at home tricks to get pregnant

Amaqhinga Amadala Okukhulelwa Asaqhubeka Nokusebenza

0 amazwana
Old Tricks to Getting Pregnant That Continue to Work - Conceive Plus® Old Tricks to Getting Pregnant That Continue to Work - Conceive Plus®

Abantu abaningi baqhubeka nokufuna amasu amadala okuthola ukukhulelwa, ngoba izindlela zakudala zivame ukuza nomuzwa wokujwayela nokwethembeka. Abanye bakhetha amacebo asekhaya okukhulelwa angafaki phakathi ukungenelela kwezokwelashwa okukhulu. Abanye bangase bathi ngokudumala, “ngicela ungikhulelise,” ngesikhathi befuna izimpendulo. Izingxenye ezingezansi zichaza imikhuba esivivinywe isikhathi, kanye nezindlela ezixhuma ekudleni, ekucindezelekeni, nasemkhubeni wosuku nosuku. Le mikhuba ingase ikhombise ukuthi umuntu angaba kanjani nokuzala okukhulu futhi mhlawumbe ivulele indlela yokukhulelwa okulula.

1. Ukuqaphela Umjikelezo Ngokuqhubekayo

Abantu basemandulo babenenhloso enkulu ekuqapheleni amaphethini enyanga zonke, angagqamisa umbuzo othi ngingenza kanjani ukuze ngizale kakhulu. Babona izimpawu ezifana nezinguquko ezincane eketshezini lesibeletho noma ubuhlungu obuncane maphakathi nomjikelezo. Abanye babona ukuthi lezi zinkomba zingaveza ukuthi umuntu angaba kanjani nokuzala okukhulu ngokuhlela ubudlelwano eduze kwesikhathi lapho umzimba uzala kakhulu [1]. Amanothi abhalwe okufushane, noma ukuhlola engqondweni, kuye kwasiza ukulandelela izinsuku noma izimpawu zomzimba. Eminye imijikelezo mide, eminye mifushane, futhi le mihluko ivame ukunikeza umbono wokuthi umuntu angazala kanjani kangcono ngaphandle kwezinkinga eziningi. Ukulandelela njalo kukhuthaza ukuqaphela, okuyinto engasiza ozakwenu ukuhlela kangcono izikhathi zobudlelwano basondele.

Abanye bemizukulwane eyedlule babesebenzisa amakalenda amancane noma babe benza ngisho nezimpawu ephepheni. Bathola ukuthi ukunquma ngokunembile ukuthi ukuvuthwa kwamaqanda kungenzeka nini kwandise amathuba okuthi umuntu azitholele ukuthi angakhulelwa kanjani ngokushesha ngendlela yemvelo. Ngezinye izikhathi, lo mkhuba uhlanganisa futhi ukuqaphela ukushintsha okuncane kwezinga lokushisa ekuseni nje. Ukubekezela nale ndlela, nokho, kuvele njengokubaluleke kakhulu.

Umfazi osesithombeni esingacacile ubheke isiqukathi sokuhlola ukukhulelwa ehlezi esofeni kanti ibhodlela le-Conceive Plus Ovulation support libekwe phambi kwekhalenda

2. Ukwandisa Ukuzala Ngokudla Kwendabuko

Izidlo ezigcwele ukudla okunomsoco sekwaziwa kudala ukuthi zikhuthaza ukuzala. Emizukulwaneni eyedlule, imifino emisha, imidumba, nezigaxa eziphelele kwakuyisisekelo sezidlo zansuku zonke. Amavithamini athile angase asize ngendaba yokuthi ungayikhulisa kanjani imisebenzi yokuzala ngokulinganisa amahomoni. Ukudla okucebile ngama-antioxidant, njengezithombo eziluhlaza ezimnyama noma amabherry, kungavikela amaseli okuzala ekulimaleni okubangelwa i-oxidative. Ukulandela i-Fertility Diet Meal Plan kungaqhubeka kuthuthukise impilo yokuzala ngokusebenza ekutholeni ngendlela elinganiselayo izakhamzimba ezibalulekile [2].

Abanye bathola ukuthi amaprotheni anekhwalithi efana namaqanda, inyama yenkukhu engenamafutha, noma inhlanzi, engeza amakhambi adingekayo ukulawula amahomoni. Abanye bathembele kumbeu noma emantongomane aqukethe amafutha anenzuzo noma amaminerali. Abantu baphinde babona ukuthi ukuphuza amanzi njalo, amanzi ahlanzekile ikakhulukazi, kuthuthukisa ukusebenza komzimba futhi kusekele indlela yokuthuthukisa ukuzala ngendlela ethambile kakhulu.

3. Ukunyakaza Okuthambile Kokuzama Ukukhulelwa

Izindlela zokuphila ezisebenzayo zazivamile esikhathini esidlule. Abantu babekwenza ukuhamba kakhulu noma imisebenzi emaphakathi emzimbeni, okwakubanika uhlelo oluqhubekayo oluwusizo kunoma ubani ofuna ukuthi angayithuthukisa kanjani inzalo yabesifazane noma eyamadoda. Lo msebenzi omaphakathi usiza ukugcina isisindo somzimba sisempilweni, okuyinto kwesinye isikhathi ehlotshaniswa nendlela yokwandisa inzalo yabesifazane. Ukuzivocavoca okunzima kakhulu kwesinye isikhathi kungaphazamisa ukuvuthwa kwamaqanda, ngakho indlela enesisindo esiphakathi nendawo ingasebenza kahle kakhulu.

Ubude bemisho obungafani bungaba usizo. Eminye imiphakathi yakudala yayibeka phambili ukuzelula kalula noma imisebenzi yasendlini elula egcina umzimba ugobile kahle, ikhuthaze ukugeleza kwegazi. Lokho kungachaza kabanzi ukuthi ungayandisa kanjani inzalo ngokwenza ama-hormone ahlale ebangeni elivumelanayo kakhulu [3].

4. Ukuphatha Ukucindezeleka Njengesiko Lasendulo

Izimpucuko eziningi zakudala zazibona ukuthi ingcindezi yengqondo ithinta inhlalakahle, okungenzeka ithinte nendlela yokwandisa inzalo yabesifazane [4]. Babenza imikhuba elula yokuphumula, njengokuchitha isikhathi bethule emvelweni. Ezinye imiphakathi zazisebenzisa umculo omnene, imihlangano yomphakathi, noma itiye lezitshalo ukuze kuthambe ingqondo. Lowo muzwa wokuthula unganciphisa ukwenyuka kwe-cortisol okungaphazamisa indlela yokwandisa ukuvuthwa kwamaqanda.

Imihlahlandlela yesimanje ithi ukucindezeleka okungapheli kwesinye isikhathi kuvimbela inzalo. Ngakho ukwamukela izindlela zokuthula zakudala—njengomthandazo, ukubhala phansi imicabango, noma ukuzindla buthule—kungasiza ukwandisa inzalo. Ukuhamba okwesikhashana phakathi kwezihlahla kungaletha ukucaca kwengqondo. Abanye bathola ukukhululeka ngokukhuluma nabangani ngezinselelo zosuku nosuku.

5. Imithi Yesintu Nezifinyezo Zemvelo

Izizukulwane zangaphambilini zazivame ukusebenzisa imithi yesintu noma izifinyezo zemvelo ukuze zikhulise inzalo. Babengase basebenzise ujinja etiyeni ngenxa yezakhiwo zawo ezilwa nokuvuvukala noma baphuze izimpande ezimanzi ezazikholelwa ukuthi ziqinisa uhlelo lokuzala. Ezinye zalezo zinketho zibonisa intshisekelo yanamuhla ezindleleni zemvelo zokukhulelwa.

Esinye isibonelo i-Maca root, eyaziwa kwezinye izigaba zabantu njengosizo kuhlelo lwe-endocrine [5]. I-Ginseng nayo inomlando ezizweni ezahlukene wokweseka amandla omzimba. Le mikhiqizo, yize ingeyona imilingo, ingaba yingxenye yezindlela zemvelo zokwandisa inzalo uma ihlanganiswa nendlela yokuphila ezinzile.

6. Ukwamukela i-Folic Acid nama-Vitamin B

Izeluleko zakudala zazivame ukuncoma izithelo nemifino enothisayo ukuze kugwenywe ukushoda kokudla okuhle emzimbeni. Namuhla, abaningi baxhumanisa i-folic acid nokuncipha kokuzalwa neziphambeko nokusekelwa okungenzeka endleleni yokuthi ungayithuthukisa kanjani inzalo yabesifazane. Ama-vitamin B6 no-B12 nawo angasiza ukulawula izinga lama-hormone noma akhuthaze ukwakheka kwamaseli abomvu egazi. Kwezinye izimo, ukwengeza i-hormone supplement kunganikeza ukwesekwa okwengeziwe ekulinganiseni impilo yokuzala nasekuthuthukiseni inzalo.

Ezindaweni ebezingekho nemithi yesimanje yokukhulisa umntwana esiswini (prenatal vitamins), abantu babevame ukudla imidumba eminingi, imifino emnyama, nezitho zangaphakathi zezinkomo noma ezinye izilwane. Lawa makhambi okubili okunika uhla olubanzi lwama-vitamin B, angase abe usizo ezixazululweni zokukhulelwa masinyane ngendlela ethambile, yize kungekho siqinisekiso [6]. Kodwa ukusebenzisa la mavithamini njalo kungagcina isisekelo sempilo esinempilo kakhulu.

Abesifazane abathathu bebambe imikhiqizo ehlukene ye-Conceive Plus yokusekela ukuzala kwabesifazane futhi bebuka ikhamera bemomotheka kanti umugqa oyinhloko ubhalwe kanje uthi Optimized for Conception kanti ezinye zezinzuzo nezithako zibhalwe ngezansi

7. I-Myo-Inositol ne-D-Chiro Inositol

Phakathi kwezinto zokwandisa amandla okubamba ukukhulelwa, abantu ngezinye izikhathi bacabangela lezi zinhlobo ze-inositol. Yize izizukulwane zakudala kungenzeka zazizithola ngokwemvelo kusuka ku-carbohydrate engacutshungulwanga nasemikhiqizo emisha yezithelo nemifino, ucwaningo lwesimanje lugqamisa ukuthi zingalawula kanjani izinga le-insulin noma ukungalingani kwama-hormone [7]. Abanye abasebenzisi babona ukuthuthuka ekujwayelekeni komjikelezo, okuxhunyana futhi nezindlela zokukhulisa amandla okubamba ukukhulelwa.

I-Myo-Inositol ne-D-Chiro Inositol kuxoxwa ngazo ikakhulukazi kubantu abanalesi sifo esibizwa nge-polycystic ovary syndrome (PCOS). Umsebenzi wama-hormone olinganiselayo ungaholela ekukhishweni kweqanda okuqagelekayo, okubaxhumanisa nezindlela zokusekela amandla okubamba ukukhulelwa. Azikhona umuthi olapha konke, kodwa abanye bathole ukuthi ziyabasiza njengengxenye yohlelo olunobuso obuningi.

8. Ukuhlola ama-lubricant ukuthi awunobungane yini kusidoda

Eminye imikhuba yakudala yayingagwema kalula ama-lubricant anezakhi zamakhemikhali. Isiko lalisikisela ukuthi uma inkinga yomile ikhona, amafutha amnene noma ukugcoba okuncane kwakuyikho okungcono. Namuhla, imibhangqwana ingakhetha amafomula angalimazi isidoda, asekele izindlela zokuthuthukisa amandla okubamba ukukhulelwa. Abanye baveza ukuthi izinketho ezisekelwe emanzini ezinezithako ezithambile zivumela isidoda ukuthi sihambe ngokukhululeka.

Ezimweni zasendulo, babengenazo izixazululo zemikhiqizo yanamuhla, kodwa umqondo uyafana: indawo esekela ukusinda kwesidoda ibalulekile ezindleleni zokwandisa amandla okubamba ukukhulelwa [8]. Ukufunda amalebula noma ukukhetha imikhiqizo ekhethekile kungaba nomthelela. Lesi sinyathelo singase sibonakale sincinane, kodwa singesinye samaphuzu angaziwa kakhulu ngaphansi kwalokho okusiza ukuzala.

9. Ukuqaphela Amasu Endabuko Okusekela i-Thyroid

I-thyroid ibalulekile emsebenzini wokushintshashintsha kwamandla emzimbeni (metabolism), futhi ngenxa yalokho, nasempilweni yokuzala. Izindlela zokudla zasendulo zazifaka ukudla okunothe nge-iodine njengotshani basolwandle noma inhlanzi, okungenzeka kwaba nomthelela endleleni yokwandisa amathuba okubamba ukukhulelwa [9]. Ama-hormone e-thyroid alinganiselayo agcina imijikelezo ijwayelekile, esekela ukukhishwa kweqanda kubantu. Uma umsebenzi we-thyroid uphambuka ebhalansini, kungaphazamisa imizamo yokuthola ukuthi yini esiza ekwandiseni amandla okubamba ukukhulelwa.

Ezinhlelweni zasendulo, abantu babedla imikhiqizo embalwa ecutshunguliwe, ngakho ngokwemvelo babethola imisoco ebalulekile ezinz stabilisa umsebenzi wama-hormone. Okumangazayo ukuthi, imikhuba eminingi yakudala iyahambisana nezincomo zesimanje zokulawula izinkinga ze-thyroid. Lokhu kusiza ukugcina imijikelezo ijwayelekile, okuyinto ebalulekile ekuphumeleleni kokukhulelwa.

10. Ukwamukela i-ayoni, i-calcium ne-magnesium

Emindenini efuna ukudlulisa ulwazi lokuthi kanjani ukukhulisa amandla okubamba ukukhulelwa, ukuqinisekisa ukuthi kudliwa i-ayoni eyanele kwakuyiseluleko esivamile. Ikakhulukazi abesifazane bavame ukubhekana nokuphelelwa i-ayoni. Ezinye izindlela zamasiko zagqugquzela inyama ebomvu noma ubhontshisi ukuze kugcinwe amandla esezingeni eliphezulu. Khonamanjalo, i-calcium evela ebisini noma emifino eluhlaza enamagqabi isekela amandla amathambo futhi kungenzeka ikhuthaze izimpawu eziphilile emzimbeni.

IMagnesium ingadambisa imithambo nemisipha, ngakho ingasiza ngendlela engeyona eqondile ekuzaleni ngokunciphisa ukungezwani [10]. Konke lokhu kuhlobene nalokho okwandisa ukuzala, ngoba amazinga azinzile ama-mineral asiza umzimba ukubhekana nengcindezi yansuku zonke nokugcina ibhalansi yamahomoni. Eminye imiphakathi yakudala yayithola i-magnesium emanzini acebile ngamaminerali noma okusanhlamvu okungasetshenziswanga kakhulu.

11. Imikhuba Yakudala Yokulala Ngokuhlanzekile Nokuphumula

Abantu babevame ukulandela uhlelo lwelanga ngokungqongqoza okukhulu. Lo mkhuba ungazuza ukuzala. Isayensi yanamuhla ibheka ukungalali kahle njengento ebangela ukungalingani kwamahomoni, okuyinto engaphazamisa ukuthi ungayandisa kanjani inzalo kwabesifazane noma kwabesilisa. Ukuzibandakanya nemikhuba yokulala ethulile, njengokusebenzisa ukukhanya kokuzenzela okuncane noma ukucwilisa izinyawo emanzini afudumele ngaphambi kokulala, kungaba namandla ngendlela emangalisayo.

Ezikhathini zakudala, imindeni yayivame ukuvala amalambu kusenesikhathi. Lokhu kukhumbuza izindlela zokuthuthukisa ukuzala ezixhumene nokuhambisana nesikhathi somzimba [11]. Ukuphumula okuhle kukhuthaza ukukhiqizwa kwamahomoni kangcono, okuthinta impilo yamaqanda noma yesidoda. Abanye bangasho ukuthi phakathi kwalokho okusiza ukuzala, ubusuku bokuphumula buyindlela eshibhile, elula kakhulu.

12. Izinguquko Ezilula Zendlela Yokuphila Esimeni Sesimanje

Yize imiphakathi yakudala yayinamasiko ahlukile, imikhuba yabo ingasifundisa namuhla ngamacebo okwandisa i-ovulation. Ukudla ukudla okuphekiwe ekhaya kusetshenziswa imbewu yesizini kungagcina amakhemikhali ekude nomzimba. Ukuthola ukukhanya kwelanga, okungenani imizuzu eyi-10-15 nsuku zonke, kusiza ngo-vitamin D. Ukugcina isisindo esimaphakathi kusiza futhi endleleni yokukhulelwa ngokushesha ngendlela yemvelo.

Ukugwema ubuthi obufana nokubhema kakhulu noma amakhemikhali anobudlova kube isiko elingenamsebenzi—abantu baqaphela imiphumela emibi kusenesikhathi [12]. Indlela eqaphelayo yokunakekela umzimba, imikhiqizo yokuhlanza, noma indawo ezungezile ingakhuthaza ukwanda kokuzala ngezindlela ezilula. Lezi zenzo ezincane, uma ziphindwa nsuku zonke, ziba yizindlela zokwandisa ukuzala ngokuhamba kwesikhathi.

I-Maximum Fertility Bundle yowesilisa nowesifazane kanye nama-fertility lubricants

Okubalulekile Ekugcineni

Abanye bathembele ezixazululweni ezisanda kwakhiwa. Kodwa amandla amasu akudala okuzitholela ukukhulelwa awanyamalele. Anikeza uhlaka olungaphelelwa yisikhathi lokuhlela umndeni. Eminye yale mikhombandlela—ukulandela umjikelezo, ukugxila ekudleni okunomsoco, ukunciphisa ingcindezi—ingahlangana ndawonye ukwakha imiphumela kulabo abacabanga, “ngicela ungisize ngikhulelwe.” Ngokuhlanganisa izikhuthazi zemvelo ezithambile, amavithamini abalulekile, ama-lubricant afanele, nokuphumula okuvamile, abantu babona indlela ehlanganisa isiko nolwazi lwesimanje. Nakuba kungekho nselelo eyodwa engasiqinisekisa ngokuphelele isiphumela, lokhu kusebenzisana kuvame ukusiza imibhangqwana efuna ukucaca ngokuthi ungakhulisa kanjani ukuzala kwakho. Ukusebenzisa le mibono ngokuthula nangokungaguquguquki kungakha ukuzethemba futhi mhlawumbe kuqale imiphumela emihle.

Imibuzo Evame Ukubuzwa

Ingabe lezi zindlela nazo zilungele amadoda?

Yebo. Amadoda angazuza ekudleni okuzinzile, ukuzivocavoca okulinganiselayo, nasekulawuleni ukucindezeleka, konke okungahambisana nalokho okusiza ukuzala ngokombono wobudoda futhi.

Ingabe imiqondo yakudala iphikisana nokwelashwa kwezokwelapha kwanamuhla?

Ngokuvamile cha. Imvamisa zakha isisekelo esinempilo sempilo yansuku zonke. Kodwa-ke, izinkinga ezinzima ezingaphakathi zidinga ukuholwa kochwepheshe kanye nale mibono yasendulo.

Ingabe yonke imikhiqizo yezimila kufanele isetshenziswe ngesikhathi esisodwa?

Ukweqisa akuhlakaniphile. Ukuhlola okukodwa noma amabili ngesikhathi nokuhilela udokotela kungcono, kuqinisekisa ukuvumelana okuphephile nemikhuba yakho yansuku zonke.

Ingabe kubalulekile ukulandelela nsuku zonke?

Abanye bakuthola kukhathaza kakhulu. Kodwa ukuhlola njalo izimpawu zomzimba kungasiza ukukhomba iwindi elinokukhiqiza okukhulu. Ukulinganisela kuyasiza ukugwema ingcindezi eyeqile.

Izinkomba

  1. Stanford, J. B., White, G. L., & Hatasaka, H. (2002). Ukubekisa isikhathi socansi ukuze kutholakale ukukhulelwa: ubufakazi bamanje. I-Obstetrics and gynecology. Kutholakala ku: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/12468181/
  2. Ruder, E. H., Hartman, T. J., & Goldman, M. B. (2009). Umthelela wokucindezeleka kwe-oxidative ekukwazini ukuzala kwabesifazane. Umbono wamanje ku-obstetrics & gynecology. Kutholakala ku: https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC2749720/
  3. Hakimi, O., & Cameron, L. C. (2017). Umthelela wokuzivocavoca ekuphumeleleni kwe-ovulation: ukubuyekezwa okuhleliwe. Imithi yezemidlalo (Auckland, N.Z.). Kutholakala ku: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/28035585/
  4. Lynch, C. D., Sundaram, R., Maisog, J. M., Sweeney, A. M., & Buck Louis, G. M. (2014). Ukucindezeleka ngaphambi kokukhulelwa kukhuphula ingozi yokungazali: imiphumela yocwaningo lweqembu elandelwayo olususelwe kubashadile--ucwaningo lwe-LIFE. Ukuzalana komuntu (Oxford, England). Kutholakala ku: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/24664130/
  5. Gonzales G. F. (2012). I-Ethnobiology ne-Ethnopharmacology ye-Lepidium meyenii (Maca), isitshalo esivela emagqumeni ase-Peru. Ubufakazi obusekelwe emithini eminingi nengenye. Kutholakala ku: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/21977053/
  6. Tamura, T., & Picciano, M. F. (2006). I-folate nokuzalana komuntu. I-American Journal of Clinical Nutrition. Kutholakala ku: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/16685040/
  7. Unfer, V., Carlomagno, G., Dante, G., & Facchinetti, F. (2012). Imiphumela ye-myo-inositol kwabesifazane abane-PCOS: ukubuyekezwa okuhleliwe kwezinhlolovo ezilawulwa ngokungahleliwe. I-Gynecological endocrinology: iphephabhuku elisemthethweni le-International Society of Gynecological Endocrinology. Kutholakala ku: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/22296306/
  8. Agarwal, A., & Said, T. M. (2003). Indima yokungajwayelekile kwe-chromatin yesidoda nokulimala kwe-DNA ekungazaleni kwabesilisa. Ukubuyekezwa kokuzalana komuntu. Kutholakala ku: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/12926527/
  9. Zimmermann M. B. (2009). Ukushoda kwe-ayodini. Izibuyekezo ze-Endocrine. Kutholakala ku: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/19460960/
  10. Cinar, V., Nizamlioğlu, M., & Moğulkoc, R. (2006). Umthelela wokwengeza i-magnesium kumazinga e-lactate kubadlali bezemidlalo nabantu abangasebenzi ngokomzimba. I-Acta physiologica Hungarica. Kutholakala ku: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/17063625/
  11. Kloss, J. D., Perlis, M. L., Zamzow, J. A., Culnan, E. J., & Gracia, C. R. (2015). Ukulala, ukuphazamiseka kokulala, nokuzala kwabesifazane. Izibuyekezo zemithi yokulala. Kutholakala ku: https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC4402098/
  12. Augood, C., Duckitt, K., & Templeton, A. A. (1998). Ukubhema nokungazali kwabesifazane: ukubuyekezwa okuhleliwe nokuhlaziywa kwe-meta. Ukuzalana komuntu (Oxford, England). Kutholakala ku: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/9688387/
Yabelana

Ukuze uthole imiphumela emihle!

Londoloza u-10% futhi uthole izincomo zemikhiqizo yokuzala ngqo ebhokisini lakho lokungenayo le-imeyili.

Uzama ukukhulelwa?

Qala Ukusebenzisa i-Conceive Plus Namuhla!

Kutholakala Futhi Ku