Kungani isiyezi ngesikhathi sokuvuthwa kweqanda kwenzeka nokuthi ungasibhekana kanjani
Isiyezi singavela ngesikhathi sokukhishwa kweqanda, futhi kwezinye izifazane siyenzeka njalo. Imvamisa sibangelwa izinguquko zamahomoni umzimba wakho odlula kuzo ngalesi sikhathi. Uma uzama ukukhulelwa, ukuqonda ukuthi kungani isiyezi sivela ngesikhathi sokukhishwa kweqanda nokuthi usisingatha kanjani, kungenza lolu lwazi lube lula kancane. Noma sivamise ukuba asiyona inhlekelele, sisengenza uzizwe ungakhululekile. Nansi yonke into okufanele uyazi ngakho.
Okubangela Isiyezi Ngesikhathi Sokukhishwa Kweqanda
Isizathu esiyinhloko sesiyezi ngesikhathi sokukhishwa kweqanda ukuguquguquka kwamahomoni. Ngesikhathi sokukhishwa kweqanda, izinga le-estrogen liyakhuphuka, okungenza umfutho wegazi wehle kwesikhashana. Umfutho wegazi ophansi ungadala ikhanda elikhanyayo noma kukwenze uzizwe sengathi uzowa unqenqema.
Esinye isizathu wukuguquka kwamazinga kashukela egazini. Ukukhishwa kweqanda kukhulisa isidingo samandla emzimbeni wakho, futhi uma ungadli ngokwanele noma ungadli ngesikhathi, ungazizwa ubuthakathaka noma udidekile isiyezi. Kwezinye izifazane, ukuguquka kwamahomoni kubangela ama-migraine, angahambisana nesiyezi, isicanucanu nokungabekezelelani ukukhanya [1].
Ezinye izifazane nazo zibhekana nokuzizwa zigula futhi zikhathala ngesikhathi sokukhishwa kweqanda, ngoba ukuguquguquka kwamazinga amahomoni kungabangela ukukhathala nesicanucanu kanye nesiyezi.
Lezi zimpawu zingase zicasule, kodwa imvamisa azinzima. Ukuze uzizwe ungcono, zama ukudla ukudla okuncane kaningi phakathi nosuku. Lokhu kusiza ukugcina ushukela wegazi uzinzile, okungenza isiyezi sehle.
Indlela Isiyezi Ngesikhathi Sokukhishwa Kweqanda Esithinta Ngayo Ukuzala
Izindaba ezinhle wukuthi isiyezi ngesikhathi sokukhishwa kweqanda asinciphisi amathuba akho okukhulelwa. Empeleni, kuyisibonakaliso sokuthi ukukhishwa kweqanda kuyenzeka. Kubabhangqwana abafuna ukungenezelana, lesi yisikhathi esibalulekile sokuhlela ukulala ocansini ngoba yilapho unokuzala okuphezulu kakhulu [2].
Amavithamini nezakhi zokudla zidlala indima enkulu ekuzaleni. Isithako i-CoQ10, ngokwesibonelo, sisiza ukuvikela amaqanda akho ekulimaleni futhi sigcine ikhwalithi yawo iphezulu. I-folic acid nayo ibalulekile—isekela ukukhula nokuthuthuka kwamangqamuzana, okuyinto ebalulekile ekukhulelweni okuphilile. Izithako ezifana ne-L-arginine zithuthukisa ukugeleza kwegazi ezithweni zakho zokuzala, okwenza ukukhishwa kweqanda (ovulation) nokunamathiselwa kwembryo kube ngcono [3].
Ukwengeza ukudla okuqukethe i-folic acid, i-zinc, ne-magnesium ekudleni kwakho kungathuthukisa impilo yakho yokuzala futhi kusekele ukuzitholela ukukhulelwa ngokwemvelo.
Ukulawula Isiyezi Ngesikhathi Sokuvuthwa Kwamaqanda
Uma uzizwa isiyezi eduze nesikhathi sokuvuthwa kwamaqanda, kukhona izinto ezilula ongazenza ukuze ukulawule. Ukuhlala uphuza amanzi ngomzimba owanele kungenye yezindlela ezilula kakhulu zokuzisiza. Ukushoda ngamanzi emzimbeni kungandisa isiyezi, ngakho qiniseka ukuthi uphuza amanzi anele usuku lonke.
Amazinga ensimbi ephansi nawo angakwenza uzwe isiyezi ngoba anciphisa umoya-mpilo ofinyelela ebuchosheni. Ukudla ukudla okucebe ngensimbi njengespinashi, ubhontshisi, noma inyama ebomvu kungasiza. Uma ucabanga ukuthi kungase kube phansi izinga lakho lensimbi, ungacabanga nangamaphilisi okungeza, kodwa qala ukhulume nodokotela wakho [4].
Ukulinganisa amahomoni akho nakho kungenza umehluko. Amavithamini afana no-B6 namaminerali anjenge-magnesium amahle ekusekeleni impilo yamahomoni futhi angasiza ngezimpawu ezifana nesiyezi nokukhathala [5].
Abesifazane abaningi futhi bayaqaphela ukukhathala ngemva kokuvuthwa kwamaqanda njengoba izinga labo le-progesterone likhuphuka, okungaholela ekukhathaleni nasekuphelelweni amandla ezinsukwini ezilandelayo ngemva kokuvuthwa kwamaqanda.
Ukwenza izinguquko ezincane, ezifana nokudla ukudla okulinganiselayo, ukuphuza amanzi, nokuphumula ngokwanele, kungasiza kakhulu ekuzizweni ungcono.
Nini Okufanele Uvakashele Udokotela
Yize isiyezi ngesikhathi sokuvuthwa kwamaqanda sivame ukuba yinto engeyona eyingozi, kukhona izikhathi lapho kuwufanele ukukhuluma nodokotela. Uma isiyezi sakho sibuhlungu kakhulu noma singapheli, kuwumqondo omuhle ukuthi uyohlolwa. Kufanale futhi uma unezinye izimpawu ezifana nokuwa uzwalele, ukopha kakhulu, noma izinhloko ezibuhlungu kakhulu. Lokhu kungasho ukuthi kukhona okunye okwenzekayo, njengokushoda ngegazi (anemia) noma ukungalingani kwamahomoni [6].
Ukulandelela izimpawu zakho kungakusiza uqonde ukuthi ingabe kukhona iphethini. Bhala phansi ukuthi isiyezi sivela nini, sihlala isikhathi esingakanani, nokuthi yini enye oyizwayo. Lokhu kunganikeza udokotela wakho ulwazi oluwusizo lokusiza ukuthola ukuthi yini ebangela lesi simo.
Okubalulekile Ekugcineni
Ukuqonda ukuthi kungani ukudideka ikhanda ngesikhathi sokuvula iqanda kwenzeka kungenza kube lula ukukuphatha. Izinguquko zama-hormone ziyingxenye yemvelo yenqubo, kodwa izinto ezilula njengokuphuza amanzi anele, ukudla kahle, nokusebenzisa izithasiselo eziqukethe ama-nutrient abalulekile zingasiza kakhulu.
Kwabazama ukukhulelwa, lesi sikhathi sibalulekile. Ukwazi okwenzekayo emzimbeni wakho kungakusiza ulungiselele futhi kukunike ukuthula kwengqondo. Ukudideka ikhanda ngesikhathi sokuvula iqanda akumele kube into omane uyibekezelele—kunendlela eziningi ongayisebenzisa ukuyilawula nokuzizwa ungcono.
Imibuzo ejwayele ukubuzwa
Ingabe ukudideka ikhanda ngesikhathi sokuvula iqanda yinto okumele ngikhathazeke ngayo?
Imvamisa, cha. Kuyimpawu evamile ebangelwa izinguquko zama-hormone, kodwa uma kuqine kakhulu, khuluma nodokotela wakho.
Ingabe ukudideka ikhanda ngesikhathi sokuvula iqanda kuthinta ukuzala (fertility)?
Neze. Wuphawu nje lokuthi usesigabeni sakho sokuzala (fertile phase), ngakho akulimazi amathuba akho okukhulelwa.
Ngingayimisa kanjani ukudideka ikhanda ngesikhathi sokuvula iqanda?
Phuza amanzi ngokwanele, udle ukudla okunomsoco okulinganiselayo, futhi ucabange ngokuthatha izithasiselo ezisekela impilo yama-hormone, njenge-magnesium noma i-vitamin B6.
Ingabe kumele ngiyobona udokotela uma ngizizwa ngidideka ikhanda (dizzy) njalo uma ngivula iqanda?
Uma kuqine kakhulu noma kuhambisana nezinye izimpawu njengokulahlekelwa w umqondo noma ukopha okukhulu, kuhle ukuhlolelwa udokotela.
Ingabe ukushintsha indlela yokuphila ngempela kungasiza ngezimpawu zokuvula iqanda?
Yebo, nakanjani. Ukudla ngendlela enempilo, ukuhlala usebenza, nokulawula ingcindezi kunganciphisa izimpawu futhi kuthuthukise impilo yokuzala ngokuphelele.
Izinkomba
- Sacco S, Ricci S, Degan D, Carolei A. I-migraine kwabesifazane: indima yama-hormone nomthelela wawo ezimeni zemithambo yegazi (vascular diseases). J Headache Pain. Kutholakala ku: https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC3311830/
- Wilcox AJ, Dunson D, Baird DD. Isikhathi se-"fertile window" emjikelezweni wokuya esikhathini: ukulinganisa kwezinsuku ezithile kusetshenziswa ucwaningo oluqhubekayo. Kutholakala ku: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/11082086/
- Bergen NE, Jaddoe VW, Timmermans S, Hofman A, Lindemans J, Russcher H, Raat H, Steegers-Theunissen RP, Steegers EA. Amazinga e-homocysteine ne-folate ekuqaleni kokukhulelwa kanye nengozi yemiphumela emibi yokukhulelwa: ucwaningo i-Generation R Study. Kutholakala ku: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/22489763/
- Killip S, Bennett JM, Chambers MD. I-anemia yokushoda kwensimbi. Am Fam Physician. 1 Mashi 2007;75(5):671-8. Iphutha elilungisiwe ku: Am Fam Physician. Kutholakala ku: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/17375513/
- Fathizadeh N, Ebrahimi E, Valiani M, Tavakoli N, Yar MH. Ukuhlola umphumela we-magnesium ne-magnesium ehambisana nesithasiselo se-vitamin B6 ekunciphiseni ubulukhuni be-premenstrual syndrome. Iran J Nurs Midwifery Res. Kutholakala ku: https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC3208934/
- Ganz T. Ukulinganisela kwensimbi emzimbeni wonke (systemic iron homeostasis). Physiol Rev. Kutholakala ku: https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/24137020/










