjelwa ngesikhathi sokuvula iqanda esekelwe ekuzithibeni ngezikhathi. Family planning perspectives. Kutholakala ku: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/2189750/
- Pallone, S. R., & Bergus, G. R. (2009). Izindlela ezisuselwe ekuqapheliseni ukukhulelwa: enye inketho yokuhlela umndeni. Journal of the American Board of Family Medicine. Kutholakala ku: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/19264938/









