Ingcindezi Ingonakalisa Ukuzala Kwabesilisa, Hhayi Kwabesifazane Kuphela
Ukuthi owesifazane engakwazi ukukhulelwa akusho njalo ukuthi yiphutha lakhe, ngoba ingcindezi (stress) ingalimaza ukufuywa kwenzalo kwabesilisa, futhi. Ukungabi nenzalo kwabesilisa kungaba — eish — udaba olubucayi kakhulu ngoba amadoda amaningi mancane amathuba okuthi afune usizo kudokotela uma ecindezelekile noma egula. Lokhu akusikho ukuqagela nje noma inkulumo yebhari.
Ngokwe-WebMD, ucwaningo lwamadoda angu-1,100 olwenziwa yi-American Academy of Family Physicians lwakhombisa ukuthi cishe amaphesenti angu-85 amadoda abuzwe athi azofuna ukwelashwa uma egula. Iningi lesampula — amaphesenti angu-92 — lathi lizolinda izinsuku ezimbalwa libone ukuthi isifo siyadlula yini ngaphambi kokubona udokotela. Amadoda anenkinga yokungabi nenzalo angabuye besabe ukuthi kobekwa engcupheni ubuqhorrwane bawo besilisa, okwenza kunciphe kakhulu amathuba okuthi bafune usizo.
Kumadoda, ingcindezi ingaphazamisa amahomoni athinta ukukhiqizwa kwesidoda nokuvuthwa kwaso, okunciphisa amathuba okuthi isidoda sifinyelele sihlumule iqanda. I-American Fertility Association (AFA) ithi ukungabi nenzalo nakho kungadala ingcindezi, okuholela emjikelezweni ongapheli wemizwa enzima, okuhlanganisa ukudangala, ukuzithemba okuphansi nezinkinga zobudlelwano nozakwabo ababalulekile.

Ubudlelwano phakathi kwekhwalithi nenani lesidoda nenani lengcindezi amadoda anayo.
Ucwaningo lwango-2008 phakathi kwamadoda angu-744 olwenzeka eNyuvesi yaseMassachusetts lwabonisa ukuthi amadoda abehlangabezane nezehlakalo ezimbili noma ngaphezulu ezicindezelayo ezimpilweni zawo ayenesibalo sesidoda esiphansi kakhulu kunamadoda abehlangabezane nezehlakalo ezingaphansi kwezimbili ezicindezelayo.
Yize ucwaningo lwamanje lunobufakazi obuningi obusekela izimbangela zokungabi nenzalo kwabesifazane, kukhona ukunakwa okuncane endleleni ingcindezi elilimaza ngayo ukufuywa kwenzalo kwabesilisa. Nokho, ucwaningo lwakamuva oluvela eNicolaus Copernicus University eBydgoszcz, ePoland, lungase lunikile ukukhanya. Umcwaningi uJolanta Guz nozakwabo bathole ukuthi i-oxidative stress iyisici esikhulu esinquma inani nekhwalithi yesidoda futhi ibalwa ngengxenye yawo wonke amacala okungabi nenzalo kwabesilisa. I-oxidative stress ibuthakathisa ikhono lomzimba lokulinganisa noma ukunciphisa ukungalingani ekukhiqizweni kwe-free radicals, njengokulimala kwe-DNA nokwelwelwa kweseli. Ngakho-ke, inganciphisa ukuhamba kahle kwesidoda, ukugxila kwaso nomumo waso, okwenza amathuba abe mancane okuhlumula iqanda. Embikweni wabo owashicilelwa ngomhlaka-12 Julayi 2013 ku-PLOS One, uGuz nozakwabo babhale ukuthi isidoda esingajwayelekile sibonisa amazinga aphezulu e-oxidative stress, njengokuthi “amaleveli aphezulu kakhulu e-reactive oxygen species” nokuqukethwe okuphansi kwama-antioxidant.
Akukho ndlela eyodwa engcono kakhulu yokubhekana nomonakalo odalwe ingcindezi nezinkinga zokufuywa kwenzalo kwabesilisa, nakuba odokotela beveza ukuzivocavoca njalo, ukudla okunempilo nokuxhumana ngokuvuleleka nabesifazane babo. Amanye amadoda angathola ukuthi ukudla ukudla okunothe ngofayela, izithelo nemifino kwandisa isimo sabo sengqondo. Abanye bangathola ukuthi umzimba uma usebenza, njengokugijima kancane, i-yoga noma ukudansa i-salsa, kuthulisa ingqondo. Noma iyiphi indlela engaba khona, wonke indoda kufanele ithole indlela yokubhekana nembangela yengcindezi. Ukwazi kuyingxenye enkulu yokunqoba.







