Ukucindezeleka, Ukulala Nokuzalela: Indlela Indlela Yokuphila Yakho Ethinta Amathuba Akho Okukhulelwa
Ukucindezeleka, Ukulala & Ukuzala: Indlela Indlela Oziphila Ngayo Ethinta Ngayo Amathuba Akho Okukhulelwa
Uma uzama ukukhulelwa, ingxoxo ivamise ukugxila ekutheni i-ovulation yenzeka nini, impilo yesidoda, namavithamini angaphambi kokukhulelwa. Kodwa kukhona uhlangothi lokuzala oluvame ukunganakwa oluthinta izigidi zabantu baseMelika: umthelela omkhulu wokucindezeleka nokulala empilweni yakho yokuzala. Ucwaningo selukhombisa ngokwengeziwe ukuthi ukucindezeleka okuqhubekayo nokulala kabi akukwenzi uzizwe kabi nje — kungaphazamisa ngqo uchungechunge lwamahomoni oludingekayo ukuze kwenzeke i-ovulation, ukukhiqizwa kwesidoda, nokufakwa kombungu ngempumelelo.
Izindaba ezinhle ukuthi izinguquko endleleni yokuphila zingakhiqiza ukuthuthuka okulinganisekayo emiphumeleni yokuzala. Kulo mhlahlandlela obanzi, sizohlola isayensi engemuva kokucindezeleka, ukulala, nokukhulelwa — futhi sikunikeze amasu asebenzayo, asuselwe ebufakazini ukuze wenze indlela yakho yokuphila ibe sezingeni eliphezulu ukuze ube nethuba elingcono kakhulu lokukhulelwa.
Isayensi Engemuva Kokucindezeleka Namahomoni Okuzala
Ukuze uqonde ukuthi kungani ukucindezeleka kuyilimaza kangaka amandla okuza nezingane, kudingeka uqonde indlela uhlelo lokuphendula ukucindezeleka olusebenzisana ngayo nohlelo lokuzala. Uma uhlangabezana nokucindezeleka — kungaba ingcindezi emsebenzini, ukukhathazeka ngezezimali, ukungezwani kobudlelwano, noma ngisho nengcindezi yokuzama ukukhulelwa uqobo — izindlala zakho ze-adrenal zikhipha i-cortisol, ihomoni eliyinhloko lomzimba elihlobene nokucindezeleka.
I-Cortisol ibamba iqhaza elibalulekile ezimpendulweni zokuphila zesikhashana. Nokho, uma amazinga e-cortisol ehlala ephakeme isikhathi eside, imiphumela ohlelweni lokuzala ingaba nkulu. I-hypothalamus, esesicongweni sochungechunge lwamahomoni okubamba iqhaza ekuzaleni, icindezelwa ngqo amazinga aphezulu e-cortisol. Lokhu kuphazamisa ukukhishwa kwe-gonadotropin-releasing hormone (GnRH) ngendlela yokugxuma-gxuma, okuthi-ke kwehlise ukukhiqizwa kwe-luteinizing hormone (LH) ne-follicle-stimulating hormone (FSH) yi-pituitary gland.
Kwabesifazane, lokhu kuphazamiseka kungavela ngokuthi:
- Imijikelezo yokuya esikhathini engajwayelekile noma engekho nhlobo (i-oligomenorrhea noma i-amenorrhea)
- Ikhwalithi embi yeqanda ngenxa yokuphazamiseka kokuthuthuka kwe-follicle
- Ukungasebenzi kahle kwesigaba se-luteal — isikhathi esifushane phakathi kwe-ovulation nokuya esikhathini
- Ukuncipha kokukhiqizwa kwe-progesterone, okwenza ukufakwa kombungu kube nzima
- Imijikelezo engavuthwa iqanda (anovulatory) — imijikelezo lapho i-ovulation ingenzeki nhlobo
Ucwaningo olubalulekile olushicilelwe ku-Human Reproduction luthole ukuthi abesifazane abanamazinga aphezulu e-alpha-amylase (i-biomarker yokucindezeleka) babenamathuba aphansi ngo-29% okukhulelwa ngomjikelezo ngamunye uma kuqhathaniswa nabesifazane abanamazinga okucindezeleka aphansi. Olunye ucwaningo olwenziwe abacwaningi base-Oxford luthole ukuthi abesifazane abanamazinga aphezulu ezimpawu zokucindezeleka bathatha isikhathi eside ukuze bakhulelwe futhi babe namazinga aphezulu okungazali.
Kwabesilisa, ukucindezeleka okuqhubekayo kuyinkinga ngokufanayo. I-cortisol ephakeme icindezela ukukhiqizwa kwe-testosterone nge-hypothalamic-pituitary-gonadal axis, yehlise ukukhiqizwa kwesidoda. Izifundo zikhombisa ukuthi amadoda abhekene nokucindezeleka okukhulu ngokwengqondo anezinga eliphansi lokugxila kwesidoda, ukuncipha kokuhamba, kanye namazinga aphezulu okucekelwa phansi kwe-DNA esidodeni. Ucwaningo lwango-2014 ku-Fertility and Sterility luthole ukuthi amadoda abike imicimbi emibili noma ngaphezulu yokucindezeleka empilweni phakathi nonyaka ngaphambi kokuhlaziywa kwesidoda ayenezikolo eziphansi kakhulu zokunyakaza nokuma kwesidoda.
Indlela Ukuntuleka Kokulala Okubhidliza Ngayo Ukuzala
Ukulala yikhona isikhathi umzimba owenza ngaso umsebenzi wakhe obaluleke kakhulu wokulungisa — okuhlanganisa nesistimu yokuzala. Ubudlelwano phakathi kokulala namahomoni okuzala buseduze futhi buhambisana ngezindlela ezimbili. Uma ulele kancane kakhulu, amandla akho okuzala angalimala kakhulu.
Iningi elikhulu lokukhishwa kwe-LH — lowo mgwavuma we-hormone ovusa ukuvuthwa kwamaqanda kwabesifazane — kwenzeka ngesikhathi sokulala. Ucwaningo lweNyuvesi yaseWashington luthole ukuthi abesifazane abalele ngaphansi kwamahora ayisikhombisa ebusuku babenezinkinga ekuqhumeni kwe-LH ezazihambisana nokungajwayeleki komjikelezo. Lapho ukulala kuphazamisekile noma kunganele, imishayo ye-hormone ehleliwe ngokunembile eqhuba ukuvuthwa kwamaqanda ingaphazamiseka ngokuphelele.
Ukuntuleka kokulala kuphinde kuphazamise ukukhiqizwa kwe-melatonin. I-melatonin akuyona nje i-hormone yokulala — iphinde ibe i-antioxidant enamandla evikela amaqanda asathuthukayo (ama-oocyte) ekucindezelekeni okubangelwa ama-oxidative. Ucwaningo lukhombisa ukuthi i-melatonin ikhona ku-follicular fluid, lapho isiza ukuvikela amaqanda ekulimaleni okubangelwa ama-radical mahhala. Ukulala kabi kwehlisa ukukhiqizwa kwe-melatonin, okungenzeka kwehlise ikhwalithi yamaqanda.
Kwabesilisa, ukuxhumana phakathi kokulala ne-testosterone kuqondile futhi kubhalwe kahle. Ukukhiqizwa kwe-testosterone kufinyelela phezulu ngesikhathi sokulala kwe-REM. Ucwaningo olushicilelwe ku-Journal of the American Medical Association luthole ukuthi amadoda asemancane, anempilo, abelele amahora amahlanu kuphela ebusuku isonto lonke abe nezinga le-testosterone eliphansi ngo-10–15% kunaleso abenalo lapho ephelele ekuphumuleni. Njengoba i-testosterone iqhuba ukukhiqizwa kwesidoda, ukuntuleka kokulala okuqhubekayo kunganciphisa ngokubalulekile inani nesimo sekhwalithi yesidoda ngokuhamba kwesikhathi.
Ifasitela lokulala elibukeka lifanele ukuzala lingu-7–9 amahora ebusuku. Okuthokozisayo wukuthi kokubili ukungalali okwanele nokulala ngokweqile kungaba inkinga. Ucwaningo olubanzi lweziguli ze-IVF luthole ukuthi abesifazane ababelele amahora angu-7–8 babenezinga eliphezulu kakhulu lokuzalwa kwezingane ziphila, kuyilapho labo abalele ngaphansi kwamahora angu-6 noma ngaphezu kwamahora angu-9 babenezinga eliphansi kakhulu.
Sekela Uhambo Lwakho Lokuzala
I-Conceive Plus yakhelwe ngokwesayensi ukuze isekele impilo yokuzala kwazo zombili izinhlangothi zozakwenu. Iyathembeka kochwepheshe bezokuzala emhlabeni wonke.
Hlola Imikhiqizo Yethu →Uxhumano Lwamathumbu, Ubuchopho Nokuzala
Ucwaningo olusavela seluveze ubudlelwano obuthokozisayo obunezindlela ezintathu phakathi kwe-gut microbiome, indlela ubuchopho obuphendula ngayo ekucindezelekeni, kanye nempilo yokuzala. I-gut-brain axis — inethiwekhi yokuxhumana esebenza ngezindlela ezimbili esebenzisa uhlelo lwezinzwa lwamathumbu ixhumanise nohlelo oluphakathi lwezinzwa — isanda ukuqashelwa kabanzi njengomdlali obalulekile ekuzaleni.
Ingxenye engapheli yengcindezi iphazamisa i-gut microbiome, yehlise ukuhlukahluka kwamabhaktheriya awusizo futhi inyuse izinhlobo ezikhuthaza ukuvuvukala. Lokhu kuphazamiseka (dysbiosis) kudala isimo sokuvuvukala okungamandla amancane emzimbeni wonke okungalimaza ukuzala ngokuthi:
- Ukukhuphula ama-cytokines avuvukalayo aphazamisa ukunamathiselwa kombungu odongeni lwesibeletho
- Ukuphazamisa ukugaywa kwe-estrogen (i-“estrobolome” — amabhaktheriya wamathumbu agaya i-estrogen)
- Ukuphazamisa ukumuncwa kwamavithamini abalulekile okuzala kuhlanganise ne-folate, i-zinc, ne-vitamin D
- Ukufaka isandla ekuphikiseni i-insulin, okungaqhubekisela phambili isimo se-polycystic ovary syndrome (PCOS)
Izinhlanganisela zama-probiotic nokudla okusiza i-gut microbiome sezithola ukunakwa njengemithi ehlanganyelwayo ekwelapheni ukungazali. Ucwaningo lwango-2021 luthole ukuthi ukwengeza i-Lactobacillus reuteri kuthuthukise izinkomba zempilo yokuzala kwabesifazane abane-PCOS. Nakuba le ndawo yocwaningo isaqhubeka nokuthuthuka, ukulungisa impilo yamathumbu ngokudla okucebile ngentambo yokudla (fiber), okuhlukahlukene kubonakala kusekela ukumelana nengcindezi kanye nokusebenza kahle kwezitho zokuzala.
Amasu Okuphatha Ingcindezi Asebenzayo Ngempela
Lapho sithi “yehlisa ingcindezi,” asisho iseluleko esilula esithi “phumula nje.” Lolo hlobo lweseluleko, yize luhloswe kahle kodwa lungasizi, lungagcina lwengeza ingcindezi. Esikhundleni salokho, nanka amasu asekelwe ocwaningweni aseke afundwa ngokukhethekile ezifundweni zokungazali:
Imikhuba Ye-Mind-Body
Ucwaningo olubalulekile olwenziwa ngendlela yesivivinyo esilawulwayo eHarvard Medical School luthole ukuthi abesifazane ababambe iqhaza ohlelweni lwe-mind-body — olubandakanya amasu okuphumula, ukwakha kabusha imicabango, nokwesekwa eqenjini — babe cishe kathathu amathuba okukhulelwa kunabesifazane abaseseqenjini lokulawula (55% vs. 20% phakathi nesikhathi socwaningo). Lolu hlelo lwaluhlanganisa:
- Ukuphumula ngemisipha eqhubekayo (progressive muscle relaxation): Ukucindezela nokudedela amaqembu emisipha ngendlela ehlelekile ukuze kuncishiswe ukungezwani emzimbeni
- Ukuzindla ngokuqaphela (mindfulness meditation): Ngisho nemizuzu eyi-10 ngosuku kuboniswe ukuthi yehlisa izinga le-cortisol
- Ukwelashwa kokuziphatha ngengqondo (CBT): Ukubhekana nemigomo yokucabanga ekhulisa ingcindezi
- Yoga: Izifundo eziningi zikhombisa ukuthi i-yoga yokuzala yehlisa i-cortisol nokukhathazeka kwabesifazane abahamba ezinhlelweni zokwelashwa kokungazali
Ukuzivocavoca: Ukuthola Ibhalansi Efanele
Ukuzivocavoca kuwumkhonto onemikhonto emibili uma kukhulunywa ngokuzala. Ukuzivocavoca okulingene kuyalusiza kakhulu — kwehlisa i-cortisol, kuthuthukisa ukuzwela kwe-insulin, kuthuthukisa ikhwalithi yokulala, futhi kusekela isisindo somzimba esinempilo. Nokho, ukuzivocavoca ngokweqile noma okunesivinini esiphezulu kungalimaza, ikakhulukazi kwabesifazane.
Ubufakazi bamanje bubonisa ukuthi imizuzu engu-150 yokuzivocavoca okulingene ngesonto — ukuhamba ngokushesha, ukubhukuda, ukugibela ibhayisikili kancane, noma i-yoga — kuyizinga elifanele kakhulu elisekela ukuzala. Abesifazane abenza ezemidlalo ezinamandla isikhathi esingaphezu kwamahora amahlanu ngesonto, ikakhulukazi abagijimi beqholo/abagijimi bebanga elide, bangase babe nokuphazamiseka ku-hypothalamic-pituitary-ovarian axis okwehlisa ukukwazi ukukhulelwa. Kubesilisa, ukuzivocavoca okulingene kuthuthukisa izici zesidoda, kodwa ukuzivocavoca ngokweqile kuhlanganiswe nokuchayeka ekushiseni (njengokugibela ibhayisikili) kunganciphisa inani lesidoda.
Ukudla Okuqinisa Ukumelana Nengcindezi
Lokho ukudlayo kuthinta ngqo indlela umzimba wakho ophendula ngayo engozini nengcindezi. “Ukudla kokuzala” nokudla lokunciphisa ingcindezi kunokuhlangana okukhulu:
- Ukudla okunothe nge-magnesium: Imifino eluhlaza emnyama, amantongomane, nembewu kusiza ukulawula ukusabela kwengcindezi; iningi labantu baseMelika linoshoda
- Ama-fatty acid e-omega-3: Atholakala ezinhlanzini ezinamafutha, imbewu ye-flax, nama-walnut, la anciphisa izimpawu zokuvuvukala futhi asekele ukuzinza kwesimo sengqondo
- Ama-vithamini B: Abalulekile ekukhiqizweni kwama-neurotransmitter; ukushoda kwawo kuhlotshaniswe nokudangala nezinkinga zokuzala
- Ama-antioxidant: Ama-vithamini C no-E, i-selenium, ne-zinc kuvikelwa amaseli okuzala ekulimaleni okudalwe ukucindezeleka kwe-oxidative
- Ukunciphisa i-caffeine: Ngaphezu kuka-200mg ngosuku kuhlotshaniswe nokwehla kokukwazi ukukhulelwa; i-caffeine iphinde ikhuphule amazinga e-cortisol
- Ukwelula utshwala: Ngisho nokusetshenziswa kotshwala okulinganiselwe kuphazamisa ukwakheka kwezigaba zokulala futhi kukhuphule i-cortisol
Ukwenza Ukulala Kusebenze Kakhulu: Indlela Egxile Ekuzaleni
Ukuhlanzeka kokulala sekuvele saba yinto evamile ekhulumwa kakhulu, kodwa imigomo kwayo inamandla ngempela uma isetshenziswa njalo. Nansi indlela yokwenza ukulala kusebenzele ukuzala ngokukhethekile:
Lungisa I-Circadian Rhythm Yakho
I-circadian rhythm ilawula hhayi kuphela imijikelezo yokulala-nokuvuka kodwa lonke uhlelo lwe-neuroendocrine, kuhlanganise namahomoni okuzala. I-LH, i-FSH, i-prolactin, ne-testosterone konke kunamaphethini e-circadian. Ukuphazamisa iwashi lomzimba — ngomsebenzi wokushintshashintsha, amashejuli angajwayelekile, noma ukukhanya okungaphezulu kokwenziwa ebusuku — kuphazamisa la ma-rhythm amahomoni.
- Vuka ngesikhathi esifanayo nsuku zonke, kuhlanganise namaweke-end
- Thola ukukhanya okukhanyayo phakathi nemizuzu engu-30 yokuqala emva kokuvuka (kungaba ilanga uma kungenzeka)
- Nciphisa ukukhanya okukhanyayo okungenani amahora ama-2 ngaphambi kokulala
- Gwema ukukhanya okuluhlaza okwesibhakabhaka okuvela kumasikrini ebusuku, noma sebenzisa izibuko ezivimbela ukukhanya okuluhlaza okwesibhakabhaka
- Gcina igumbi lokulala lipholile (65–68°F / 18–20°C lilungele ukulala)
Dala Indawo Engcwele Yokulala
- Sebenzisa amakhethini amnyama amaphelele — ngisho nemithamo emincane yokukhanya ngesikhathi sokulala ingacindezela i-melatonin
- Umsindo omhlophe noma ama-earplug angavimbela ukuphazamiseka kokulala ngenxa yemisindo yangaphandle
- Gcina igumbi lokulala ligcinelwe ukulala nokusondelana kuphela — akukho msebenzi, awekho amasikrini
Uhlelo Lokwehlisa Ijubane Ngaphambi Kokulala
Ushintsho oluvela ekuvukeni luye ekulaleni ludinga ukwehliswa kancane kancane kokusebenza kohlelo lwezinzwa lwe-sympathetic. Uhlelo lokwehlisa ijubane lwemizuzu engu-30–60 oluhlanganisa ukugeza noma ukugeza ngeshawa ngamanzi afudumele (ukwehla komqondo kwezinga lokushisa komzimba ngemva kwalokho kukhuthaza ukulala), ukufunda okulula, noma ukwelula kancane kungathuthukisa kakhulu isikhathi sokuqala ukulala nekhwalithi yokulala.
Umjikelezo Omubi: Ingcindezi Yokuzala Ngokwayo
Enye yezinto ezibuhlungu kakhulu ezihlekisayo ezimayelana nezinselelo zokungazali wukuthi ingcindezi yokuzama ukukhulelwa yona uqobo ingaba yisithiyo ekukhulelweni. Izithandani ezizama ngenkuthalo zivame ukubika ukungakhululeki okukhathazayo mayelana nocansi, ukulandelela imijikelezo, kanye nomphumela omubi ngamunye wesivivinyo. Ngokuhamba kwesikhathi, lokhu kungaphenduka umjikelezo ozondlayo, lapho ingcindezi yokungazali iba yimbi kakhulu, ibe yenza nemiphumela yokuzala ibe mibi.
Ucwaningo luphakamisa ukuthi ukukhathazeka ngokwengqondo okuhlobene nokungazali kufana ngobukhulu nezinga lokukhathazeka elitholakala ezigulini ezinezifo ezinzima ezifana nomdlavuza nesifo senhliziyo. Lokhu kugcizelela ukubaluleka kokubhekana nohlangothi lwemizwa lokuzala, hhayi olomzimba kuphela.
Izindlela ezisekelwe ebufakazini zokuphula lo mjikelezo zifaka:
- I-Acceptance and Commitment Therapy (ACT): Isiza abantu abashadile bathuthukise ukuguquguquka ngokwengqondo maqondana nokungaqinisekeki kokwelashwa kokungazali
- Amaqembu okusekelwa kozakwenu: I-RESOLVE: The National Infertility Association inikeza amaqembu okweseka kulo lonke i-US; ukwesekwa kozakwenu kunciphisa ukuzihlukanisa futhi kuthuthukise amasu okubhekana nezimo
- Isikhathi esihlelelekile “sokuphumula” ekulandelweni: Abanye ochwepheshe bokuzala batusa izikhawu ezihleliwe zokuyeka ukulandelela ngenkuthalo ukuze kuncishiswe ukugxila ngokweqile
- Ukwelulekwa kwabashadile: Izinselelo zokuzala zibeka umthwalo omkhulu ebudlelwaneni; ukuzibhekana nalokhu kusenesikhathi kuyakhusela
- Ukusebenza nochwepheshe wezengqondo kwezokuzala: Laba nochwepheshe baqeqeshwe ngokukhethekile ezinhlangothini zengqondo zokwelashwa kokungazali
Izici Zemvelo: Izinto Eziphazamisa Ukulala Ongase Ube Uzingazange Ucabangisise Ngazo
Impilo yanamuhla iqukethe izinto eziningi ezifihlekile eziphazamisa ukulala nengcindezi ezingawuchitha ngisho nomkhuba wokulala ozigcine kahle kakhulu:
Izibulala-Mahomoni (Endocrine-Disrupting Chemicals, EDCs)
Ama-phthalates, i-bisphenol A (BPA), nezinye izibulala-mahomoni (endocrine-disrupting chemicals) ezitholakala epulasitikini, emikhiqizweni yokunakekelwa komzimba, nasemvelweni zingaphazamisa kokubili ikhwalithi yokulala nokusebenza kwama-hormone okuzala. Lezi zinto zikopisha noma zivinjezele abamukeli bama-hormone, okungenzeka kuphazamise ibhalansi ebucayi yama-hormone edingekayo ukuze kuqhamuke ukukhulelwa. Ukunciphisa ukuchayeka ngokukhetha izitsha zokudla zengilazi kanye nensimbi engagqwali, ukukhetha imikhiqizo yokunakekela umzimba engenaphunga, nokugeza izandla ngemva kokuphatha amasheke (avinjakalayo avame ukuqukatha i-BPA) kuyizinyathelo ezisebenzayo.
Ukuchayeka Ku-Electromagnetic Frequency (EMF)
Nakuba ucwaningo lungenaso isinqumo esiqinile, ezinye izifundo ziphakamisa ukuthi ukulala eduze kwamadivayisi aseshajayo noma ukuchayeka kakhulu emiphakathini kagesi (electromagnetic fields) kungase kuthinte ukukhiqizwa kwe-melatonin. Njengesinyathelo sokuqapha, ochwepheshe abaningi bezokulala bancoma ukugcina amafoni kolunye uhlangothi lwegumbi nokusebenzisa iwashi le-alamu elivamile.
Ingcindezi Emsebenzini Nokusebenza Ngezikhathi Ezishintshayo
Abasebenza ngezikhathi ezishintshashintshayo — odokotela, onesi, abasebenzi bezitolo nabanye abanamahora okusebenza angajwayelekile — babhekana nezinselelo ezithile eziphathelene nokuphazamiseka kwesikhathi somzimba (circadian disruption). Izifundo zihlale zikhombisa amazinga aphezulu okujikeleza okungajwayelekile kokuya esikhathini, ukwehla kokuzala, kanye nezingqinamba zokukhulelwa kubasebenzi bezikhathi ezishintshashintshayo. Uma isheduli yakho yomsebenzi ingaguquki kalula, ukusebenza nochwepheshe wokulala nokusebenzisa ukwelashwa kokukhanya okuhleliwe kungasiza ukunciphisa eminye yale miphumela.
Usukulungele Ukuthatha Isinyathelo Esilandelayo?
Imikhiqizo ye-Conceive Plus yakhelwe ngesayensi yokuzalana engqondweni — imnene, iyasebenza, futhi ithembekile emacouple emhlabeni jikelele.
Thenga Manje →Imibuzo Evame Ukubuzwa
Ingabe ingcindezi ingempela ibangela ukungazali?
Yebo, ingcindezi engapheli ingaba negalelo ekungazaleni ngokuphazamisa uchungechunge lwamahomoni oludingekayo ekuqandeni nasekukhiqizeni isidoda. I-cortisol ephakeme inciphisa ukukhishwa kwe-GnRH ku-hypothalamus, okwehlisa ukukhiqizwa kwe-LH ne-FSH — amahomoni aqhuba ukuqanda nokukhiqizwa kwe-testosterone. Lokho kusho ukuthi, ingcindezi ayivamile ukuba yimbangela eyodwa yokungazali; ngokuvamile iyinto eyodwa phakathi kweziningi. Uma usuzame ukukhulelwa izinyanga ezingu-12 ngaphandle kwempumelelo (noma izinyanga eziyisi-6 uma unineminyaka engaphezu kwengu-35), kubalulekile ukufuna ukuhlolwa kwezokwelapha kungakhathaliseki izinga lengcindezi yakho.
Ngidinga ukuhlala ngilala amahora angaki ukuze ngithuthukise ukuzala?
Ucwaningo luphakamisa ukuthi amahora angu-7–9 ebusuku ayibanga elingcono kakhulu lokuzala. Ukulala okuncane kakhulu (ngaphansi kwamahora angu-6) nokulala ngokweqile (ngaphezu kwamahora angu-9) kuhlotshaniswe nemiphumela embi ekuzaleni. Okubaluleke kakhulu kunenani eliqondile lamahora yikhwalithi yokulala — ukulala okujulile, okungaphazanyiswanga okunemijikelezo ye-REM efanele kubalulekile ekuhlelweni kwamahomoni.
Ingabe ingcindezi ye-IVF noma ukwelashwa kokungazali uqobo kuthinta imiphumela?
Lena yindawo enemininingwane eminingi. Ezinye izifundo zithole ukuxhumana phakathi kokuhlupheka ngokwengqondo nemiphumela embi ye-IVF, kanti ezinye azitholanga umphumela obalulekile. Okuqinisekile wukuthi ukwesekwa ekuphathweni kwengcindezi ngesikhathi sokwelashwa kokungazali kuthuthukisa ikhwalithi yokuphila nokuphila kahle ngokomzwelo, okuyimiphumela ebalulekile ngokwazo. Iningi lamakliniki okuzala manje linikeza noma liyancoma ukwesekwa ngokwengqondo njengengxenye yokunakekelwa okuphelele.
Udokotela wami uthi izivivinyo zami zokuzala zivamile kodwa angikhuleli. Ingabe ingcindezi ingaba yimbangela?
"Ukungazali okungachazeki" kuyisigwebo esididayo esithinta cishe u-15–20% wabashadile abanezinkinga zokuzala. Nakuba ingcindezi ivame ukusolwa njengento engase ibe nomthelela ekungazaleni okungachazeki, iqiniso liyinkimbinkimbi kakhulu. Izinto zokuphila okuhlanganisa ingcindezi, ukulala, ukudla, nokuchayeka emvelweni zingaba nendima, kanjalo nezinkinga ezincane zamahomoni, izinto ezithinta amasosha omzimba, nezinye izinto ezingalinganwa yizivivinyo zokuzala ezijwayelekile. Udokotela okhethekile kwezokuzala (reproductive endocrinologist) angakwazi ukwenza izivivinyo ezithuthukile ukuze akhiphe izifo ezisemqoka ezingase zibe khona.
Yisiphi isimo sokuzivocavoca esingcono kakhulu sokuthuthukisa ukuzala?
Kwabesifazane, ukuzivocavoca okulingene kwe-aerobic (ukuhamba ngokushesha, ukubhukuda, ukugibela ibhayisikili ngesivinini esinokuvikeleka) imizuzu engu-150 ngesonto kubonakala kuyisinqumo esifanele. I-yoga icwaningwe ngokukhethekile ezimeni zokungazali futhi ikhombisa izinzuzo kokunciphisa ingcindezi nasekulungeni kwamahomoni. Ukuqeqeshwa okunamandla kakhulu nokuzivocavoca okukhulu kokubekezela kufanele kuncishiswe, ikakhulukazi uma imijikelezo yakho iqala ukudideka. Kwabesilisa, ukuzivocavoca okuvamile okulingene kuthuthukisa izinkomba zesidoda, kodwa ukuzivocavoca okunamandla kakhulu okuhlanganiswe nemisebenzi enyusa izinga lokushisa kwendawo yesende (njengokugibela ibhayisikili) kungaba nemiphumela engemihle.
Ingabe ukulala kangcono kungathuthukisa ikhwalithi yesidoda?
Yebo. Ukukhiqizwa kwe-testosterone kufinyelela phezulu ngesikhathi sokulala kwe-REM, kanti i-testosterone ibalulekile ku-spermatogenesis. Izifundo zibonisa ukuthi ukuntuleka kokulala kwehlisa amazinga e-testosterone ngo-10–15%, okungase kuphazamise ukukhiqizwa kwesidoda. Ukulala kabi futhi kwandisa ukucindezeleka kwe-oxidative, okulimaza i-DNA yesidoda. Amadoda azama ukukhulelisa kufanele abeke phambili amahora angu-7–9 okulala kahle futhi agweme ukulala ezindaweni ezifudumele kakhulu, njengoba ukushisa kwehlisa ikhwalithi yesidoda.
Ingabe ukuzindla ngempela kusiza ekuzaleni?
Izifundo zokwelashwa ezigxile ngqo ekutadisheni ukuzindla (meditation) nokuzala zisazoqoqeka, kodwa ubufakazi bemithelela yokuzindla ku-cortisol nakumahomoni okucindezeleka buqinile. Njengoba i-cortisol ephakeme iphazamisa amahomoni okuzalana, kunengqondo ngokomzimba ukuthi ukuzindla njalo kungase kusekele ukuzala. Ucwaningo oluvela eNyuvesi yase-Emory luthole ukuthi i-loving-kindness meditation wehlise amazinga ezinkomba zokuvuvukala, ezihlobene nokuzala futhi. Ngisho nemizuzu engu-10–15 yosuku yokuzijwayeza i-mindfulness yanele ukuze kubonakale izinguquko ezilinganisekayo emazingeni amahomoni okucindezeleka ngokuhamba kwesikhathi.
Ingabe kufanele ngitshele udokotela wami wezokuzala ngezinga lami lokucindezeleka?
Nakanjani. Ithimba lakho elikunakekelayo kwezokuzala lidinga isithombe esiphelele sempilo yakho, okuhlanganisa nempilo yengqondo nezinto ezihlobene nendlela yokuphila. Odokotela abaningi be-reproductive endocrinology manje sebahlola njalo ukukhathazeka nokudangala futhi bangakudlulisela kochwepheshe bezempilo yengqondo abagxile ekungazali. Ungazizwa unamahloni — inhlalakahle yengqondo iyinkinga yezokwelapha esemthethweni ekunakekelweni kokuzala.
Ingabe kukhona izithasiselo ezithile ezisiza ngezinkinga zokuzala ezihlobene nokucindezeleka?
Kunezakhamzimba eziningana ezisekela kokubili ukumelana nokucindezeleka kanye nempilo yokuzalana. I-magnesium iwumzimba obalulekile wokulawula ukucindezeleka, futhi abantu abaningi baseMelika bayawuntula; iphinde isekele ukukhiqizwa kwe-progesterone. I-ashwagandha (Withania somnifera) inobufakazi bokwelashwa bokwehlisa i-cortisol nokuthuthukisa izinkomba zokucindezeleka, kanti izifundo ezincane ziphakamisa ukuthi ingathuthukisa ikhwalithi yesidoda. Ukuntuleka kwe-vitamin D kuhlotshaniswa kokubili nezinkinga zesimo sengqondo nezinkinga zokuzala. I-CoQ10 iyi-antioxidant esekela ikhwalithi yamaqanda nesidoda futhi ingaba usizo olukhethekile uma ukukhathala okungapheli (chronic stress) kuholela ekwandeni kokucindezeleka kwe-oxidative. Njalo xoxisana nodokotela wakho ngaphambi kokuqala noma yiziphi izithasiselo.
Kuthatha isikhathi esingakanani ukuthi izinguquko zendlela yokuphila zithuthukise ukuzala?
Amaqanda athatha cishe izinsuku ezingu-90 ukuze avuthwe ngokuphelele esigabeni sawo sokugcina sokukhula ngaphambi kokuphuma, kanti isidoda sithatha cishe izinsuku ezingu-74 ukuthuthuka sisuke kumaseli omqalo siye esidodeni esivuthiwe. Lokhu kusho ukuthi izinguquko zendlela yokuphila ozenzayo namuhla zizoba nomthelela omkhulu ekuzaleni cishe ezinyangeni ezingu-2–3 ezizayo. Lokhu empeleni kuyindaba ekhuthazayo — utshalomali owenza kuhlelo lokulala, ukuphatha ukucindezeleka, ukuzivocavoca, nokudla okunempilo kule nyanga lungathuthukisa kakhulu impilo yakho yokuzalana ngesikhathi sewindi lakho elilandelayo lokukhulelwa ezinyangeni ezimbalwa ezizayo.







