Ingabe i-mudding ithinta ukuzala kwabesilisa nenani lesidoda
Kubafana abathanda ukwelashwa kwe-spa ngamabhavu obumba, nansi into engalindelekile ongayicabanga: ingabe ukugeza ngobumba kuthinta ukuzala kwabesilisa? Yebo, amabhavu obumba ngokuvamile adunyiswa ngokusiza ekuphumuleni, ekukhipheni ubuthi emzimbeni nasemphilweni yemisipha, kodwa uma ucabanga ukuqala umndeni, kungaba kuhle ukuhlola ukuthi ukugeza ngobumba kungalimaphi impilo yesidoda nokuzala. Futhi yebo—kunokuxhumana phakathi kokugeza ngobumba nokuzala okudlula nje ukugezwa okuthokomele.
Ukugeza Ngobumba Kuthinta Kanjani Ukuzala Nenani Lesidoda?
Umbuzo ovamile uthi ukugeza ngobumba kuthinta kanjani amandla okubamba inzalo? Yebo, isici esikhulu lapha ukuchayeka ekushiseni. Amabhavu obumba afudumele, akunjalo? Lokhu kungase kuzwe kahle emisipheni ebuhlungu, kodwa mayelana nempilo yokuzala, indaba ihlukile. Isidoda sibucayi ekushiseni. Noma yikuphi ukwenyuka okuncane kwezinga lokushisa endaweni yesikhwama sesende kungadala izinkinga ekukhiqizweni kwesidoda, ekwekhwalithi, nasekutheni sibe ningaki. Ukuqonda umsebenzi wesikhwama sesende uyini kungasiza ukuchaza indima yaso ekugcineni izinga lokushisa elifanele impilo yesidoda. Amabhavu obumba avamile angasho ukufudumala isikhathi eside kule ndawo, okungenza izinto ziqale ukushintsha [1]. Ngakho-ke, yebo, ukushisa lukhuni kakhulu lapha.
Ingabe ukugeza ngobumba kuthinta inani lesidoda? Impela kungenzeka uma kusho ukuvezwa njalo ezingeni lokushisa eliphezulu. Ukushisa okuqhubekayo kunganciphisa kokubili inani lesidoda nokunyakazisa kwaso, okuyizinto ezibalulekile ekuzaleni.
Ithiphu esheshayo: Uma uzama ukuzala, kungcono wenze izikhathi zokugeza ngobumba zibe mfushane ukuze unike isidoda sakho ikhefu.
Ingabe Ukuthatha Amabhavu Obumba Kubi Ekuzaleni? Sibheke Izingcuphe
Manje, ingabe ukugeza ngobumba kubi ekuzaleni? Ake sikhulume ngakho. Ukushisa akusona sodwa isici. Ezinye izindawo ze-spa zobumba zengeza izakhi, usawoti, noma amafutha abalulekile ebumbini ukuze zithuthukise ulwazi, kodwa lezi zengezo zingase zibe nezikhemikhali zemvelo ezinobuthi. Nakuba lezi zinto zinganikeza izinzuzo empilweni, ukuvezwa kuzo njalo noma isikhathi eside ebumbini elishisayo kungase kungabi yindaba enhle ekuzaleni. Amadoda azama ukuzala ngenkuthalo angase afune ukuba qaphile kancane ngalokhu.
Ukushisa, nokho, yikho okukhathaza kakhulu amadoda azibuza ngokugeza ngobumba nokukwazi ukuzala. Ucwaningo, empeleni, lukhombisa ukuthi ukusebenzisa njalo amabhavu amanzi ashisayo kunganciphisa ukukhiqizwa kwesidoda [2]. Nakuba ukugeza ngobumba kungesona ishubhu lamanzi ashisayo ngqo, umphumela wokushisa esidodeni uyafana.
Ithiphu esheshayo: Zama ukulinganisa amabhavu obumba nokwelashwa kwe-spa okubandayo kancane ukuze ugcine ukuchayeka ekushiseni kulawulwa.
Kungani Ukusebenzisa Udaka Kuthinta Ukuzala?
Manje, kungani ukusebenzisa udaka kuthinta ukuzala? Impendulo isekumkhakha wesayensi yokukhiqizwa kwesidoda. Ngokungafani namaseli amaningi omzimba, isidoda sithuthuka kangcono ezingeni lokushisa eliphansi kancane kunelingaphakathi lomzimba. Yingakho amathumba esendaweni engaphandle—indlela yemvelo yokuwagcina epholile. Nokho, izindawo ezishisa kakhulu ezifana nokugeza ngodaka zifudumeza indawo yesikhwama samathumba, ziphazamisa leli balansi yemvelo futhi zibe nomthelela empilweni yesidoda. Ngakho-ke, uma ubuza ukuthi ingabe ukusebenzisa udaka kuthinta ukuzala, impendulo ivame ukuba uthi yebo, ikakhulukazi lapho ukuvezwa ekushiseni kuphindaphindeka noma kuqhubeka isikhathi eside. Ukwazi isikhathi lapho isidoda sinamandla kakhulu kungasiza abantu benze izinqumo ezinolwazi ngemisebenzi engase ithinte ukuzala [3].
Izindaba ezinhle? Lo mphumela uvame ukuba wesikhashana, futhi amandla okuzala angabuyela esimeni uma uthathe ikhefu ekushiseni. Kodwa uma uphuthuma ukuqala umndeni, kuwumqondo okufanele uwucabangele.
Ithiphu Esheshayo: Shintshanisa ukugeza ngodaka nezinye izindlela ezibandayo ukuze unikeze isidoda indawo engcono yokukhiqizwa.
Kungani Ukusebenzisa Udaka Kubi Ekuzaleni Nasempilweni Yesidoda?
Pho, kungani ukusebenzisa udaka kubi ekuzaleni? Ngaphezu kwezinga lokushisa, amaminerali nosawoti abanye abengezwa emadakeni ezibhedlela zobuhle bangafaka ubuthi bemvelo. Lokhu akusho ukuthi ukugeza ngodaka kuyababulala! Kodwa ukuvezwa isikhathi eside kungafaka ingcindezi empilweni yokuzala, ikakhulukazi kulabo abazama ukukhulelwa. Abanye abacwaningi bathi ukuvezwa kaningi ngisho namazinga aphansi okuphatheka kwemvelo kungathinta ibhalansi yama-hormone [4].
Lo mphumela, nakuba mncane, kuwufanele ukuqaphela. Akukho “cha” eliqondile mayelana nokugeza ngodaka, kodwa ukuqaphela kubalulekile uma ukuzala kuyinhloso. Ngakho-ke, kuwumqondo okufanele uwugcine engqondweni uma usebenza ekwandiseni umndeni wakho.
Ingabe Ukusebenzisa Udaka Kungathinta Ukuzala Ngokuhamba Kwesikhathi?
Uyazibuza, ingabe ukusebenzisa udaka kungathinta ukuzala? Yebo, ikakhulukazi uma izikhathi zude noma zenzeka kaningi. Ukufudumala kunganciphisa ukukhiqizwa kwesidoda, futhi izifundo zibonisa ukuthi kungathinta nokunyakaza kwesidoda nokuma kwaso. Kokubili ukunyakaza (indlela isidoda esihamba kahle ngayo) nokuma kwaso kubalulekile ekukhulelweni. Uma isidoda singekho esimweni esihle kakhulu, kuncipha amathuba okuthi sifinyelele iqanda futhi sisifakelise. Ngokuhamba kwesikhathi, ukuvezwa njalo ekushiseni kodaka kunganciphisa amandla okuzala uma kungahambisani nezimo ezibandayo [5].
Uma ukuzithamulisa ngobumba kuyinto oyijabulelayo njalo, kodwa ufisa ukukhulelwa, cabanga ukuguquguqula phakathi kokuzithamulisa ngobumba nezinye izindlela zasespa ezingafudunyelwa.
Ithiphu esheshayo: Vikela impilo yakho yokuzala ngokuxuba uhlelo lwakho lwasespa ukuze luhlanganise nemithi epholile kakhudlwana.
Ingabe Ukuzithamulisa Ngobumba Kwehlisa Isibalo Samasperm?
Ngakho, sekugcineni: ingabe ukuzithamulisa ngobumba kwehlisa isibalo samasperm? Yebo, kungenza kanjalo. Ukuchayeka ekushiseni kuyinto enkulu lapha. Ukufudumala okuzungeza izende ngesikhathi sobhavu wobumba kwandisa izinga lokushisa kwazo, kanti lapho amasperm echayeka kulolu shisa oluphezulu, ukukhiqizwa kwawo kungase kwehle. Isibalo esiphansi samasperm nokunyakaza okuncipha kuvamile. Kodwa, ngenhlanhla, le miphumela ivamise ukubuyela esimeni uma ukuchayeka ekushiseni sekuqediwe. Uma ukhathazekile ngokuzala, ukuthatha ikhefu kancane ekuzithamuliseni ngobumba kunganikeza impilo yamasperm ithuba lokubuyela esimeni [6].
Ithiphu esheshayo: Yenza izikhathi ozichitha ekuzithamuliseni ngobumba zibe mfushane ukuze uvikele ukuzala, bese uzihlanganisa nama-antioxidant ukusiza ukweseka impilo yokuzala.
Ukusekela Ukuzala Kwabesilisa Ngendlela Yemvelo
Uma uthanda ubhavu wobumba kodwa ufuna ukusekela ukuzala, cabanga ukufaka emzimbeni izakhamzimba ezikhethwe ukulondoloza impilo yamasperm. Amanye amavithamini nezimbiwa aziwa ngokulwa nezinto ezingcolisayo zemvelo nokukhuthaza impilo yokuzala. Nazi ezimbalwa:
I-Vitamin C ne-Vitamin E ama-antioxidant anamandla, asiza ukuvikela amasperm ekulimaleni okubangelwa ukuvuvukala komoya okuhlobene nokushisa kwemvelo [7].
I-Zinc ne-Selenium zisiza ukuthuthukisa ikhwalithi nokunyakaza kwamasperm. I-Zinc, ikakhulukazi, ibalulekile ekwakhekeni kahle kwamasperm [8].
I-L-Carnitine ne-CoQ10 ziyaziwa ngokuthuthukisa amandla kumaseli amasperm, okwandisa impilo yamasperm iyonke [9].
Isithasiselo esihlanganisa lezi zakhi singasiza ekwandiseni amathuba okuzala, ikakhulukazi emadodeni indlela yawo yokuphila ehlanganisa ukuchayeka ekushiseni njengobhavu bobumba.
Ithiphu esheshayo: Uma uzama ukukhulelwa, cabanga ukusebenzisa izithasiselo eziqukethe la mavithamini nezakhi ukuze ugcine impilo yamasperm isesimweni esihle kakhulu.
Imicabango Yokugcina
Ngakho, ingabe ukuzithamulisa ngobumba kuthinta ukuzala kowesilisa? Yebo, ngempela kungakwenza lokho. Ukuchayeka isikhathi eside ekushiseni kungenza isibalo samasperm sehle futhi kuthinte ukuzala ngezinye izindlela, ikakhulukazi emadodeni azama ukukhulelwa. Ngokuthatha izinyathelo zokuqapha njengokunciphisa isikhathi ozichitha ubhavu wobumba, usebenzisa ukwelashwa okubandayo kakhudlwana, nokweseka impilo yokuzala ngezithasiselo ezinothile ngamavithamini nezakhi, usengajabulela ukuphumula okulethwa ubhavu wobumba ngaphandle kokulimaza ukuzala. Ukusekelwa okuncane, njengalokho okunikezwa i-Conceive Plus, kungaba nomthelela wangempela ohambweni lwakho.
Imibuzo evame ukubuzwa
Ingabe ukuzithamulisa ngobumba kwehlisa isibalo samasperm?
Yebo, ukushisa okuvela ekuzithamuliseni ngobumba kungenza isibalo samasperm sehle isikhashana. Nokho, lo mphumela uvamise ukubuyela esimeni uma ukuchayeka ekushiseni kwehla.
Ingabe i-mudding imbi ekuzaleni uma yenziwa ngezikhathi ezithile?
Ukuyenza ngezikhathi ezithile i-mudding kungase kungabangeli izinkinga ezinkulu zokuzala, kodwa ukuyenza kaningi kungaba nomthelela omkhulu.
Kungani i-mudding ithinta ukuzala?
Ukushisa okuvela ku-mudding kukhuphula izinga lokushisa lesikhwama (scrotum), okunciphisa ukukhiqizwa kwesidoda nokunyakaza kwaso.
Ingabe izithasiselo zingasiza ukuthuthukisa ukuzala emadodeni abenza i-mudding?
Yebo, ama-antioxidant afana noVithamini C no-E, kanye neZinc neSelenium, asekela impilo yesidoda naphezu kwezinto zemvelo.
Ingabe umthelela we-mudding ekuzaleni uhlala ungunaphakade?
Cha, ngokuvamile imiphumela yesikhashana futhi iyathuthuka uma kuncishiswa ukuchayeka ekushiseni.
Izikhombo
- Shefi, S., Tarapore, P. E., Walsh, T. J., Croughan, M., & Turek, P. J. (2007). Ukuvezwa ekushiseni okumanzi: imbangela engahle ibuyekeeke yekhwalithi ephansi yesidoda emadodeni angazali. International braz j urol : official journal of the Brazilian Society of Urology. Kutholakala ku: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/17335598/
- Garolla, A., Torino, M., Sartini, B., Cosci, I., Patassini, C., Carraro, U., & Foresta, C. (2013). Ubufakazi be-seminal ne-bhayokhemikhali bokuthi ukuvezwa ku-sauna kuthinta i-spermatogenesis yomuntu. Human reproduction (Oxford, England). Kutholakala ku: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/23411620/
- Mieusset, R., & Bujan, L. (1995). Ukufudumala kwamasende nomnikelo wakhona okungenzeka ekungazaleni kwabesilisa: ukubuyekezwa. International journal of andrology. Kutholakala ku: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/7591190/
- Sharpe, R. M., & Irvine, D. S. (2004). Ubufakazi bokuxhumanisa amakhemikhali ezemvelo nemiphumela emibi ekutholakaleni kwabantu bungakuqina kangakanani?. BMJ (Clinical research ed.). Kutholakala ku: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/14976101/
- Rock, John et al. Umthelela we-hyperthermia ye-intrascrotal ebangelwe ngokwenziwa emsebenzini wamasende kumuntu. American Journal of Obstetrics & Gynecology. Kutholakala ku: https://www.ajog.org/article/0002-9378(65)90080-3/abstract
- Hoang-Thi, A. P., Dang-Thi, A. T., Phan-Van, S., Nguyen-Ba, T., Truong-Thi, P. L., Le-Minh, T., Nguyen-Vu, Q. H., & Nguyen-Thanh, T. (2022). Umthelela wezinga eliphezulu lokushisa okungaphandle kumapharamitha esidoda somuntu: i-meta-analysis. Iranian journal of public health. Kutholakala ku: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/35936544/
- Agarwal, A., & Sekhon, L. H. (2011). I-oxidative stress nama-antioxidant ku-idiopathic oligoasthenoteratospermia: ingabe kusekelwe?. Indian journal of urology : IJU : journal of the Urological Society of India. Kutholakala ku: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/21716893/
- Colagar, A. H., Marzony, E. T., & Chaichi, M. J. (2009). Izinga le-Zinc ku-seminal plasma lihlotshaniswa nekhwalithi yesidoda emadodeni akwazi ukuzala nalawo angakwazi ukuzala. Nutrition research (New York, N.Y.). Kutholakala ku: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/19285597/
- Balercia, G., Buldreghini, E., Vignini, A., Tiano, L., Paggi, F., Amoroso, S., Ricciardo-Lamonica, G., Boscaro, M., Lenzi, A., & Littarru, G. (2009). Ukwelashwa nge-Coenzyme Q10 emadodeni angazali anesifo se-idiopathic asthenozoospermia: ucwaningo olungahleliwe, oluphindwe kabili olufihlakele, olulawulwa nge-placebo. Fertility and sterility. Kutholakala ku: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/18395716/










