Ukwelashwa kokungazali okuhlotshaniswa nemiphumela emibi yokuzalwa
Ukukhulelwa ngosizo lwezindlela zokwelapha ukungabi nabantwana kungaphindeka kabili ubungozi bemiphumela emibi yokuzalwa, okuhlanganisa ukulahlekelwa wumntwana esesiswini, isisindo esiphansi sokuzalwa, ukuzalwa ngaphambi kwesikhathi nokufa kwengane ezalwa, kusho ucwaningo olusha. Lolu cwaningo, olushicilelwe kumagazini i-PLOS ONE, lubheke ukukhulelwa okungaphezu kuka-300,000 eNingizimu Australia. Abacwaningi baseNyuvesi yase-Adelaide bakhombe amacala angu-4,300 okukhulelwa ngosizo lwezinhlobo ezahlukene zezindlela zokuzala zobunjiniyela ezikhona njengamanje ukusiza abantu abahlangabezana nokubhekana nobunzima bokukhulelwa ngokwemvelo, kuhlanganisa i-in vitro fertilisation (IVF), i-intracytoplasmic sperm injection (ICSI), ukuvuselelwa kokuphuma kweqanda kanye nokugcinwa kombungu ebanda (cryopreservation of embryos).
Imiphumela ibonise ukuthi izingane ezakhulelwa ngosizo lwezindlela zokwelapha ukungabi nabantwana zazisemathubeni amakhulu okuzalwa sezifile, ukuzalwa kusenesikhathi ngaphambi kwesikhathi esibekiwe, ukuba nesisindo esiphansi ekuzalweni nokufa zingakapheli izinsuku ezingama-28 zokuqala emva kokuzalwa, uma ziqhathaniswa nezingane ezakhulelwa ngokwemvelo. Ubukhulu nobubi bemiphumela butholakale buhlukahluka ngokohlobo lokwelashwa abesifazane ababeluthola ukuze bakhulelwe. Okuthakazelisayo, ukusebenzisa imibungu ebibandisiwe kutholakale kuphephile kakhulu uma kusetshenziswa indlela ye-intracytoplasmic sperm injection (ICSI), njengoba lokho kusize ukugwema izinkinga ezinzima uma kusetshenziswa imibungu emisha. Imiphumela emibi yokuzalwa ehlotshaniswa nalezi zindlela yokwelapha kungenzeka ibangelwe ukungabi nabantwana uqobo kunokuba ibangelwe izindlela zokwelapha ezisetshenzisiwe ukuze kukhulelwe, kusho umholi wocwaningo uSolwazi uMichael Davies.
"Abesifazane kuleli qembu ababeqhubeka bakhulelwa ngaphandle kosizo lwezindlela zokuzala ezihlaselayo bazale izingane ebezinemvamisa ephindwe kasishiyagalolunye yokuba nesisindo esiphansi kakhulu ekuzalweni, ephindwe kasikhombisa yokuzalwa kusenesikhathi kakhulu, futhi cishe ephindwe kasikhombisa yokufa zingakapheli izinsuku ezingama-28 zokuqala emva kokuzalwa," kusho uSolwazi Davies esitatimendeni sezindaba.
"Lokhu kungase kubangelwe izimo zabo zokugula eziyisisekelo ezihlobene nokungabi nabantwana, noma ukusetshenziswa kwemithi yokwelapha ukungabi nabantwana noma ezinye indlela zokwelapha ezingarekhodwanga." Le miphumela ivela ngesikhathi ukungabi nabantwana sekuyinkinga enkulu phakathi kwabashadile baseNdiya, kuhlanganisa nentsha. Ukuphepha kokusebenzisa izindlela ezahlukene zokukhulelwa sekuyisihloko esishisayo sokuxoxisana emhlabeni jikelele isikhathi eside. Izifundo eziningana ezedlule zixhumanise ukwelashwa kokungabi nabantwana nomdlavuza webele, amahlule egazi, umdlavuza wesikhumba u-melanoma kwabesifazane; iziphene zokuzalwa, isifuba (asthma) nomdlavuza ezinganeni.
NgokaRoshni Mahesh | Januwari 9, 2014 2:31 PM IST
Yabelana
Izinga lokuzala e-U.S. lifinyelela ezingeni eliphansi elirekhodi konyaka wesibili olandelanayo; u-40.7% wezingane zizalwa ngabesifazane abangashadile






