Izithombe Zegazi Lokufakelwa Umbungu: Ukulihlukanisa Nokuya Esikhathini
Ukopha kokufakelwa kungumthamo omncane wegazi, kwesinye isikhathi kuba ngamathonya ambalwa nje, aphuma esithweni sangasese sowesifazane ekuqaleni kokukhulelwa [1]. Lawa mabhulashi egazi abonisa ukuthi owesifazane usekutholile ukukhulelwa.
Isizathu salesi kopha wukufakelwa kweqanda elichumile odongeni lwesibeletho [2]. Abesifazane abaningi bakuthatha njengokopha kwesikhathi sokuya esikhathini, ngenxa yokuthi kokubili ngokuvamile kwenzeka ngesikhathi esifanayo. Nokho, kukhona umehluko obalulekile phakathi kwalezi zinhlobo ezimbili zokukhishwa kwegazi.
Kulesi sihloko, sizohlola izinhlangothi ezahlukene zokopha kokufakelwa, kuhlanganise nokuthi ukopha kokufakelwa kubukeka kanjani ezithombeni nokuthi ungakuhlukanisa kanjani phakathi kwegazi lesikhathi sokuya esikhathini nokopha kokufakelwa.
Kusho Ukuthini Igazi Lokufakelwa?
Igazi lokufakelwa liyisixwayiso sokuthi iqanda selichumisekile futhi selifinyelele esibelethweni. Lokhu kopha kokufakelwa ngokuvamile kuvela cishe ezinsukwini ezingu-10 kuya kwezi-14 ngemuva kwe-ovulation [3]. Lesi sikhathi ngokuvamile siyefana nesikhathi lapho ubulindele khona igazi lesikhathi sokuya esikhathini.
Okubalulekile lapha ukuthi akuwona wonke owesifazane ozoba nalolu phawu lokukhulelwa. Ngokwemibiko, kuphela oyedwa kwabane abesifazane abakhulelwayo abahlangabezana nokopha kokufakelwa [4].
Ukuba khona kwegazi lokufakelwa akuqinisekisi ukuthi owesifazane ukhulelwe, kodwa kungase kubonise isidingo sokwenza i-uhlolo lokukhulelwa. Kumelwe ubheke nezinye izimpawu zokuqala zokukhulelwa, njengesiyezi noma izinguquko zamabele ngesikhathi sokukhulelwa [5].
Uma lezi zimpawu zivele, yileso sikhathi esifanele sokwenza ukuhlolwa kokukhulelwa.
Izithombe Zegazi Lokufakelwa Iqanda Esibelethweni
Izithombe zombala wokopha kokufakelwa iqanda esibelethweni ngokuvamile ziba liba npinki noma libe nsundu, kungafani nobomvu obukhazimulayo begazi lokuya esikhathini. Livame ukuqala njengamachashaza amancane kuphela futhi alandisi. Abesifazane abaningi babika ukuthi liyavela kuphela uma bezizihlikihla ngemva kokusebenzisa ithoyilethi.
Ukubukeka kwegazi lokufakelwa iqanda esibelethweni kungahluka kowesifazane kuya kowesifazane, kodwa izici ezishiwo ngenhla zivamile kulolu hlobo lokopha.

Umehluko Phakathi Kwegazi Lokufakelwa Iqanda Esibelethweni Negazi Lokuya Esikhathini
Ukopha kokufakelwa iqanda esibelethweni kwenzeka ngesikhathi esifanayo nesikhathi owesifazane alindele ngaso ukuya esikhathini. Lokhu kwenza kube nzima ukuhlukanisa phakathi kwalezi zimo zombili. Nokho, igazi lokufakelwa iqanda linezici ezithile ezenza kube nokwenzeka ukulihlukanisa.
Kubonakala sengathi umehluko ojwayelekile kakhulu phakathi kwegazi lokufakelwa iqanda esibelethweni negazi lokuya esikhathini ukuthi inani legazi elikhishwa. Ukopha kokufakelwa iqanda kuba kuncane kakhulu futhi kuqede masinyane, ngokuvamile kuthatha kusukela emahoreni ambalwa kufike ezinsukwini ezimbili. Ngokuphambene nalokho, ukuya esikhathini kungathatha izinsuku ezi-3 kuya kwezi-7 futhi kuvame ukuqala kukhanye, kube nzima kakhulu phakathi, bese kuncipha ekugcineni [6].
Umbala wegazi nawo uyahluka. Igazi lokufakelwa iqanda esibelethweni ngokuvamile liba npinki noma libe nsundu, kanti igazi lokuya esikhathini imvamisa libomvu obukhazimulayo, ikakhulukazi ngezinsuku lapho ukuhamba kukhulu khona. Igazi lokuya esikhathini lingaba namaqhugwane (clots), kanti igazi lokufakelwa iqanda alinalo lokho.
Ingakanani Imvamisa Yokuthatha Ukuhlolwa Kokukhulelwa Ngemva Kokopha Kokumila Kombungu
Ngemva kokubona igazi lokufakelwa iqanda esibelethweni, noma iyiphi owesifazane uzocabanga ukuthi kufanele alithathe nini ihlelo lokuhlola ukukhulelwa. Njengoba ukufakelwa kwenzeka ngaphambi kokuthikamezeka kokuya esikhathini, kungcono ukulinda okungenani izinsuku ezimbalwa ngemva kokuba ukopha kumile ngaphambi kokuzihlola.
Lokhu kunika umzimba wakho isikhathi esanele sokukhiqiza ihomoni yokukhulelwa (hCG), okuwuyona izivivinyo zokukhulelwa zasekhaya thola.
Zama ukwenza ukuhlolwa ngosuku lokuqala lwesikhathi sakho esiphuthumayo noma ngemuva kwalokho ukuze uthole imiphumela enembile. Lokhu kungenxa yokuthi uma uhlola kusenesikhathi kakhulu lapho amahomoni okukhulelwa engakakhuphuki, ungathola umphumela ongemuhle ongamanga noma ngabe ukhulelwe.
Uma ungaqiniseki, ukulinda izinsuku ezimbalwa noma ukwenza ukuhlolwa kwegazi kudokotela wakho kungakunikeza izimpendulo ezithembekile kakhulu.
Isiphetho: Ukwazi Izimpawu Zokukhulelwa Kokuqala
Ukopha kokumila kombungu kwenzeka lapho iqanda elichumiswe lithola ukunamathiselwa odongeni lwesibeletho. Lokhu kukhishwa kwegazi kuyuphawu lokukhulelwa kokuqala futhi kuphawula ukuqala kwenqubo yokukhulelwa yezinyanga eziyisi-9.
Yebo, kulula ukudideka phakathi kokopha kokumila kombungu nokuphuma kwegazi okuncane kokuya esikhathini, kodwa ukwazi izimfanelo zako kungakusiza ukulikubona. Izici ezihlukile zokopha kokumila kombungu wukuthi lombala uba mpunga okhanyayo opinki noma onsundu, igazi lincane kakhulu, futhi kuthatha isikhathi esifushane.
Uma uqaphela ukopha kokumila kombungu, linda izinsuku ezimbalwa ngaphambi kokuthatha ukuhlolwa kokukhulelwa ukuze uthole imiphumela enembile.
Imithombo esetshenzisiwe
- Shahid. (2024b, September 29). Ukopha kokumila kombungu: Okufanele wonke owesifazane akwazile. Conceive Plus®. https://conceiveplus.com/blogs/blog/implantation-bleeding-what-every-woman-should-know
- Kim, M., & Kim, S. (2017). Uhlaziyo lwezimiso zokumila kombungu (Implantation). Development & Reproduction, 21(4), 351-359. https://doi.org/10.12717/DR.2017.21.4.351
- Ukopha kokumila kombungu: Kujwayelekile ekukhulelweni kokuqala? (2022b, April 19). Mayo Clinic. https://www.mayoclinic.org/healthy-lifestyle/pregnancy-week-by-week/expert-answers/implantation-bleeding/faq-20058257
- Professional, C. C. M. (2024j, August 9). Ukopha kokumila kombungu (Implantation Bleeding). Cleveland Clinic. https://my.clevelandclinic.org/health/symptoms/24536-implantation-bleeding
- Lutterodt, M. C., Kähler, P., Kragstrup, J., Nicolaisdottir, D. R., Siersma, V., & Ertmann, R. K. (2019). Ukuhlola ukuthi izimpawu zomzimba ezihlobene nokukhulelwa zikhathaza kangakanani abesifazane esigabeni sokuqala sokukhulelwa: Ucwaningo lwe-cross-sectional emsebenzini ojwayelekile wezokwelapha. BJGP Open, 3(4). https://doi.org/10.3399/bjgpopen19X101674
- Maybin, J. A., & Critchley, O. D. (2015). I-physiology yokuya esikhathini: Imiphumela kwezifo ze-endometrium nangale kwalokho. Human Reproduction Update, 21(6), 748-761. https://doi.org/10.1093/humupd/dmv038









