Kungenzeka yini ukuthi ungakhuleli ngesikhathi uqhamuka iqanda nakuba wenza ucansi olungenazivikelo?
Ukuzama ukukhulelwa kungaba uhambo olunezinguquko ezinkulu zemizwa. Umbuzo omkhulu abaningi abashadile abawubuzayo uthi: kungenzeka yini ukuthi ungakhulelwa ngenkathi uvuthwa amaqanda? Impendulo emangazayo ithi, yebo, kungenzeka. Ngisho noma uvuthwa amaqanda futhi wenza ucansi ngaphandle kokuzivikela, ukukhulelwa akuhlali kwenzeka. Kunezinto eziningi ezibandakanyekayo ekukhulelweni, futhi akumayelana nesikhathi kuphela. Ngakho ake singene ngaphakathi sibone ukuthi kungani lokhu kungase kwenzeke nokuthi ungakwandisa kanjani amathuba akho.
Ingabe Ungavuthwa Amaqanda Ungakhulelwe?
Ngakho, ingabe ungavuthwa amaqanda kodwa ungakhuleli? Impela, yebo. Ukuchama iqanda (ovulation) kuyingxenye ebalulekile yokukhulelwa, kodwa akusiyo yona kuphela. Ukuze kube nokukhulelwa, izinto eziningana kumelwe zihambisane kahle: iqanda elinempilo kumele likhishwe, isidoda esinempilo kumele sifinyelele iqanda, bese iqanda elichanyusiwe lifakwa ngempumelelo esibelethweni. Nansi indlela yokuthi kungani ukuvuthwa kwamaqanda kungasho ukuthi uzokhulelwa ngaso sonke isikhathi:
- Izinga Lekhwalithi Leqanda Nesidoda: Ngisho noma amaqanda evuthwa, ikhwalithi yeqanda nesidoda ibaluleke kakhulu. Amaqanda awafani wonke, futhi amanye angaba nezinkinga ezivimba ukuthi achanyuselwe. Ngeso linye nangasidoda. Ikhwalithi yesidoda—ukuthi siyehlela kanjani noma ukuma kwaso—nakho kungathinta ukuthi ukuchanyuselwa kwenzeka noma cha [1].
- Isikhathi Asilona Konke: Abantu abaningi bacabanga ukuthi inqobo nje uma benza ucansi eduze nesikhathi sokuvuthwa kwamaqanda, bazokhulelwa. Kodwa kuncane kunzima kunalokho. Uma wenza ucansi ngaphandle kokuzivikela izinsuku ezi-3 ngaphambi kokuvuthwa kwamaqanda, kukhona ithuba lokukhulelwa ngoba isidoda singahlala ohlelweni lokuzala kuze kufike ezinsukwini ezinhlanu. Kodwa uma isidoda singaqinile noma singafiki eqandeni ngesikhathi, ukukhulelwa ngeke kwenzeke [2].
Ithiphu Eyinhloko: Ukusebenzisa ama-ovulation predictor kits noma ukulandelela izinga lokushisa komzimba wakho eliyisisekelo kungakusiza ukwazi ukuthi unamandla amakhulu okuzala nini, ukuze ukwazi ukuhlela ukwenza ucansi ngesikhathi esifanele.
Uma uzibuza mayelana namathuba okukhulelwa ngosuku lokuvuthwa kwamaqanda, qiniseka ukuthi uyabheka lo mhlahlandlela ukuze ubone kabanzi ukuthi isikhathi sidlala kanjani indima ebalulekile ekukhulelweni.
Kungani Kungase Kube nokuvuthwa Kwamaqanda Oqinisekisiwe Kodwa Kungabikho Ukukhulelwa?
Kungakhathaza ukwazi ukuthi usuvele ukhulelwe kodwa kungabikho ukukhulelwa. Kunemibandela embalwa engase ibangele lokhu:
- Izinkinga Zama-Hormone: Ama-hormone adlala indima enkulu emandleni okuzala, futhi uma engalingani kahle, kungakwenza kube nzima ukukhulelwa, ngisho noma uyakhishwa iqanda. Izimo ezifana ne-polycystic ovary syndrome (PCOS) noma izinkinga zesitho sohlobo lwe-thyroid zingaphazamisa ama-hormone futhi zizenze izinto zibe nzima [3].
- Isigaba Se-Luteal Esifushane: Ngemva kokuba ukhiphe iqanda, ungena esigabeni se-luteal. Yilesi sikhathi lapho umzimba wakho ulungiselela ukukhulelwa okungenzeka ngokwenza ukwakheka kodonga lwesibeletho lwande. Kodwa uma lesi sigaba sifushane kakhulu noma kungekho i-hormone i-progesterone eyanele, iqanda elikhulelwe lingase lingakwazi ukuzinamathela kahle [4].
Ezinye Izinto Ezithinta Ukukhulelwa Ngesikhathi Sokukhishwa Kweqanda
Kukhona okunye okufanele ukukucabangele uma uzama ukuqonda ukuthi kungani ungase ungakhuleli, noma ngabe uyakhishwa iqanda:
- Izithiyo Zomzimba: Ngezinye izikhathi kuba nezinkinga zomzimba, njengezitho zokuthwala amaqanda (fallopian tubes) ezivinjiwe, ama-fibroid, noma ama-polyp esibelethweni. Lokhu kungavimba isidoda ekufinyeleleni iqanda noma kumise iqanda elikhulelwe ekuzinamatheleni esibelethweni [5].
- Impilo Yesidoda: Izinkinga ngesidoda nazo ziyisici esikhulu. Uma isidoda singasenampilo—njengokuthi inani lalo lincane, noma sihamba kancane (okuchaza ukuthi asibhukudi kahle), noma sinemumo ongamile kahle—ukufakelwa kungase kungenzeki, ngisho noma konke okunye kusebenza kahle.
- Izinto Ezihlobene Nendlela Ophilayo Ngayo: Izinto ezifana nokucindezeleka, ukudla okungelona uhlelekile, ukungazivocavoci, noma ukuvezwa kwezinye izinhlobo zamakhemikhali konke kungathinta amandla okuzala. Ukucindezeleka ikakhulukazi kungaphazamisa izinga lama-hormone futhi kuthinte kokubili ukukhishwa kweqanda nekhwalithi yesidoda.
Indlela Yokuthuthukisa Amathuba Akho Okukhulelwa
Uma uzama ukukhulelwa futhi kungenzeka ngokushesha njengoba ubulindele, kukhona izinto ongazenza ukuze ukhuphule amathuba akho:
- Landela Umjikelezo Wakho: Ukwazi ukuthi uyakhishwa nini iqanda kubalulekile. Sebenzisa ama-kit okuhlola isikhathi sokukhishwa kweqanda, ulandele izinga lokushisa komzimba ekuseni, noma usebenzise ama-app akusizayo ukubona izinsuku zakho onenkululeko enkulu ngazo.
- Yidla Kahle Uhlale Unempilo: Ukudla ukudla okulinganiselayo okunothe nge-Folic Acid, Iron, Calcium, Magnesium, ne-Zinc kubaluleke kakhulu empilweni yokuzala. Lawa ma-nutrient asiza kukho konke kusukela ekwenzeni amaqanda nesisidoda esinempilo kuya ekugcineni ama-hormone elinganiselwe.
- Khetha i-Lubricant Elungile: Ungakukholelwa noma ungakukholelwa, eminye imikhiqizo yokuthambisa ingase yenze kube nzima nangaphezulu ukuthi isidoda sibhukude. Khetha i-lubricant enobungane kwisidoda ukuze uthuthukise amathuba akho okukhulelwa.
Uma wake wazibuza ngokwenzeka kwe-mphumela omuhle ongumkhonyovu ekuhlolweni kokuvuthwa kweqanda, le ndatshana ingasiza ukucacisa ukuthi lokho kusho ukuthini nokuthi ungakugwema kanjani.
Isifinyezo Esiyinhloko
Ngakho, kungenzeka yini ukuthi ungakhuleli ngenkathi uvuthwa amaqanda? Yebo, futhi kwenzeka kaningi kunalokho abantu abakucabangayo. Kuninzi okufaka isandla ekukhulelweni, kusukela kwekhwalithi yamaqanda nesidoda kuya esikhathini nokuphila kahle kohlelo lokuzala. Uma kuthatha isikhathi eside kunalokho obukulindele ukuze ukhulelwe, ungapheli amandla. Qhubeka uzama futhi uqiniseke ukuthi wenza konke ongakwenza ukusekela ukuzala kwakho. Futhi khumbula, uma usuvele uzama isikhathi sonyaka (noma izinyanga eziyisithupha uma uneminyaka engaphezu kwengu-35) ungaphumeleli, kuwumqondo omuhle ukubona uchwepheshe wokungabi nenzalo ukuze kuhlolwe ukuthi kukhona yini okunye okwenzekayo.
Imibuzo Evame Ukubuzwa
Ngingakhulelwa yini uma ngenza ucansi olungavikelekile izinsuku ezi-3 ngaphambi kokuvuthwa kweqanda?
Yebo, ungakhulelwa. Isidoda singaphila emzimbeni kuze kufike ezinsukwini ezi-5, ngakho ukwenza ucansi olungavikelekile izinsuku ezi-3 ngaphambi kokuvuthwa kweqanda kungaholela ekukhulelweni uma ukuvuthwa kweqanda kwenzeka phakathi kwaleso sikhathi.
Kungani ngingakhulelwa yize ngivuthwa amaqanda?
Kungaba nezizathu eziningi, njengokungalingani kwamahomoni, izinkinga ngekhwalithi yamaqanda noma yesidoda, noma izithiyo zomzimba ohlelweni lokuzala. Akuyona into engajwayelekile ukuthi kube nokuvuthwa kweqanda okuqinisekisiwe kodwa kungabikho ukukhulelwa.
Yiziphi ezinye zezindlela zokwandisa amathuba ami okukhulelwa?
Landelela umjikelezo wakho wokuvuthwa kweqanda ngokuseduze, udle ukudla okunomsoco, wehlise ingcindezi, bese usebenzisa amafutha okuthambisa ahambisana nesidoda ukuze uthuthukise amathuba akho okukhulelwa.
Kufanele sibe nocansi kaningi kangakanani ukuze sikhulise amathuba ethu okukhulelwa?
Hlosela ukwenza ucansi nsuku zonke noma ngosuku ngalunye phakathi kwefasitela lakho lokuzala, ikakhulukazi ezinsukwini eziholela ekutheni iqanda livuthwe nangosuku uqobo lokuvuthwa kweqanda.
Izikhombo
- Hammoud AO, Gibson M, Peterson CM, Meikle AW, Carrell DT. Umthelela kokukhuluphala kwabesilisa emkhubeni wokungabi nenzalo: ukubuyekezwa okunokugxeka kwemibhalo ekhona. Fertil Steril. Available at: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/18929048/
- Wilcox AJ, Weinberg CR, Baird DD. Isikhathi sokwenza ucansi maqondana nokuvuthwa kweqanda. Imiphumela emathubeni okukhulelwa, ukusinda kokukhulelwa, nobulili bengane. N Engl J Med. Available at: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/7477165/
- Ehrmann DA. Isifo se-polycystic ovary. N Engl J Med. Available at: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/15788499/
- Oduwole OO, Huhtaniemi IT, Misrahi M. Izindima ze-Luteinizing Hormone, Follicle-Stimulating Hormone ne-Testosterone ekwakhekeni kwesidoda nasekwakhiweni kwama-follicle zibuyekezwa. Int J Mol Sci. Available at: https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC8658012/
- Freytag D, Günther V, Maass N, Alkatout I. Ama-fibroid esibeletho nokungabi nenzalo. Diagnostics (Basel). Available at: https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC8391505/









