Isithombe Esicacile Sesibeletho Ngesikhathi Sokukhulelwa
Abantu abaningi basebenzisa amagama athi "womb" nethi "uterus" njengokungathi asho izinto ezihlukile. I-"uterus" yigama lezokwelapha elisetshenziswa odokotela nososayensi, kanti i-"womb" liyigama elisetshenziswa ekukhulumeni kwansuku zonke. La magama womabili abhekisela esithweni somzimba sowesifazane esidlala indima eyinhloko ekukhulelweni [1].
Isibeletho, noma isibeletho sowesifazane, siyithambo elibukeka njengepheya elitholakala esifundeni se-pelvis phakathi kwesinye ne-rectum. Umsebenzi waso oyinhloko ukusekela ukukhula kwengane ngesikhathi sokukhulelwa. Lesi sitho sinamandla okukhula, ukwelula nokuzivumelanisa nezidingo zokukhulelwa [2].
Kule ndatshana, sizohlola indima yesibeletho ngesikhathi sokukhulelwa, izinguquko ezibonakalayo esibelethweni ngesikhathi sokukhulelwa, nokuthi isithombe sesibeletho sibukeka kanjani phakathi nezinsuku zokukhulelwa.
Isakhiwo Somzimba Esithombeni Sesibeletho
Isibeletho sibukeka sifana nepheya eliphendukezelwe phansi futhi sitholakala esiswini esingezansi. Ezithombeni zesibeletho ungabona izingxenye ezintathu eziyinhloko:
- I-fundus: I-fundus iyingxenye engenhla yesibeletho futhi itholakala ngaphezu kwezimbobo zamapayipi e-fallopian. Esithombeni sesibeletho, i-fundus iyingxenye ephezulu eyindilinga lapho ingane ikhula khona ngesikhathi sokukhulelwa.
- Umzimba: Ingxenye enkulu esenkabeni yesibeletho ibizwa ngokuthi umzimba wesibeletho noma umgodi wesibeletho. Yindawo ephethe ingane ekhula futhi enikeza umbeleto ukudla. Esithombeni sesibeletho, ungabona lo mzimba njengengxenye eminyene, enamandla emisipha maphakathi.
- Umlomo wesibeletho: Umlomo wesibeletho uwona mhlathi ongezansi oxhumanisa isibeletho nesitho sangasese sowesifazane. Usebenza njengendlela yokuphuma kwegazi lokuya esikhathini futhi ngesikhathi sokubeletha, uvumela ingane ukuthi ingene emgodini wokuzalwa. Ubuye ulungele ukungena kwesidoda esibelethweni ngezinsuku zokuvuthwa kweqanda kowesifazane [3]. Ezithombeni zesibeletho, umlomo wesibeletho ubonakala ngezansi, uxhumanisa isibeletho nesitho sangasese sowesifazane.

Indlela Isibeletho Esilamukela Ngayo Ukukhulelwa?
Uma owesifazane ekhulelwa, isibeletho sidlula ochungechungeni lwezinguquko ukuze samukele ingane ekhula. Nansi incazelo yesinyathelo ngesinyathelo yokuthi isibeletho sizivumelanisa kanjani neziteji ezahlukene zokukhulelwa:
-
Izimpawu Zamahomaoni
Ngesigaba sokuvuthwa kweqanda somjikelezo wokuya esikhathini, umzimba wowesifazane uqala ukukhulisa ukukhiqizwa kwamahomoni okukhulelwa abizwa nge-estrogen kanye ne-progesterone. Lawa mahomoni alungiselela isibeletho ukukhulelwa ngokwenza ungqimba lwangaphakathi lube lukhudlwana ngemithambo yegazi nezicubu ezisekelayo [4]. Ukuhlangabezana ne-insomnia ekuqaleni kokukhulelwa nakho kungaxhunyaniswa nezinguquko zamahomoni ezithinta isibeletho nekhwalithi yokulala iyonke, okugqamisa indlela izimpawu zokukhulelwa ezihlobene ngayo.
Lezi zinguquko emvelweni yesibeletho zenza kube lula ukuthi iqanda lizimike ngemuva kokuvundiswa. Kodwa-ke, uma ukuchumisa kungaqhubeki, ungqimba olusha lwesibeletho luqala ukuchitheka futhi lukhonjiswa ukuthi sekufike isikhathi sokuya esikhathini.

-
Ukuzimisa (Implantation)
Ukufundwa kweqanda yenzeke kumashubhu e-fallopian, hhayi ngaphakathi esibelethweni uqobo [5]. Ngemva kokuvundiswa, iqanda elivundisiwe lehla liye esibelethweni ukuze lizimike odongeni lwesibeletho. Uma selizimile odongeni lwesibeletho, liqala ukukhula futhi lithuthuke libe yimbungu bese seliba isisu esivuthiwe ngokuphelele.
Imvelo ephephile nenesekelayo yesibeletho inendima ebalulekile kulokhu kuzinzisela kwembungu. Umzimba uqhubeka nokukhiqiza ama-estrogen kanye ne-progesterone kuze kube sekupheleni kokukhulelwa ukuze ugcine ungqimba lwesibeletho lunempilo.
-
Ukukhula Kwesibeletho
Njengoba usana lukhona ngaphakathi esibelethweni, isibeletho sikhula ngosayizi kanye nosana. Ekuqaleni kokukhulelwa, isibeletho silinganiselwa kosayizi wesibhakela. Ekupheleni kokukhulelwa, singanweba size sikwazi ukubamba usana olunesisindo samapawundi amaningi.
Kanye nosana, siphinde samukele i-placenta kanye noketshezi lwe-amniotic. Lokhu kukhula okumangalisayo kwenzeka kancane kancane phakathi nezinyanga eziyisishiyagalolunye zokukhulelwa.
-
Ukukhula Kokugeleza Kwegazi
Izifundo zibonisa ukuthi abesifazane bakhiqiza igazi elifika ku-50% ngaphezu kokujwayelekile ngesikhathi sokukhulelwa kwabo [6]. Isibeletho siphinde sikhulise ukuhlinzekwa kwegazi ngokwakha imithambo emisha yegazi ukuze sisekele usana olukhulayo. Lokhu kwanda kokugeleza kwegazi kuqinisekisa ukuthi usana luthola umoya-mpilo owanele nokudla okunomsoco.
-
Ukubunjwa kwe-Placenta
Uxhumano oluqondile phakathi kukamama nosana lwedlula nge-placenta [7]. Lesi sitho sixhumanisa ukugeleza kwegazi likamama negazi lomntwana. Isikhakhazimoya (placenta) sinikeza umntwana umoya-mpilo (oxygen), izakhi zokudla, namahomoni, futhi sisuse nemfucumfucu.
Ukubukeka Kwesibeletho Ezigabeni Ezihlukene Zokukhulelwa
Ukukhulelwa kubangela izinguquko ezivelele kusayizi, kumumo, nasebukhaleni (indaweni) yesibeletho. Nazi ezinye izinguquko zesibeletho ezisuselwa ezigabeni zokukhulelwa:
-
Isigaba Sokuqala Sokukhulelwa (Amasonto 1-12)
Ngesigaba sokuqala sokukhulelwa, isibeletho sisahlala sincane kodwa siqala ukujiya odongeni lwaso. Sihlala phansi emgodini wamaphuphu (pelvis), futhi ngeke ukwazi ukubona ngokubuka izithombe zesibeletho sakhe ukuthi owesifazane ukhulelwe kulesi sigaba. Ekupheleni kwalesi sigaba, isibeletho siqala ukuphakama kancane, futhi kuqala ukuvela ithumba elincane ezingxenyeni eziphansi zesisu.
-
Isigaba Sesibili Sokukhulelwa (Amasonto 13-26)
Ngesigaba sesibili sokukhulelwa, isibeletho sikhula ngokushesha. Siphuma emgodini wamaphuphu (pelvis) singene esiswini, okwenza isisu sokukhulelwa sibonakale kakhulu. Isibeletho siba buthaka futhi sinwebeke kalula ukuze samukele umntwana okhulayo. Lapho kufika amasonto angama-20, phezulu kwesibeletho — i-fundus — ngokuvamile ifinyelela ezingeni lenkinobho yesisu.
-
Isigaba Sesithathu Sokukhulelwa (Amasonto 27-40)
Esigabeni sokugcina sokukhulelwa, isibeletho sifinyelela kusayizi waso omkhulu kakhulu. Singanweba sifike kuze kufike emacubeni (ribcage). Umumo wesibeletho uyashintsha njengoba umntwana ehamba futhi ekhula. Ekuqaleni kokuphela kokukhulelwa, isibeletho siqala ukucindezeleka, okusikisela ukuthi siyazilungiselela umsebenzi wokubeletha nokuzalwa komntwana [8].

Kwenzekani Esibelethweni Ngemva Kokuzalwa Komntwana?
Ngemva kokuba umntwana ezelwe, isibeletho asibuyeli ngokushesha kusayizi waso wangempela. Esikhundleni salokho, sidlula ohlelweni olubizwa ngokuthi ukuncipha kwesibeletho (involution) [9].
Ezinye izinguquko ezivelele kulo mkhuba zifaka phakathi:
- Isibeletho siya ngokuncipha kancane kancane sibuyela kusayizi waso obukhona ngaphambi kokukhulelwa.
- Amahomoni afana ne-oxytocin asiza isibeletho ukuthi sicindezeleke futhi sikhiphe noma yiziphi izicubu ezisele, okuhlanganisa isikhakhazimoya (placenta) nezicubu zomntwana.
- Ngokuvamile, isibeletho sibuyela kusayizi waso ovamile nasesikhundleni saso esijwayelekile emva kwamasonto ayisithupha kusukela kuzalwa.
Isibeletho Ekukhulelweni Okunezingane Eziningi
Uma owesifazane ekhulelwe amawele, amathwelamuva, noma ngaphezulu, isibeletho esikhulelwe kudingeka sinwebe kakhulu kunezikhathi zokukhulelwa komntwana oyedwa. Lokhu kungenza sikhule sibe sikhulu futhi sikhule masinyane.
Izinguquko eziyisisekelo, njengokukhukhumala kodonga lwesibeletho noma ukwanda kokugeleza kwegazi, zihlala zifana. Nokho, isibeletho kufanele sisebenze ngokuzikhandla ukuze samukele izingane eziningi, okungenza ukukhathazeka kumama kube sobala kakhulu.
Izinkinga Ezivamile Ezihlobene Nesibeletho Ngesikhathi Sokukhulelwa
Izinkinga zokusebenza kwesibeletho ngaphambi kokukhulelwa zingavimba ukukhulelwa, kanti ngesikhathi sokukhulelwa lezi zinkinga zikhuphula ingozi yezinkinga zokukhulelwa.
Nazi ezinye izinkinga ezivamile ezihlobene nesibeletho:
- Ama-Fibroid Esibeletho: Kuyisimo lapho inqwaba yezicubu ezingezona umdlavuza iqala ukukhula ngaphakathi naseduze kwesibeletho [10]. Zingahluka ngosayizi futhi kwesinye isikhathi zingadala izinkinga ngesikhathi sokukhulelwa, njengobuhlungu noma izinkinga ekukhuleni komntwana.
- I-Cervix Engenamandla: I-Cervix engenamandla yenzeka uma i-cervix ibuthaka bese iqala ukuvuleka kusenesikhathi ngesikhathi sokukhulelwa. Lesi simo singakhuphula ingozi yokuphuma isisu noma ukuzalwa kusenesikhathi.
- I-Placenta Previa: I-Placenta previa yenzeka uma i-placenta yakheka ngendlela yokuthi imboze umlomo wesibeletho (cervix) [11]. Lesi simo singadala ukopha ngesikhathi sokukhulelwa futhi singase sidinge ukuqaphelwa eduze noma ukuzalwa nge-caesarean ukuze kuqinisekiswe ukuphepha kukamama nengane.
- Ukuqhuma Kwesibeletho: Ukuqhuma kwesibeletho wukuthi udonga lwesibeletho luqhekezeke, okungenzeka ngesikhathi sokubeletha noma sokuzala. Ingozi yokuqhuma kwesibeletho iphakeme kwabesifazane abake benziwa ukuhlinzwa kwe-caesarean ngaphambilini [12]. Lesi yisimo esingajwayelekile kodwa esibucayi esingadala ukopha kakhulu futhi sidinge ukunakwa kwezokwelashwa ngokushesha.
Amathiphu Okusekela Impilo Yesibeletho Ngesikhathi Sokukhulelwa
Nawa amanye amathiphu angasiza abafazi basekele ukusebenza kwesibeletho futhi banciphise ingozi yezinkinga ngesikhathi sokukhulelwa:
- Hamba njalo ocwaningweni lokuhlolwa kwangaphambi kokubeletha.
- Yidla ukudla okunomsoco okunothe ngamavithamini namaminerali.
- Hlala uphuza amanzi okwanele ukuze ugcine ukugeleza kwegazi kunempilo.
- Gwema ukubhema, utshwala, nezinto eziyingozi.
- Xhumana nodokotela mayelana nokuzivocavoca nezinga lomsebenzi owenziwayo.
Isiphetho
Isibeletho, esivame ukubizwa ngokuthi umbeletho, siyitho lokuzala emzimbeni womfazi elinezici ezihlukile. Sikwazi ukusekela ukunamathiselwa kombungu, sinondle futhi sivikele usana olukhulayo ngesikhathi sokukhulelwa.
Isibeletho sidlula ezinguqukweni eziningi, kusukela kosayizi kuya kokuma, ukuze samukele usana olukhulayo. Ungakwazi ukubona eziningi zalezi zinguquko esithombeni sesibeletho ngesikhathi sezinyanga zokugcina zokukhulelwa.
Isibeletho sibuye sibe sengozini yezimo eziningi ngesikhathi sokukhulelwa, yingakho kunconywa kakhulu ukuthi ulandele kahle uhlelo lwakho lokuhlolwa kwangaphambi kokubeletha. Udokotela angakuhola mayelana nempilo yakho futhi alandelele inqubekela‑phambili yokukhula komntwana.
Imibuzo ejwayelekile ukubuzwa
-
Kwenzekani esibelethweni ngesikhathi somjikelezo wokuya esikhathini?
Umaleko wangaphakathi wesibeletho uqala ukujiya ezinsukwini ezisondelene ne-ovulation zomjikelezo wokuya esikhathini. Uma ukhuleliso lwenzeka, lokhu kujiya kusiza ukufakwa kweqanda elichanyushelwe. Uma ukhuleliso lungabi khona, lo maleko uyaxebuka, okubangela ukopha kokuya esikhathini.
-
Yiziphi ezinye izinkinga ezivamile ezingathinta isibeletho?
Ezinye izimo zempilo ezingathinta isibeletho zifaka ama-fibroid — ukukhula okungewona umdlavuza, i-endometriosis — ukukhula kwethishu yesibeletho kodwa ngaphandle kwesibeletho, noma ngisho umdlavuza wesibeletho. Lezi zimo zingadala ubuhlungu nokungakhululeki futhi zingaholela nasekuphunyukeni kwezisu.
Imithombo esetshenzisiwe
- Ameer, M. A., Fagan, S. E., Sosa-Stanley, J. N., & Peterson, D. C. (2022b, December 6). I-anatomy, isisu ne-pelvis: Isibeletho. StatPearls - NCBI Bookshelf. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK470297/
- Soma-Pillay, P., Nelson-Piercy, C., Tolppanen, H., & Mebazaa, A. (2016b). Izinguquko ze-physiology ekukhulelweni. Cardiovascular Journal of South Africa/Cardiovascular Journal of Southern Africa, 27(2), 89–94. https://doi.org/10.5830/cvja-2016-021
- Martyn, F., McAuliffe, F. M., & Wingfield, M. (2014). Indima yekherviksi ekuzaleni: Ingabe sekuyisikhathi sokubuyekeza kabusha? Human Reproduction, 29(10), 2092-2098. https://doi.org/10.1093/humrep/deu195
- Reed, B. G., & Carr, B. R. (2018, August 5). Umjikelezo wokuya esikhathini ovamile nokulawulwa kwe-ovulation. Endotext - NCBI Bookshelf. https://ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK279054/
- Oliver, R., & Basit, H. (2023e, April 17). I-embryology, ukhuleliso. StatPearls - NCBI Bookshelf. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK542186/
- Soma-Pillay, P., Catherine, P., Tolppanen, H., Mebazaa, A., Tolppanen, H., & Mebazaa, A. (2016). Izinguquko ze-physiology ekukhulelweni. Cardiovascular Journal of Africa, 27(2), 89. https://doi.org/10.5830/CVJA-2016-021
- Herrick, E. J., & Bordoni, B. (2023, May 1). I-Embryology, i-placenta. StatPearls - NCBI Bookshelf. https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK551634/
- Tantengco, O. a. G., & Menon, R. (2020). Umsebenzi wokuncipha kwekherviksi udlala indima ekukhulelweni okuvamile nokugulayo nasekubeletheni. Medical Hypotheses, 145, 110336. https://doi.org/10.1016/j.mehy.2020.110336
- Ukubuyela emuva kwesibeletho. (2024, May 1). Cleveland Clinic. https://my.clevelandclinic.org/health/diseases/22655-uterus-involution
- Yang, Q., Ciebiera, M., Bariani, M. V., Ali, M., Elkafas, H., Boyer, T. G., & Al-Hendy, A. (2021). Uhlaziyo olubanzi lwama-fibroid esibeletho: Umsuka wentuthuko, i-pathogenesis, nokwelashwa. Endocrine Reviews, 43(4), 678–719. https://doi.org/10.1210/endrev/bnab039
- Placenta previa: MedlinePlus Medical Encyclopedia. (n.d.). https://medlineplus.gov/ency/article/000900.htm
- Togioka, B. M., & Tonismae, T. (2023, July 29). Ukuqhuma kwesibeletho. Ku-StatPearls [Internet]. StatPearls Publishing. Available from https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK559209/










